Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 13.04.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-05-19330/19
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 13.04.2009
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 5358

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

VIRU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik

2-05-19330 (enne 01.01.2006 nr 2-1423/05) 13. aprill 2009, Narva

Kohtuasi

I S (S) hagi osaühingu (OÜ) Tšupova ja Sillamäe Ettevõtjate Liidu vastu au ja väärikuse teotamise lõpetamise, tegelikkusele mittevastavate andmete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju summas 700.000 krooni hüvitamise nõudes 750 000 (seitsesada viiskümmend tuhat) krooni Hageja: I S (ik XXX, elukoht XXX) Kostja I: OÜ Tšupova (rk 10631664, asukoht 3. Roheline 9; 20605 NARVA) Kostja I lepinguline esindaja volikirja alusel: Aleksei Smelov (Advokaadibüroo A. Jakobson ja A. Jaroslavski, asukoht Estonia pst 1/3; 10143

TALLINN)

Kostja II: Sillamäe Ettevõtjate Liit (rk 80218374, asukoht Kesk 6; 40231 SILLAMÄE) Kostja II lepinguline esindaja: advokaat Sergei Tšurkin (Sergei Tšurkini Advokaadibüroo, asukoht Madara 27-307; 10612 TALLINN) Hagimenetlus 24.03.2009, avalik kohtuistung Istungisekretär Jelena Šilina, tõlk Aili Hirt Hageja, kostja I esindaja ja kostja II esindaja

1.Rahuldada I S hagi osaliselt.

2.Jätta rahuldamata täies ulatuses I S hagi Sillamäe Ettevõtjate Liidu vastu au ja väärikuse teotamise lõpetamise, tegelikkusele mittevastavate andmete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju summas 700.000 krooni hüvitamise nõudes.

3.Rahuldada osaliselt I S hagi OÜ Tšupova vastu au ja väärikuse teotamise lõpetamise, tegelikkusele mittevastavate andmete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju summas 700.000 krooni hüvitamise nõudes.

