Tsiviilasja number
2-08-15892
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. aprill 2009, Tallinn
Kohtukoosseis
Ülle Jänes, Ulvi Loonurm, Kaupo Paal
Tsiviilasi
A. Z. hagi Soojusenergia OÜ vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
15 000 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.10.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A. Z. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
19. märts 2009, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A. Z. (IK xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxx xxx, xxxxx xxxxxxxx) Kostja Soojusenergia OÜ (registrikood 10493966; asukoht Sadama 28, 76805 Paldiski), esindajad Tarmo Saarts ja Vadim Nogtev
Harju Maakohtu 01.10.2008 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda.
Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Asjaolud ja hageja nõue Hageja töötas kostja juures katlaoperaatorina. 28.08.2007 määrati hagejale käskkirjaga distsiplinaarkaristus ning ta vabastati töölt töölepingu seaduse (TLS) § 82 p 6 alusel seoses töödistsipliini rikkumisega. Töövaidluskomisjoni 29.11.2007 otsusega tunnistati töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ning hageja ennistati tööle. Otsus on selles osas jõustunud. Hageja väitel on tööandja töölepingu ebaseadusliku lõpetamisega tekitanud kahju tema reputatsioonile. Tööandja asetas hageja tuttavate ja pereliikmete ees ebameeldivasse olukorda. Kunagi varem ei ole hagejaga töölepingut sel põhjusel lõpetatud. Töödistsipliini rikkumise tõttu töölt vallandamise järel on raske leida uut töökohta. Töökaotusega tekkinud stressisituatsioon, ebakindlus homse päeva ees, krooniline rahapuudus ja sellega seoses tekkinud võlad on üldteada asjaolud, mis tekitavad hingelist valu ja kannatusi. Seoses ebaõige vallandamisega pidi hageja taluma tööandja tekitatud hingelist valu ja kannatusi. Hageja palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise 15 000 krooni. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja ja kostja vahel tekkisid lahkarvamused puhkuse pikkuse osas 2007.a suvel. Hageja keeldus vaidluse ajal tööle naasmast ja ei andnud asja lahendamiseks ka töövaidluskomisjonile, mistõttu oli kostja sunnitud töölepingu hagejaga lõpetama. Töölepingu lõpetamine hagejaga oli ebaseaduslik, kuid töövaidluskomisjoni 29.11.2007 otsusega taastati hageja rikutud õigused, hageja ennistati tööle. Kostja maksis 12.12.2007 hagejale välja töövaidluskomisjoni poolt väljamõistetud keskmise töötasu sunnitult töölt puudumise aja eest, samuti puhkusetasu maksmisega viivitamise aja eest tasu kokku 30 248, 90 krooni. Kostja ei pea õigeks hageja väiteid temale valu ja kannatuste tekitamise kohta. Kostja ei ole avalikustanud hagejaga töölepingu lõpetamise fakti ega ole astunud muid samme hageja olukorra halvendamiseks. Töösuhteid reguleerivate seadustega olid hageja varalised ja mittevaralised õigused kaitstud, kostja on täitnud seadustega tööandjale pandud kohustused. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohus leidis, et vaidluse lahendamisel tuleb kohaldada lepinguliste kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise sätteid, kuna poolte vahel oli töölepinguline võlasuhe ning hageja nõue tuleneb kostjapoolsest lepingurikkumisest. Hageja ei ole peale tööandja kohustuse täita töölepingut ja tööseadusi, viidanud mingile muule seadusest tulenevalt kohustusele, mida tööandja oleks rikkunud. Kohus leidis, et hagejal mittevaralise kahju tekkimine ei ole leidnud tõendamist. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks hageja reputatsiooni halvenemine. Hageja väited, et kostjaga töölepingu lõpetamise õigusliku formuleeringu tõttu keeldusid järgmised potentsiaalsed tööandjad, kelle juures hageja käis töövestlustel, temaga töölepingu sõlmimisest, on paljasõnalised. Hageja ei ole nimetanud ühtegi konkreetset tööandjat, kelle juures hageja väidetavalt töövestlusel käis. Võttes arvesse, et hageja vabastati töölt 28.08.2007 ning juba 29.11.2007 töövaidluskomisjoni otsusega hageja ennistati tööle, on hageja väited tööotsimisest väheveenvad. Hageja selgitas kohtuistungil, et juba enne tema töölt vabastamist oli ta pöördunud konsultatsiooniks nii tööinspektori kui töövaidluskomisjoni poole ning sai sealt kinnitust oma õigustele. Hageja oli töölt vabastamise hetkeks ennast tööseadustega hästi kurssi viinud, teadis, et tööandja on kohustatud tema puhkusetasu maksmisega viivitamise aja eest pikendama puhkust ning maksma talle puhkusetasu. Seetõttu võis hageja olla kindel töövaidluse positiivses lahenduses tema jaoks ning hageja väide, et ta oli sunnitud otsima uut töökohta, kuna ta ei osanud ette näha, millise otsuse töövaidluskomisjon tema kaebuse lahendamisel teeb, on paljasõnaline.
