Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
AVENUE
Kohtuistungil osalesid: Hageja OÜ BALTIMPEKS (registrikood 10124619, asukoht Ropkamõisa 10-161 Tartu) juhatuse liige Tarmo Kajandi ja lepinguline esindaja Ants Kuningas Kostja OÜ
LIBERTY
AVENUE
ENTERTAINMENT
(registrikood 10351769, registrijärgne asukoht Piiri 20 Kuressaare) juhatuse liikmed Rain Arro ja Marko Toomere 18.märts 2009.a.
2.Välja mõista kostjalt OÜ-lt LIBERTY AVENUE ENTERTAINMENT hageja OÜ BALTIMPEKS kasuks võlg summas 65 967 krooni ja viivis 65 967 krooni. Kohtukulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUS
1.OÜ BALTIMPEKS (hageja) esitas 28.05.2008.a. maakohtule hagi OÜ LIBERTY AVENUE ENTERTAINMENT (kostja) vastu võla nõudes.
2-08-21835
2.Hagiavalduse kohaselt hageja müüs kostjale 2007. aastal poolte vahel sõlmitud suulise ostu-müügi lepingu alusel mitmesuguseid erinevate hindadega kaupu. Asudes 2008.a. veebruaris koostama 2007.a. aastaaruannet ja teostades arvelduste kontrolli, ilmnes Hagejale, et Kostja on jätnud suures osas saadud kauba eest tasumata (vt lisa 2). Hageja saatis seejärel Kostjale viimase poolt tasumate arvete koondi, paludes, et viimane saadaks Hagejale saldokinnituse seisuga 29.02.2008.a. (vt lisa 3). Vastuseks sellele teatas Kostja, et tema raamatupidamine ei võimalda kinnitada arveid, mida neil ei olevat ning millel puuduvad vastuvõtja andmed (vt lisa 4). Hageja, nähes et Kostja ei kavatsegi saadud kaupade eest tasuda, pöördus seejärel abi saamiseks OÜ Raidman (edaspidi Hageja esindaja) poole (vt lisa 5). Hageja esindaja saatis kostjale 10.03.2008.a. võlanõude, milles nõudis võlgnevuse tasumist hiljemalt 20.03.2008.a.(vt lisa 6). Võlanõue tagastati AS Eesti Post poolt märkusega "tagasi hoiutähtaja möödumisel" (vt lisa 6 pöördel). Hageja esindaja saatis Kostjale 04.10.2007.a. nn korduva Võlanõude (vt lisa 7), kuid ka see tagastati AS Eesti Post poolt märkusega "hoiutähtaja möödumisel" (vt lisa 7 pöördel). Hageja esindaja üritas veel ja saatis kostjale 07.04.2008.a. hoiatuse, milles teavitatakse viimast, et juhul kui Kostja võlgnevust hiljemalt 15.04.2008.a. ei tasu, esitatakse tema vastu hagiavaldus (vt lisa 8). Ja kuigi ka hoiatus tagastati AS Eesti Posti poolt, seekord märkusega "ei asu antud aadressil" (vt lisa 8 pöördel), võttis kostja ühendust ja lubas kauba tagastada (vt lisa 9). Seejärel saatiski Kostja 24.04.2008.a. Hagejale nn tagastatud kauba kohta koostatud arve/saatelehed (vt lisa 10) ja üritas ka üle aasta tagasi Hagejalt ostetud kaupa tagastada, millega viimane iseenesest mõistetavalt ei saanud nõustuda. Hageja leiab, et on teinud kõik endast oleneva võlgnevuse kohtuväliseks lahendamiseks. Kuna Kostja ei ole asunud oma kohustusi, vaatamata korduvatele nõudmistele ja lubadustele, nõuetekohaselt täitma peab Hageja vajalikuks kaitsta oma õigusi kohtus. 26.05.2008.a. seisuga võlgneb kostja hagejale 70 276 krooni 07 senti, mille moodustab põhivõlgnevus 65 667 krooni ja viivitusintress summas 4 309,07 krooni (vt lisa 11).