Sarnased lahendid

Muud

Ajakirjandus teenib avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest. Ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada. Hea ajakirjandustava ja ajakirjanduseetika koodeks näevad ette, et faktivigade või tõsiste süüdistuste korral on süüdistataval või konkreetse looga seotud inimesel võimalus esitada lehele oma seisukohad vastulause näol. Toimetus kontrollib, eelkõige kriitilise materjali korral, informatsiooni tõesust ja allikate usaldusväärsust. Ka juhul kui avaldatava/edastatava materjali autoriks ei ole toimetuse töötaja, kontrollib toimetus oluliste faktide tõesust. Uudismaterjal põhinegu tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel informatsioonil. Konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled. Kui kellegi kohta avaldatakse tõsiseid süüdistusi, tuleks talle võimaluse korral pakkuda kommentaari võimalust samas numbris või saates. Igaühel on õigus au ja väärikuse kaitsele ja kellegi pole õigust teotada inimese au ja väärikust (Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 18). See põhiseaduse säte väljendab ühiskondliku elu nõudmist: eeldada, et iga inimene on väärikas kuni selle hetkeni, kui ta oma tegevusega ei ole sundinud selles kahtlema. Au ja väärikuse teotamine rikub inimese õigust aule ja väärikusele. I S on OÜ Ühiskodu ainuomanik ja juhatuse liige. OÜ NDX Development on juriidiline isik, kes sõlmis rendilepingud VP-Market kaubandusvõrgu kaupluste T-Market paigutamiseks Leedust Eestisse. OÜ NDX Development omanikud on kaupluste T-Market omanikud Leedust. 01.03.2004a. sõlmis OÜ Ühiskodu OÜ-ga NDX Development käsunduslepingu, mille kohaselt teeb OÜ NDX Development OÜ-le Ühiskodu ülesandeks huvide esindamise Eesti Vabariigis ruumide ja maatükkide otsimise osas, samuti muude toimingute täitmise osas eesmärgiga sõlmida Tellija poolt rendilepingud või ostulepingud. Lepingu raames oli Hageja kohustatud tellijale abi osutama Tellija kontaktide loomises potentsiaalsete rendileandjatega Eesti Vabariigis, pidama rendileandjatega läbirääkimisi, konsulteerima neid ja selgitama neile Tellija tingimuste sisu, teostama kontrolli Objektide juriidilise seisundi üle, võtma osa ja vajalikel juhtudel esindama Tellija huve rendilepingute sõlmimise partnerite otsingul, teostama Objektide otsimist iseseisvalt ja tegema Tellijatega koostööd ülalnimetatud lepingute sõlmimisel. Seega, olid OÜ-le Ühiskodu, juhatuse liikme Igor Sumaroki isikus, antud kõik vajalikud volitused Eestis kaupluste T-Market avamiseks. Olemasoleva lepingu alusel leidis hageja isiklikult ruumid, aadressil: XXX, lõi kontaktid hoone, aadressil: XXX, omaniku esindaja hr G K, pidas temaga läbirääkimised ruumide rendilepingu sõlmimiseks, kooskõlastas lepingu tingimused, millega kaasnes rendilepingu sõlmimine. Peale rendilepingu allkirjastamist avati ruumides lühikese tähtaja jooksul kauplus T-Market, mis töötab nimetatud ruumis kuni käesoleva ajani. Peale rendilepingu allkirjastamist kirjutasid lepingu pooled OÜ NDX Development ja OÜ Ühiskodu alla tööde täitmise akti vastavalt käsunduslepingule, mille kohaselt tellija võttis täitmiseks tööde teostamise ülesande ruumide, aadressil: XXX, rendilepingu sõlmimise osas. Seega, I S, kes tegeles vahetult kõigi nende tööde täitmisega, võis täiesti põhjendatult ja õigesti avaldada, et nimelt tema tõi Sillamäe linna kaupluse T-Market. Voronovi perekonnanimega ettevõtja on Sillamäe linnas ainult üks, ja nimelt A V, kes ei oma mingit suhet kauplusse T-Market. OÜ Ühiskodu ja I S tegelevad kuni käesoleva ajani T-Marketite avamisega Eesti territooriumil käsunduslepingu alusel. Ajalehe Sillamäeskii Kurjer väljaandja pole kunagi pöördunud I S poole palvega esitada informatsiooni T-Marketi avamise kohta Sillamäe linnas. Keegi pole ajalehe toimetuse või teiste 3(13)

