Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium
Kohtukoosseis
Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Gaida Kivinurm ja Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. aprill 2009.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-14422
Tsiviilasi
Evgeny Fesenko hagi OÜ Pagolink vastu 100 000 krooni ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. oktoobri 2007.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Pagolink apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant OÜ Pagolink (registrikood 11026830, Asula 3, 11313 Tallinn), esindaja Andrus Räppo Vastustaja Evgeny Fesenko (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxx x-x, xxxxx xxxxxxx), esindaja adv Marget Henriksen
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
100 000 krooni
otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusabi taotlemise selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 18.04.2007.a esitas Evgeny Fesenko hagi OÜ Pagolink vastu võlgnevuse 100 000 krooni ja viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt toimusid 2006.a juulis Evgeny Fesenko ja OÜ Pagolink vahel lepingueelsed läbirääkimised kostja poolt hagejale Tallinnas, Xxxxxx xxx xx asuva kinnistu müümise ja sinna elamu ehitamise lepingu sõlmimiseks. Enne elamu ehitust pidi kostja kõigepealt muutma nimetatud kinnistu sihtotstarvet sotsiaalmaast elamumaaks. 04.08.2006.a tasus hageja kostjale ettemaksu Tallinnas, Xxxxxx xxx xx asuva kinnistu eest 100 000 krooni. Kuna 2006 septembri keskpaigaks ei olnud kostja muutnud nimetatud kinnistu sihtotstarvet ning hagejale oli teatavaks saanud kostja tehtavate ehitustööde halb kvaliteet ning ehitustähtaegadest mittekinnipidamine, lepingueelsed läbirääkimised lõppesid. Leping elamu ehitamiseks jäi sõlmimata. Hageja nõudis korduvalt ettemaksuna tasutud 100 000 krooni tagastamist. Kuna kostja ei ole ettemaksu hagejale tagastanud, nõudis hageja kostjalt 100 000 krooni väljamõistmist ning tasumisega viivitamise eest viivist seaduses ettenähtud ulatuses. Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja on koostanud äriplaani vastavalt kokkuleppele hagejaga kinnistu ostmiseks ja elamu ehitamiseks. Kostja ostis hagejale elamu ehitamiseks krundi, milleks võttis Eesti Krediidipangast laenu 4 000 000 krooni. Kuna hageja ei pidanud kinni oma esialgsest kokkuleppest tasuda sissemakseid kokku 800 000 krooni, ei saanud kostja jätkata äriplaani teostamist, mistõttu on siiani ümber vormistamata ka kinnistu Xxxxxx xxx xx sihtotstarve. Kostja on alustanud endale kokkuleppega võetud kohustuste täitmist ning teinud selleks kulutusi. Esimese astme kohtu otsus 30.10.2007.a otsusega Harju Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Poolte lepingueelsed läbirääkimised elamu ehitamiseks lõppesid lepingut sõlmimata. Hageja soorituse tagajärjel kostja rikastus 100 000 krooni võrra. Sõlmimata jäi leping, mille alusel oleks hagejal tekkinud kohustus nimetatud summa kostjale tasuda. Seega on hageja sooritus õigusliku aluseta ning VÕS § 1028 lg 1 alusel tagasi nõutav. Viivisenõude eeldus on, et rahaline kohustus oleks sissenõutav. 21.12.2006.a on hageja saatnud kostjale nõude ettemaksu tagastamiseks 7 päeva jooksul nõude kätte saamisest. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja nõude kättesaamise osas. Põhjendatud oli viivise arvestus perioodi 30.12.2006.a kuni hagi esitamiseni 18.04.2007.a eest summas 3 128 krooni,