3.Hageja nõude õiguslik põhjendus. Vastavalt VÕS § 2 lg 1 on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Lähtuvalt VÕS § 3 p 1 võib võlasuhe tekkida lepingust. Kooskõlas VÕS § 208 lg 1 on poolte vahel sõlmitud suuline ostu-müügi leping. Lähtudes VÕS § 76 lg 1 ja 2 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ..., võttes arvesse tavasid ja praktikat. Hageja on andnud kaubad kostjale üle, Kostja ei ole kaupade eest tähtaegselt ettenähtud summasid tasunud. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib nõuda võlgnikult kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi(viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, kokkulepitud määras. VÕS § 115 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda koos kohustuse täitmisega kahju hüvitamist, milleks loetakse ka võla sissenõudmiseks tehtud kulutusi. Tuginedes VÕS § 108 lõigetele 1 ja 6, on võlausaldajal, juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, õigus nõuda selle täitmist ja kahjude hüvitamist; Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 1 ja lg 2 kohaselt on õigus nõuda õigusabiga seonduvaid kulusid, vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud määradel (Vabariigi Valitsuse 15 detsember 2005.a. määruse nr 306). Eeltoodule tuginedes ja juhindudes TsMS § 3 lg 1 palub hageja: 1) välja mõista kostjalt põhivõlg 65 967 krooni ja viivitusintress 4 309,07 krooni; 2) välja mõista kostjalt riigilõiv 3 750.-krooni ja muud kohtukulud hageja kasuks. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde, kuid suurendas viivisenõuet põhinõude summa suuruseni so 65 957 kroonini /t.l. 203-204/.
2-08-21835
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt /t.l. 52-54/ 2007.a veebruaris võttis nendega ühendust OÜ Baltimpeks juhataja Tarmo Kajandi ning tundis huvi kostja uue avatava spordikaupluse vastu Kuressaares. Kohtumisel Tartus aadressil Ropkamõisa 10-161 Tarmo Kajandi teatas plaanist laieneda oma müüdava kauba jaemüüki Kuressaarde meie avatava poe kaudu. Kostjale tundus see idee väga huvitav ja perspektiivikas. Kohapeal lepiti kokku alljärgnevas: 1.Kogu kaup võetakse ainult realiseerimise peale, st. kauba eest makstakse ainult peale kauba realiseerimist osade kaupa. 2. Kaupa saadetakse aadressile Raekoja 4, Kuressaare (Kauplus SPORDIEXPERT) 3. Realiseerimata kaup saadetakse tagasi OÜ Baltimpeks kulul. Antud kokkuleppe sõlmimise juures olid kostja poolt Marko Toomere ja Rain Arro, OÜ-t Baltimpeks esindas Tarmo Kajandi. Pooled ei sõlminud kirjalikult ega ka suuliselt ostu-müügilepingut nagu hageja väidab. Kogu kaup oli saadetud ainult OÜ Baltimpeks omal vabal soovil ning tahtmisel. Kahjuks selline koostöö ei õnnestunud, kuna pidevalt hakkas tulema praak ja ebakvaliteetne kaup. Kostja on üritanud koheselt OÜ-ga Baltimpeks ühendust võtta ja kauba tagastada, mida Hageja ka mingi aeg tegi (vt lisa 1 kreeditarved). Mis ka otseselt tõestab kokkulepet kauba tagastamise ja realiseerimisele võtmisele osas. Hiljem selgus asjaolu, et Hageja ei võta oma saadetud kaupa tagasi. Kõikidele kõnedele ja kirjavahetusele Hageja ei vastanud ning vältis isiklikke kohtumisi Tartus. Peale juhtunut Hageja hakkas tuletama meelde nn võlgadest ja saldo kinnitustest, kuid pooled ei ole kordagi kokku leppinud kirjalikult ega ka suuliselt, et kostja peab arved realiseerimata kauba eest lõplikult kinni maksma. Kostja ei oleks kordagi OÜ Baltimpeks käest kaupa võtnud kui teadnuks, et peab hiljem kogu kauba kinni maksma. OÜ Baltimpeks poolt saadetud aasta 2007 saldo kinnitustest ei leidnud kostja audiitor arveid ja kaupa, mille eest tasumist OÜ Baltimpeks nõudis. Selliseid arveid ei saanudki olla, kuna kaup oli esiteks saadetud vastu kostja tahtmist, teiseks oli see realiseerimata ning kolmandaks suulise kokkuleppe ja varem kehtinud tava kohaselt sellisena ei kuulunud maksmisele. Kostja kirjast e-posti teel (vt lisa 2 e-mail) hageja raamatupidaja ei andnud selgitusi arvete kohta. Edasine audit näitas, et kostja on isegi osa esitatud arvetest maksnud, ilma et keegi kontrolliks selle kauba olemasolu. Selliste arvete puhul on tegemist ekslikult tasutud arvetega. Kostja on teavitanud ka Baltimpeks OÜ juhatajat Tarmo Kajandit telefoni teel, et rohkem ei soovi tema kaupa saada ning et soovib koheselt vastu tahtmist saadetud kauba tagastada. Hageja hakkas ka edaspidi kostjale saatma mitte tellitud kaupa, millega ei olnud mitte midagi peale hakata. Juhindudes ka Tarbijakaitseseaduse põhimõtetest ning kasutades selle analoogiat on tarbijal võimalus oma kaup tagastada 14 päeva jooksul (vt lisa 3 tagastatud arved 28 lk originaal koopiad) ja jälgides tagastatud arvetelt kuupäeva, siis kaupa on soovitud tagastada vähemalt 5 tööpäeva jooksul. Tagastatud kauba arve/saatelehed on vormistatud tagasi saatmiseks 14 päeva jooksul, kuid kuna Baltimpeks OÜ ei võtnud kaupa koheselt tagasi, siis hilisemal perioodil on vormistatud uued arve/saatelehed uue kuupäevaga, et kaup tagastada. Kostja ei saanud sellel mõistatusel rohkem jätkuda lasta ja valmistas kauba ära saatmiseks OÜ-le Baltimpeks (vt lisa 3 tagastatud arved 28 lk originaal koopiad). Kostja teavitas korduvalt hagejat asjaolust, et neil ei ole võimalust kaupa hoiul hoida, selleks kasutas kostja teise firma hoiuteenust, mis läks kokku maksma 47 730 krooni (vt lisa 4 arve SA ESTK).