isikute poolt kunagi küsinud Hagejalt, kuidas ta on seotud T-Marketi avamisega. Seega ei püüdnud ajalehe toimetus ja sellega seotud isikud mitte mingil viisil edastada infot I S kohta, vaid tahtsid teotada tema au ja väärikust. Sillamäe Sadama avamisel 14.10.2005.a, viibides aukülaliste hulgas, pöördusin Sillamäeskii Kurjer korrespondendi V. Š poole palvega kommenteerida ajalehes avaldatud informatsiooni. V. Š ütles, et ta sai infot artikli jaoks Sillamäe Ettevõtjate Liiu esindajatelt ja ei saa selle eest vastutust kanda. I S on atesteeritud EV pankrotihaldur (tunnistus nr.107), OÜ Ühiskodu konsultant I S isikus on tunnustatud konsultant riikliku organisatsiooni EAS ekspordiplaanide osas. Peale T-Marketi kaupluste esindab I S ka teiste suurte ettevõtete ja organisatsioonide huve. Oma tegevuse poolest peab konsultant ja pankrotihaldur olema usaldusväärne ja lugupeetud kohtu, võlausaldajate ja klientide poolt. Peale selle, toimus au ja väärikuse teotamine Sillamäe linnavolikokku valimiskampaania ajal, kui I S kandideeris Reformierakonna nimekirjas 1. numbri all, olles avalik isik. 1. kandidaadi au ja väärikuse teostamine toob kaasa usaldamatuse ja seab kahtluse alla valijate austuse kogu valimisnimekirja suhtes. I S valimiskampaania põhines õiglasel väitel, et aidates kaasa T-Marketi kaupluse avamisele Sillamäel, on ta isik, kes on juba tootnud kasu Sillamäe linnale ja tema elanikele ja suudab tuua kasu ka edaspidi linnavolikogu saadikuna. Info avaldamine selle kohta, et I S on valetaja ja mustade tehnoloogiate professionaal, aga peale selle kasutab omaenda reklaami jaoks võõraid teeneid, seab kahtluse alla teiste inimeste usalduse saadikukandidaadi, pankrotihalduri ja konsultandi vastu, teostab inimese au ja väärikust ja tekitab talle mittevaralist kahju. Peale selle, kui hageja luges selle ajaleheartikli läbi, siis oli pikka aega hingelise erutuse seisundis, mis on esile kutsutud artikli ebaõigsusest. Hageja rohkearvulised tuttavad Sillamäelt pöördusid tema poole selgituste saamiseks artiklis nimetatud fakti põhjal. Seoses sellega, et artikli ilmumise päeval ja järgnevatel päevadel olid hagejal kohtumised valijatega, siis nende kohtumiste ajal oli hagejal väga raske keskenduda ja vastata valijate küsimustele. Hingelist ebamugavustunnet hageja tunnetab ka käesoleval ajal. Hageja leiab, et ajalehes on tahtlikult esitatud valeandmeid, mis on suunatud saadikukandidaadi I S au ja väärikuse mustamisele ja seega, tema takistamisele saada valitud Sillamäe Linnavolikogu liikmeks. Avaldatud valeandmete tähtsust I S maine jaoks tõendavad I S valimiseelsete dokumentide koopiad. Peale avalikult valelikku informatsiooni, mis puudutab kauplust T-Market, avaldas ajaleht ka muud informatsiooni, mis ei vasta tegelikkusele ja mille kinnitus ajalehel puudub. Seega, kõik ülalnimetatud faktid tõendavad ajalehes avaldatud andmete valelikkust, Kostja süüd Hageja au ja väärikuse sihikindlas teotamises, ning Hagejale suure mittevaralist kahju tahtlikku tekitamist Arvestades, et valeliku informatsiooni avaldamise eesmärgiks oli saadikukandidaadi Igor Sumaroki takistamine saada valituks, siis põhiline kahju, mis oli tekitatud I S, oli tekitatud ajavahemikul 13.10.2005.a kuni 16.10.2005.a. Ning antud kahju tagajärgi on võimatu hüvitada peale valimisi ainult ümberlükkatava info avaldamisega. Tegelikkusele mittevastavate andmete avaldamisega mittevaralise (moraalse) kahju tekitamise asjades on olemas Riigikohtu otsus asjas nr.3-2-1-105-01. Oma otsuses vaatab Riigikohus läbi õiguslikke aluseid massiteabevahendite vastutuse kohta nende poolt tegelikkusele mittevastavate andmete levitamise eest. Riigikohus sätestab, et massiteabevah endid kannavad otsest vastutust tegelikkusele mittevastavate andmete levitamise eest, süü olemasolul. Hageja kohta valeliku info avaldamisel Kostja 1 teadis sellest, et info avaldamine on suunatud Hageja au ja väärikuse 4(13)