Varasema töölepingu lõpetamise aluse tõttu uue tööandja poolt töölepingu sõlmimisest keeldumisega kaasnevat sissetulekute kaotust on võimalik rahaliselt hinnata, sissetulekute kaotus on käsitatav varalise kahjuna saamata jäänud tulu näol. Hagejale on töölepingu lõpetamisest kuni tema tööle ennistamiseni saamata jäänud tulu töövaidluskomisjoni otsusega välja mõistetud ja kostja poolt on otsus täidetud. Sissetulekute kaotusega kaasnev võimalik stress ei ole selline erakordne asjaolu, mis annaks alust eeldada lisaks varalisele kahjule ka mittevaralise kahju tekkimist. Lisaks on tööandja algatusel töötaja vabastamise puhuks töötajale ette nähtud sotsiaalsed tagatised (näiteks töötuskindlustuse hüvitis), mille eesmärk on võimaldada töökoha kaotamisel vähemalt minimaalset toimetulekut ning seega leevendada ka töökoha kaotusega paratamatult kaasnevat stressi. Hageja poolt nimetatud üldteadaolevad töölepingu lõpetamisega kaasnev stress ja ebakindlus homse päeva ees ning võlgnevuste tekkimine ei ole käsitatavad hageja hingeliste kannatuste ega valuna. Hagejal hingeliste kannatuste ja valu tekkimist ei tõenda ka hageja poolt viidatud enesetapukatsete statistika olemasolu. Hageja hingeliste kannatuste või valuna ei saa käsitada ka tema vanemate või teiste pereliikmete võimalikku muret hageja käekäigu pärast. Hageja väidetav, töölepingu lõpetamise alusest tulenev maine langus pereliikmete või tuttavate seas ei ole usutav. Kohtuistungil hageja ei konkretiseerinud, milles seisnes ebameeldiv olukord vanemate ja tuttavate ees, millesse hageja vallandamise tõttu väidetavalt sattus. Hageja nimetab stressi allikana ka asjaolu, et pidi enne töölepingu lõpetamist ootama tööandja otsust puhkuse pikendamise kohta, puhkuseraha talle õigeaegselt makstud ei olnud ning hageja ei saanud puhata. Vaidlusega väidetavalt kaasnenud stressisituatsioon ei ole käsitatav hingelise valu ja kannatustena. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja jäi puhkusele 18.07.2007 ning talle maksti puhkusetasu 22 päeva eest. Kui hageja leidis, et puhkuse pikendamiseks on vajalik tööandja otsustus ning tööandja mõistliku aja jooksul sellist otsust ei teinud ega maksnud välja ka puuduvat puhkuseraha, oli hagejal võimalus oma õiguste kaitseks pöörduda töövaidluskomisjoni. Tööandjale 03.07.2007 avalduse esitamisest kuni töölt 28.08.2007 vabastamiseni möödunud peaaegu 2 kuu jooksul hageja seda ei teinud, hageja väited komisjoni pöördumise kavatsusest on paljasõnalised. Hageja kohtuistungil antud seletusest nähtub, et hageja on võimeline enda õiguste eest seisma. Hageja seletas ka, et talle on tavaks vaielda, kuni selleks on alust. Sellest järeldub, et tekkinud konfliktsituatsioon ei olnud hageja jaoks midagi nii erakordset, et võiks eeldada mittevaralise kahju tekkimist. Mingeid tõendeid ega põhistusi hageja esitanud ei ole. Mittevaralise kahju tekkimist ei saa järeldada ka sellest, et hageja väidetavalt ei ole varem vaidlusi pidanud tööandjaga. Töövaidluskomisjon on lugenud, et hageja puhkus pikenes kuni 28.08.2008 ning mõistis kostjalt vastavalt välja puhkusetasu. See on hageja õiguste kaitseks kohane ja piisav vahend. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja õigusi oli ebaseadusliku vallandamisega rikutud. Hageja õigused on piisavalt tagatud töölepingu seaduses sätestatud õiguskaitsevahenditega. Hageja on kasutanud õigust vaidlustada töölt vabastamine töövaidluskomisjonis ning taotlenud enda tööle ennistamist. Töövaidluskomisjoni otsusega on hageja rikutud õigused taastatud. Hageja ise kohtuistungil kinnitas, et tema reputatsioon oli rikutud töölepingu 28.08.2007 lõpetamisest kuni töövaidluskomisjoni otsuseni 29.11.2007, s.o kolme kuu vältel. Seega hageja ise kinnitas, et tööseadustes ettenähtud õiguskaitsevahendid, tööle ennistamine ning töölepingu ebaseaduslikust lõpetamisest alates kuni tööle ennistamise otsuse tegemiseni keskmise palga väljamõistmine, olid piisavad hageja rikutud õiguste taastamiseks. Apellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Kannatused ja hingeline valu tööandja poolt ebaõiglaselt vallandatud töötajal on üldtuntud asjaolu ning vastavalt TsMS § 231 lg 1 ei vaja tõendamist. Tööleping lõpetati käskkirja alusel, m8illes tööandja tõi välja valeliku ja laimu iseloomuga motivatsiooni.