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
6.Kohtuistungil puudus pooltel vaidlus selles, et 2007.a. jaanuaris sõlmisid pooled suulises vormis müügilepingu VÕS § 208 tähenduses, mille kohaselt kohustus hageja müüma kostjale
2-08-21835 erinevaid spordikaupu /kohtuistungi protokoll t.l. 206/. Samuti selles, et kostja on hageja käest saanud 65 967 krooni väärtuses kaupa, mis on tema valduses ning mille eest on käesoleva ajani tasumata ning et kostja peab kaupa enda omaks /kohtuistungi protokoll t.l. 206/.
7.Pooled vaidlevad selle üle, kas 2007.a. jaanuaris sõlmitud müügilepingu järgi oli kostjal kohustus tasuda hagejale saadud kaupa eest 45 päeva jooksul arve väljastamisest arvates või alles pärast kauba maha müümist.
8.Selgitamaks, millistel tingimustel pidi kostja hagejale saadud kauba eest tasuma, tuleb tõlgendada vaidlusalust müügilepingut. Lepingu sisu väljaselgitamisel lähtutakse VÕS § 29 lg 1 järgi lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Seega tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda poolte tegelikust tahtest, arvestades kõiki kohtule esitatud asjaolusid ning seda, kuidas lepingupooled ise sõlmitud lepingut mõistsid. Juhul kui poolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb VÕS § 29 lg 4 järgi lepingu tõlgendamisel arvesse võtta ka seda, kuidas pidi lepingust aru saama lepingupooltega sarnane mõistlik isik. See tähendab lepingu objektiivset tõlgendamist mõistliku isiku positsioonilt, kes lähtub mõlema lepingupoole arusaamadest. VÕS § 29 lg 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada: 1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; 2) tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; 3) lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; 4) lepingu olemust ja eesmärki; 5) vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; 6) tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat.
9.Kohtuistungil hageja juhatuse liikme Tarmo Kajandi vande all antud seletuse kohaselt /t.l. 209/ tegi ettepaneku koostööks temale kostja juhatuse liige Rain Arro, kes oli endine OÜ Baltimpeks töötaja. Arro soovis hagejalt saada kaupa Kuressaares avatava spordipoe jaoks. Hagejal on tavaliselt maksetähtajaks 30 päeva, läbirääkimiste tulemusena jäi see kostjale 45 päeva. Kuna hagejale ei anta ka pikka maksetähtaega, ei saa nad ise ka edasimüüjatele pikemat tähtaega anda. Koostöö läks käima. Hageja hinnakiri baseerub sellele, e ostja tuleb kas ise kohale ja viib kauba ära või saadetakse ostjale kaup transpordiga, mille ostja ise kinni maksab. Sellest tulenevalt käis kostja ise kaupa hankimas, teistel kordadel saadeti kaup kulleriga. Arvetele on siis lisatud transpordi hind. Algul maksis kostja korralikult, tähtaegselt. Alates 2007.a. keskelt maksed hakkasid viibima ja pidevalt saatis hageja kirju, et enne võla tasumist ei saa kaupa saata. Hageja tegi kostjale ka järeleandmisi, pakkudes, et kostja maksaks kasvõi iga nädal mingi summa hagejale ära. Poolte koostöö lõppes sellega, et kostja teatas, et saada kauba tagasi see oli 2008.a. kevadel. Hageja soovis siiski võla tasumist. T.Kajandi kinnitusel, ei olnud kostjaga sellist kokkulepet, et tasutakse kauba eest peale realiseerimist. Nimetatud asjaolu kinnitavad ka hageja poolt kostjale tasumiseks esitatud arved /t.l. 136163/, millel on fikseeritud maksetähtaeg kuupäevaliselt, arvestusega 45 päeva arve väljastamisest. Kostja on ka arveid tasunud 45 päevase maksetähtaja jooksul /t.l. 5, 169/. Nii nähtub eelnimetatud poolte vahelisest arvelduste seisust ajavahemikus 01.01.200729.02.2008, et: 19.02.2007 