Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Elen Kalm Otsuse tegemise aeg ja koht 08.04.2009, Rapla Tsiviilasja number 2-08-83151 Tsiviilasi Eesti Energia AS-i hagi Harri Gunnar Honkaneni vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 2224,40 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Eesti Energia AS, reg.nr 10421629, asukoht Tallinn, Laki 24, esindaja Eerika Erlach; kostja Harri Gunnar Honkanen, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx, xxxxxxxxx, xxxxxxx xxxx x-xx Kohtuistungi toimumise aeg 03.04.2009 Resolutsioon Välja mõista Harri Gunnar Honkanenilt 2546,05 krooni ja viivis alates 05.12.2008 0,06% põhinõudest päevas kuni põhinõude täitmiseni Eesti Energia AS-i kasuks. Menetluskulud jätta Harri Gunnar Honkaneni kanda. Välja mõista Harri Gunnar Honkanenilt riigilõiv 350.- krooni, 885.-krooni tasu õigusabi eest Eesti Energia AS-i kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Harri Gunnar Honkanen võib kohtuotsuse peale esitada kaja Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 28 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud 28.12.2005 sõlmisid pooled elektrienergia müügilepingu nr 22003569/1. Lepinguga kohustus hageja tagama kostja objekti varustamise elektrienergiaga. Kostja kohustus tasuma tarbitud elektrienergia eest hageja esitatud arvete alusel. Lepingu lahutamatuks lisaks on tüüptingimused. Hageja esitas kostjale elektrienergia eest arved nr 36202669, 36553383, 37172199, 37688415, 37963607, 38638346, 39090635, 39660820, 39678288. kostja ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt, seega on kostjal tasumata 2224,40 kr. Tulenevalt lepingust on hagejal õigus arvestada kostjale viivist 0,06% tähtaegselt tasumata summalt päevas. Seisuga 04.12.2008 võlgneb kostja hagejale viivise 321,65 kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja E.Erlach palub kostjalt välja mõista VÕS §-de 76 lg 1; 82 lg 2; 100; 101 lg 1 p 1; 108 lg 1; 208 lg-te 1, 3 alusel 2224,40 ja 321,65 kr viivis, ja viivis alates 05.12.2008 0,06% põhinõudest päevas kuni põhinõude täitmiseni Eesti Energia AS-i kasuks. Kostja vastuväited Kostjale tehti kohtuistungi toimumise aeg teatavaks väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas või võtma asja vastu ning 208 lg 3 sätestab, et asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s