Esimese astme kohus kaldus kõrvale ülalmärgitud asjaolule hinnangu andmisest ning on andnud hinnangu hoopis hagejale ja teistele, kellel ei ole mingit otsest suhet antud asjaoluga. Hageja isikule hinnangu andmine tõendab kohtu eelarvamuslikkust hageja suhtes. Arusaamatu, miks maakohus järeldas, et inimene, kes võitleb oma õiguste eest seaduslikel alustel, ei või tunnetada hingelist valu ja kannatusi, kui tema õigusi rikutakse. Isegi kui kohus arvab, et hageja ei võtnud ette mingeid samme konflikti ajal või reageeris valesti tekkinud situatsioonis, siis vaatamata sellele oli tööandjal võimalus, sõltumatult hageja tegudest, iseseisvalt tegutseda vastavalt õigusnormidele ja lõpetada konflikt. Pigem on alust arvata, et konflikti põhjustas tööandja, sest tema rikkus seadust. Samuti on alusetu kohtu seisukoht, et hageja oli kohustatud ette võtma midagi konflikti lahendamiseks ja pöörduma töövaidluskomisjoni. Pöördumine töövaidluskomisjoni ei ole kohutuslik. Hagejal oli õigus oma puhkust pikendada vastavalt puhkuseseaduse § 24 lg-tele 1 ja 2. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta kaevatava kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei pea ringkonnakohus oma otsust põhjendama, kui ta jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja järgib esimese astme kohtu otsuse põhjendusi. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses sisalduvate põhjendustega hagi rahuldamata jätmise kohta, siis ei pea ta vajalikuks neid ei korrata. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud mittevaralise kahju tekkimist. Hageja väide oma reputatsiooni halvenemise kohta jäi paljasõnaliseks. Töökoha (sissetuleku) kaotusest tingitud stress ja ebakindlus tuleviku suhtes ei ole sellised erakordsed asjaolud, mis annaksid alust eeldada lisaks varalisele kahjule ka mittevaralise kahju tekkimist. Töölepingu ebaseadusliku lõpetamise korral on töötaja kaitse reguleeritud töölepingu seaduses. Oma seadusest tulenevaid õigusi on hageja ka kasutanud. Maakohus märkis õigesti, et tööandja algatusel töölepingu lõpetamisel on töötajale ette nähtud lisaks ka riigi poolsed sotsiaalsed tagatised. Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja õigusi on ebaseadusliku vallandamisega rikutud. Töövaidluskomisjoni otsusega on hageja õiguste rikkumine kõrvaldatud: hageja ennistati tööle ja mõisteti välja rahalised hüvitised. Maakohus leidis õigesti, et asjas ei ole tõendatud, et kostja tegevus pooltevahelise töölepingu lõpetamisest kuni hageja tööle ennistamiseni oleks põhjustanud hagejale mittevaralist kahju. Kohus märkis õigesti, et isegi kui hagejale kahju tekkis, ei oleks selle tekkimine kostja tegevusega põhjuslikus seoses. Hageja väitel teatas ta ise võimalikele uutele tööandjatele töölepingu lõpetamise käskkirja sisu. Kolleegium ei nõustu apellandi käsitlusega tekkinud konflikti varasema lõpetamise võimaluste kohta. Asja materjalist nähtuvalt ei põhjustanud konflikti jätkumist vaid tööandjast tulenevad asjaolud, sest ka hagejal endal oli võimalik konflikti lõpetamisele kaasa aidata, kuid selle asemel asus ta nõudma varasemast paremaid töötingimusi (suuremat palka). Seda asjaolu on hageja ise kinnitanud, näiteks kinnitas ta seda ka maakohtu 18.09.2008 istungil („...praktiliselt sõltub kõik rahast, kui lepime kokku mingis uues palgasummas...“ tl 37). Kuna ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Ü. Jänes
U. Loonurm
K. Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.