Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohus toimetas hagiavalduse kostjale kätte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Hageja palus asja lahendada ilma hageja osalemiseta kohtuistungil ja hagi rahuldada (tl.33). Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist juhul kui kostja kohtuistungile ei ilmu. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega TsMS § 410, § 413 lg 1 alusel, kuna kostja ei ole kohtuistungile ilmunud, kuid hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 444 lg 4 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist; VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Poolte vahel on müügileping, millega hageja on müünud kostjale õiguse kasutada oma mobiiltelefonivõrku ja selle kaudu pakutavaid telekommunikatsiooniteenuseid. Selline suhe reguleeritakse VÕS § 208 lg 3 alusel. Kostja on kasutanud hageja poolt pakutavaid telekommunikatsiooniteenuseid, kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud ja pole hagejale tasunud. Hageja poolt esitatud nõue tuleb rahuldada. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirjad esitanud ja palus välja mõista tasutud

riigilõivu 250 krooni, riigilõivu maksekäsu kiirmenetluselt 250 krooni ja õigusabikulud 2500 krooni. Kohus leiab, et põhjendatud on välja mõista kostjalt hagilt tasutud riigilõiv 250 krooni (mille kohta on esitatud tõend tl.6). Hagi on kohtusse esitatud 19.12.2008, s.o. ajal, mil hagisummalt 1729 krooni tasutav riigilõiv oli Riigilõivuseaduse kohaselt 250 krooni. Kohus ei ole nõudnud hagejalt täiendava riigilõivu tasumist ja hageja poolt tasutud riigilõivust 250 krooni piisas. Ka ei ole hageja hagis midagi märkinud toimunud maksekäsu kiirmenetluse kohta ega esitanud tõendeid selle kohta, et ta on ka varem (maksekäsu kiirmenetluselt näiteks) tasunud riigilõivu (mida nüüd kostjalt sisse nõuda). Lisaks sellele: kui hageja olekski tasunud maksekäsu kiirmenetluselt riigilõivu 250 krooni, siis maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks enam uut riigilõivu tasuda ei tule. Seega jääks vajalikuks tasutavaks riigilõivusummaks ikka 250 krooni ja selle mõistab kohus kostjalt välja. Küll on aga hageja tasunud riigilõivu kutse avaldamise eest Ametlikes Teadaannetes (tl.28) 100 krooni, mille kohus kostjalt välja mõistab. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas hinnaga kuni 10000 krooni sissenõutava kulu maksimaalseks suuruseks 5000 krooni. Hageja esindaja on taotlenud õigusabikulude väljamõistmist kostjalt summas 2500 krooni ja esitanud selle kohta tõendid (tl.4,5). Kohus leiab, et tasu õigusabi eest selles asjas summas 2500 krooni ei ole ei põhjendatud ega ka vajalik. TsMS § 175 lg.1 on sõnastatud, et „... kohus mõistab esindaja ... kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses“. Seega tuleb kohtul hinnata mitte nõude suurust (ja selle alusel tabelis märgitud tasu piirmäära), vaid asjas põhjendatud ja vajalikku töömahtu. Põhjendatud ja vajalik töömaht sõltub asja õiguslikust keerukusest, tõendite hulgast ja tõendamiskoormisest, menetluse käigust jm. sellistest asjaoludest, millest sõltub esindaja töö hulk, keerukus. Neist asjaoludest sõltuvad ka esindaja tasu ja muud kulud, s.t. kui suure tasu maksmine ja kui suurte kulude tegemine oli põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et lahendatud asi oli minimaalse töömahuga ja minimaalse keerukusega: hagi saabus kohtu menetlusse 19.12.2008 ja saab lahendi tagaseljaotsuse näol 14.04.2009. Seega oli asi kohtumenetluses 4 kuud ja kohtumenetluse käigus tuli hageja esindajal teha kaks menetlustoimingut: 1)teatada kohtule andmed kostja kohta, mis võimaldaksid menetlusdokumentide kätteandmist kostjale ja 2) taotleda kohtult asja arutamist ilma hageja osavõtuta ja tagaseljaotsuse tegemist. S.t. et ei tulnud ümber lükata kostja vastuväiteid, esitada täiendavaid tõendeid jms. Hagiavaldus põhineb pooltevahelisel kirjalikul lepingul ja tüüptingimustel. Seega on ka hagiavalduses sisalduv nõue õiguslikult minimaalse koosseisuga ja minimaalsete asjaoludega. Õigusvaldkonnas on esindaja töö n.ö. korduvkasutatav ehk üks kord juba kasutatud teadmisi (või ette valmistatud materjale) on võimalik kasutada ka järgmistel kordadel, mis oluliselt vähendab tegelikku töö mahtu. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks lepingulise esindaja tasu välja mõistmist taotletud ulatuses – 2500 krooni – ja mõistab tasu välja summas 1000 krooni, mis moodustab põhinõudest 57%. Kohtunik Ü.Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.