teostamisele, teadis sellest, et info avaldamine tekitab Hagejale olulist mittevaraliset kahju, kuid avaldas teadvalt informatsiooni. Antud juhul ei oma tähtsust põhjus, miks oli avaldatud tegelikkusele mittevastav informatsioon, vaid nimelt Kostja poolne suhtumine informatsiooni avaldamisse, kui Kostja 1 suhtus vastutustundetult hageja õigusesse heale nimele ja väärikusele. Hageja leiab, et Sillamäe Ettevõtjate Liidu juhtkond, esitades ajalehele valeliku informatsiooni, kannab ka solidaarset vastutust valeliku informatsiooni avaldamisega tekitatud kahju eest. Hageja hindab oma mittevaralist kahju 700.000 kroonile. Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi arvates, au teotamise korral võiks kompenseerida näiteks seda, et au teotamine põhjustas olulisi ebamugavusi või negatiivseid muudatusi kannatanu elukorralduses või tema suhetes teiste isikutega. Samuti seda, kui kannatanu maine sai au teotamise tõttu silmnähtavalt ja oluliselt kahjustatud.(Eesti Vabariigi Riigikohtu otsus nr.3-2-1-11-04). Hageja au ja väärikuse teotamine toimus nimelt sel ajavahemikul, kui Hageja jaoks on laitmatu maine eriti tähtis. Hageja on pühendanud poliitilisele tegevusele oma elu küllaltki pika perioodi, kulutanud selleks jõudu ja isiklikke vahendeid. Hagejat teotav informatsioon edastati avalikult ja tasuta ajalehe kaudu, mida levitatakse Sillamäe linnas 7500 eksemplaris, s.t igasse korterisse ja isikute seas, kelle arvamus Hagejast oleks hageja jaoks eriti tähtis. Informatsiooni levitamine toimus Kostja 1 algatusel ja ilma katseta kontrollida selle õigsust, mis tõendab kostja süüd. Peale toimepandud tegu ei võtnud toimetus mitte kuidagi hagejaga ühendust ja ei vabandanud tema ees. Peale Hageja tekitas antud informatsioon kaudselt kahju kolmandatele isikutele, s.h Reformierakonna nimikirjas kandideerivate isikute sees, mis suurendas mitmekordselt hageja hingelisi üleelamisi. Kahju suurus on esmajärjekorras põhjendatud Hagejale tekitatud kannatuste iseloomuga ja suurusega, samuti artikli avaldamise tulemusel tekkinud tagajärgede hüvitamise pikaajalisusega ja võimatusega. Hageja leiab, et sellise negatiivse informatsiooni puudumisel oleksid valimiste tulemused Sillamäe kohalikku omavalitsusse teised ja hageja oleks suutnud koguda märkimisväärselt suurema valijate häälte arvu. Peale selle on kahju suurus põhjendatud Kostja 1 käitumise süüdiolekuga. Ülaltoodu alusel ja juhindudes Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 18 ja VÕS § 1047 palub hageja lõpetada I S au ja väärikuse teotamine, lükata ümber Sillamäeskii Kurjer ajalehes avaldamise teel tegelikkusele mittevastavad andmed järgmise sisuga, mis peab olema sama suurusega kui ka valelik info: «Ajalehe Sillamäeskii Kurjer 13.10.2005 a. artiklis Võimu Hind avaldatud andmed selle kohta, et I S pole suhteid kaupluse T-Market avamisse, ei vasta tegelikkusele». Välja mõista I S tekitatud mittevaraline kahju summas 700.000 krooni, samuti kohtukulud.

saada soe koht või lihtsalt olema söödaküna lähedal, just nimelt seda tähendab munitsipaal või isegi riigi eelarve. Juhtub, et võimule lähevad võimu pärast, lootes teadlikult või teadmatult sooviga võimu haarata, olla kõrgem kui rahvamass. Viimane lõhnab juba kliinikaga, psüühilise häirega, mis sundib inimese ronima kõrgemale ja kõrgemale hierarhia trepile, jättes endale arusaamata kõrgenduse lõppeesmärgi. Raske määrata, mis juhib võimule I S, aga loosung „Eesmärk õigustab vahendeid” tema, poliitik, saab aru liiga verbaalselt. Ja rakendab sellised valimiseelsed tehnoloogiat, mis annavad tihti vastupidise effekti. Aga see kinnitab h-r S usk valijate rumalusse, võimaluse müüa end kahtlase propoganda meetmetega. Esimene meede: Tavaline vale. Võetakse ükskõik millise sündmus, mis omab kasvõi mingitki tähtsust linna jaoks. Seejärel, tõeliselt vajaliku ja hea asja ainsa autorina ilmub välja tõendamatult, kuid häälekalt härra S. Meie juhul - see on T-Marketi avamisõiguse omamine linnas. „Mina viisin Sillamäele T-Market” - avaldab kandidaat, lootes, eeldatavasti, linnalaste ebakompetentsusele. Seda tegi, loomulikult, teine inimene, ettevõtja V, aga kes valimiseni saab aru? Keegi ju usub, sellega on arvestatud agitatsiooni see meetme”. See on tõendatud ka tl-l 6 asuv väljavõte ja tl-l 100 asuva tõlkega. Hageja on esitanud 3 nõuet: lõpetada I S au ja väärikuse teotamine lükata ümber Sillamäeskii Kurjer ajalehes avaldamise teel tegelikkusele mittevastavad andmed järgmise sisuga, mis peab olema sama suurusega kui ka valelik info: «Ajalehe Sillamäeskii Kurjer 13.10.2005 a. artiklis Võimu Hind avaldatud andmed selle kohta, et I S pole suhteid kaupluse T-Market avamisse, ei vasta tegelikkusele» välja mõista I S tekitatud mittevaraline kahju summas 700.000 krooni, samuti kohtukulud. Hageja väitel vaidlusaluses artiklis teotati tema au ja väärikust väitega, et ta ei oma puutumust Sillamäel kaupluse T-Market avamisele, mis on vale informatsioon ja valimiskampaania käigus ta kaotas hääli selle informatsiooni avaldamisega. Eesti Vabariigi Põhiseaduse (edaspidi PS) § 17 kohaselt kellegi au ega head nime ei tohi teotada. PS § 19 järgi igaühel on õigus vabale eneseteostusele. Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg p-st 4 tuleneb, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1046 lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Tulenevalt VÕS § 1047 lg-st 1 isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete 9(13)

avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Sama paragrahvi lg 2 järgi teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Kohus käsitleb esmalt küsimust kas väited, millega väidetavalt teotati hageja au, on faktiväited või väärtushinnangud. Lähtudes Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.12.1997 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-99-97 väljendatud seisukohast faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus ja väärsus on kohtumenetluses tõendatav, samuti et väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega, samuti et väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärsust, samuti et juhul, kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.02.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04 leidis kolleegium, et isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitatakse kohtupraktikas faktiväitena. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31.05.2006. a otsuse punktis 10 tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05 asuti seisukohale, et isiku au teotamine on võlaõigusseaduse kohaselt võimalik väärtushinnangu, muu hulgas nii ebakohase väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (VÕS § 1047 lg 2) ning et viimases sättes kasutatud „asjaolu avaldamine“ on samatähenduslik senises kohtupraktikas kasutatud mõistega „faktiväite avaldamine“. Sellises brošüüri lõigus väidetakse (faktiväide), et esimene meede: Tavaline vale. võetakse ükskõik milline sündmus, mis omab kasvõi mingitki tähtsust linna jaoks. Seejärel, tõeliselt vajaliku ja hea asja ainsa autorina ilmub välja tõendamatult, kuid häälekalt härra Sumarok. Meie juhul - see on T-Marketi avamisõiguse omamine linnas. „Mina viisin Sillamäele T-Market” - avaldab kandidaat, lootes, eeldatavasti, linnalaste ebakompetentsusele. See tegi, loomulikult, teine inimene, ettevõtja Voronov, aga kes valimiseni saab aru? Keegi ju usub, sellega on arvestatud agitatsiooni see meetme. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja poolt on tõendatud, et tema äriühing on tegelenud Sillamäel kaupluse T-Market avamisega. See on tõendatud 01.07.2004 käsunduslepinguga (tl-d 102-104), käsunduslepingu kohaselt tööde teostamise 18.05.2004.a aktiga (tl-d 105-106) ja G K kirjaliku selgitusega (tl-d 107-108). Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31.10.2007 otsuses väljendati seisukohta, et ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus on sätestatud seaduses objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst. Pole oluline, kas andmete avaldamisel avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest. Samuti pole oluline, kas avaldatud andmed teotavad isiku au või mitte. Ülaltoodust lähtudes peab kostja OÜ Tšupova igal juhul ümber lükkama ülalmainitud ebaõiged andmed. Au teotava faktiväite õigusvastasus tuleneb eelkõige avaldatud faktiväite tegelikkusele mittevastavusest ning avaldaja hoolikusest faktide kontrollimisel. Ebaõige faktiväite avaldamine võib VÕS § 1045 lg 1 p 4, VÕS § 1046 ja VÕS § 1047 lg-te 1 ja 3 järgi olla õigusvastane ka siis, kui see ei ole isiku au teotav (mainet kahjustav). 10(13)