arve nr 075118/6 maksetähtajaga 5.04.2007 on kostja poolt tasutud 04.04.2007 – 44 päeva pärast arve väljastamist /t.l. 59-63/; 26.02.2007 arve nr 075154/1 on tasutud 13.04.2007 – 45 päeva pärast arve väljastamist; 01.03.07 arve nr 075182/6 tasutud 13.04.07 – 43 päeva pärast arve väljastamist ja 05.03.07 arve nr 075192/6 tasutud 13.04.07 – 39 päeva pärast arve väljastamist. Eeltoodu alusel tuleb kohtul asuda seisukohale, et poolte vahel lepiti kokku maksetähtajas 45 päeva arve väljastamisest arvates. Kostja väide, et nimetatud maksetähtaeg arvetel oli vaid
2-08-21835 raamatupidamise jaoks ja et alguses tasuti selle järgi, kuna kaup müüdi kiiresti maha, on paljasõnaline ja tõendamata. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
10.Tuvastamist ei leidnud kostja väide nagu olnuks poolte vahel kokkulepe komisjonilepingu tingimustel kauba müümiseks VÕS § 692 lg 1 mõttes. Seda ei kinnita ka asjaolu, et ebakvaliteetse ja seetõttu hagejale tagastamisele kuulunud kauba kohta vormistasid pooled kreeditarved ega ka kostja nn tagastatud kaup/arve/saatelehed /t.l. 55-56, 57-58, 194, 195; 66-93/. Hageja osundab õigesti, et kreeditarve on finantsdokument, millega võlausaldaja vabastab võlgniku rahalisest kohustusest kreediti summas. Kreeditarvet ei tehta juhul, kui kaup on antud nn „realiseerimisele“ ehk komisjonimüügi korral. Komisjonimüügis ei lähe asja omand üle komisjonärile ja seega ei teki komisjonäri vastukohustust maksta kauba hinnalt käibemaksu, sest käibeline tehing on üksnes komisjonitehing. Komisjonimüügi korral maksab komisjonär komitendile välja ostjalt saadud müügihinna rahas ja saab ise tasu vastavalt kokkuleppele. Antud asjas ei ole hageja kostjale maksnud komisjonitasu ja kostja ei ole komisjonitasu nõudnud. Puuduvad andmed, et kostja oleks ka hagejale makstavatelt summadelt arvestanud komisjonitasu.
11.Kostja esitatud tõendeid toimikus lk 166-168, 170-175 peab kohus asjakohatuks, kuna need ei puuduta käesolevas vaidluses poolteks olevate OÜ BALTIMPEKS ja OÜ LIBERTY AVENUE ENTERTAINMENT vahelisi lepingulisi suhteid.
12.VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
13.Kostja on kohtuistungil omaks võtnud, et omab käeoleval ajal hagejalt saadud kaupa väärtuses 65 967 krooni, mille eest on raha maksmata ning millise tasumist hageja nõuab. Kostja kinnitusel on see kaup hetkel kostja kui äriühingu ainuke bilansis olev vara /t.l. 206/. Kohus leiab eeltoodu alusel, et hagejal on õigus nõuda kostjalt müügihinna tasumist summas 65 967 krooni.
14.Vastavalt VÕS 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise summas 65 967 krooni (so viivise alates hagi esitamisest, hagi esitamisest on möödunud 296 päeva x põhinõue 65 967 x 0,5% = 97 631.16 krooni). Hageja põhjendab viivisenõuet sellega, et pooled on allkirjastanud arved, millel on kajastatud poolte kokkuleppega fikseeritud viivisemäär 0,5% päevas. Kostja ei ole viivise suurust vaidlustanud. Põhjusel, et kauba müügil 45 päevase maksetähtajaga ei olnud maksed millegagi tagatud, oli 0,5% viivitusintressi määr poolte vahel kokku lepitud hageja hinnangul mõistlikus suuruses. Kohus nõustub selles osas hagejaga ja leiab, et poolte vahel oli kokkulepe viivise kohaldamiseks määraga 0,5% maksmata arvelt. Kuna kostja võlgneb
2-08-21835 hagejale 65 967 krooni, on viivise nõue õiguslikult põhjendatud ja seega on kohtu hinnangul kostja kohustatud maksma hagejale viivist 0, 5% tasumata summalt päevas alates hagi esitamisest kokku 65 967 krooni.
15.Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
Reena Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.