mida saab lugeda põhjendatuks. Asjas ei omanud tähtsust kostja äriplaan ega tunnistaja ütlused. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused Apellant palus tühistada Harju Maakohtu 30.10.2007.a otsuse ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping, millisega kostja võttis kohustuse ehitada hagejale elamu. Apellant on asunud oma kohustusi täitma, millele viitavad faktid. Kostja omandas kinnistu, koostas asjakohase äriplaani ning võttis oma kohustuste täitmiseks pangalaenu. Kui toimus tellimine ja esimese sissemakse tasumine, ei olnud apellandil veel mingit kohustust maad ümber vormistada ega muid toiminguid teostada. Seda enam, et tellija tasus 400 000 krooni asemel ainult 100 000 krooni. Hageja ei täitnud oma kohustust, kuid asus esitama nõudmisi kostjale. Kostja pidi tõepoolest maa sihtotstarbe ümber vormistama, kuid seda alles 2007.a märtsis. Sellele pidi eelnema hageja maksete tasumine, milliseid hageja ei tasunud, mistõttu ei saanud kostjal tekkida kohustust maa ümber vormistamiseks. Tunnistaja T. L., kes on hageja abikaasa, on tunnistanud töövõtulepingu sõlmimist ning et töövõtulepingu lõpetamise initsiaatoriks oli hageja. Hageja on tekitanud kostjale majanduslikult raske olukorra, kuna kostja on tasunud ainuüksi laenu intressimakseid summas, mis ületavad kolmekordselt hageja tasutud ettemaksu. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjalidega, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Apellatsioonkaebuses kordab kostja esimese astme kohtule esitatud väiteid, millele on maakohus piisava põhjalikkusega vastanud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p-s 1 sätestatust võttis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja tasus 04.08.2006.a kostjale Xxxxxx xxx xx kinnistu eest ettemaksuna 100 000 krooni (tl 5). Pooled vaidlevad selle üle, kas nende vahel oli töövõtuleping sõlmitud või mitte. Kolleegium ei nõustu kaebuses esitatud seisukohaga, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, millega kostja võttis endale kohustuse ehitada hagejale elamu. Töövõtulepingu mõiste sätestab VÕS § 635, mille lõike 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Asja materjalidest nähtuvalt pidasid pooled lepingueelseid läbirääkimisi hagejale Tallinnas, Xxxxxx xxx xx asuva kinnistu
müümise ja sinna elamu ehitamise lepingu sõlmimiseks, kuid lepingu olulistes tingimustes kokkuleppele mittejõudmise tõttu jäi leping sõlmimata. Lepingueelsete läbirääkimiste tulemuseks võib aga ei pruugi olla omavahelise lepingu sõlmimine. VÕS § 14 lõike 3 esimesest lausest tuleneb, et kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis ainuüksi läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Eelnevast tulenevalt on väär kaebuses toodud seisukoht, et hageja on kinnitanud töövõtulepingu sõlmimise fakti ettemaksu tasumisega kostjale. Kinnistu ostmiseks tasutud ettemaksu ei saa mingil juhul töövõtulepingu sõlmimisena käsitleda. Vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on kokkuleppe saavutanud. Kohtule ei ole esitatud ühtegi lepingut ega kokkulepet hageja kohustuse kohta kostja äriplaanist (tl 21) tulenevate mistahes kulutuste kandmisel. Kolleegiumi arvates leidis maakohus õigesti, et hageja kohustus tasuda kostjale ettemaksu oleks tulenenud lepingust, mitte lepingueelsetest läbirääkimistest. Kostja hagejale ettemaksu tagastanud ei ole ja sellest tulenevalt on kostja hageja soorituse tagajärjel 100 000 krooni võrra alusetult rikastunud. Kolleegium sellega nõustub. VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 2 alusel kuulub hageja poolt tasutud ettemaks tagastamisele. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 järgi kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Et kolleegium nõustus kohtu järeldusega selles, et poolte vahel jäi töövõtuleping sõlmimata, on hageja õigustatud kostjalt ettemaksuna tasutud raha tagasi nõudma. Et kostja on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud, on hagejal õigus nõuda ka viivist seaduses ettenähtud määras. Vastuseks kaebuse väidetele kulutuste kohta, mida kostja on väidetavalt teinud (konsultatsioon, äriplaan ja laenu võtmine), märgib kolleegium, et need ei käsitle poolte läbirääkimisteks tehtud kulutusi, vaid juba lepingu täitmiseks tehtud kulutusi, mida saab kostja nõude üksnes lepingu olemasolul. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 171 lg-ga 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o antud juhul kostja.
Gaida Kivinurm
Mare Merimaa
Urmas Reinola
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.