Kostja OÜ Tšupova esindaja tunnistas, et nad on nõus avaldama ajalehes, et I. S võttis osa Sillamäel kaupluse T-Market avamisest. Seega peab kohus tõendatuks, et kostja I väide I. S mittepuutumusest T-Marketi avamisega ei ole kostja poolt hoolikalt kontrollitud ja see väide ei vasta tegelikkusele. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Antud juhul sisalduvad hageja au teotavad ebaõiged andmed ajalehes “Sillamäeski kurjer”, mille kirjastusõigus on OÜ-l Tšupova. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Kohus leiab, et hageja kõik nõuded kostja II vastu tuleb jätta rahuldamata, kuna kostja II ei ole vaidlusaluse artikli avaldaja ja hageja ei tõendanud, et informatsiooni andis kostjale I üle just kostja II. Seadusega ei ole reguleeritud seda, kuidas ja kus saab valeandmete ümberlükkamist nõuda. Oma 13.04.2007 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07 punktis 29 leidis riigikohtu tsiviilkolleegium, et reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati, s.o kui andmed avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes, või kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees. Samas võib nõuda andmete ümberlükkamist erandjuhtudel ka teisel viisil või teises kohas, näiteks siis, kui meediaväljaannet, kus ebaõigeid andmeid avaldati, ümberlükkamise ajaks enam ei ole. Hageja nõuab, et lükataks ümber Sillamäeskii Kurjer ajalehes avaldamise teel tegelikkusele mittevastavad andmed järgmise sisuga, mis peab olema sama suurusega kui ka valelik info: «Ajalehe Sillamäeskii Kurjer 13.10.2005 a. artiklis Võimu Hind avaldatud andmed selle kohta, et I S pole suhteid kaupluse T-Market avamisse, ei vasta tegelikkusele». Kohus leiab, et see hageja nõue on põhjendatud kostja OÜ Tšupova suhtes ja hageja au teotavad ebaõiged andmed tuleb lükata ümber hageja poolt pakutud viisil ja kohas. Vastavalt VÕS § 1055 lg 1 kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Hageja esitas nõude kahju tekitava käitumise lõpetamiseks. Kohus leiab, et see hageja nõue ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele. Hageja ei tõendanud seda, et kostja teotab tema au ja väärikust käesoleva ajani. Hageja esitas ka nõude tekitatud mittevaralise (moraalse) kahju hüvitamiseks, paludes kostjatelt välja mõista solidaarselt hageja kasuks 700 000 krooni. 11(13)

Vastavalt Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 4 järgi isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Sama paragrahvi lg 6 esimesest lausest tulenevalt kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Vastavalt VÕS § 128 lg 1 hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Sama paragrahvi lg 5 sätestab, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Tulenevalt VÕS § 134 lg-st 2 vabaduse võtmisest, samuti muude isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Ülalnimetatu sätete alusel vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu: 1) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju; 2) kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; 3) kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4) kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja on esitanud hagis nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks, seega peab hageja muuhulgas tõendama, et temal esineb õiguslikus mõttes mittevaraline kahju. Hageja on hagiavalduses märkinud, et tema mittevaraline kahju seisneb selles, et hageja tundis hingelist valu peale seda, kui oli avaldatud kostja ajalehes artikkel ja inimesed hakkasid küsima tema käest avaldatu kohta, see oli tehtud valimiskampaania ajal. Hageja poolt kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et ta tundis hingelist valu kostja poolt avaldatu pärast, seega leiab kohus, et see hageja nõue ei ole põhjendatud tõendamatuse tõttu ja rahuldamisele ei kuulu. Kohus leiab, et kui hagejal olid seoses artiklis „Võimu hind“ avaldatuga ebameeldivused, rahuldatakse need andmete ümberlükkamisega hageja poolt pakutud viisil ja kohas.