Võlaõigus › Võõrandamislepingud

jooksul otsuse kättetoimetamisest. Menetlusabi selgitus Vastavalt TsMS § 218 lg-le 4 võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused 09.09.2003 allkirjastasid hageja ja kostja konto avamise blanketi (lepingu), mille alusel müüs SKS Mekaniikka kostjale 14.11.2006-22.01.2007 elektri- ning masinaseadmeid. Kaupade igakordsel üleandmisel allkirjastas kostja saatelehed ning müüdud kauba eest väljastas hageja kostjale arved kokku summas 116 083 krooni (7419,35 eurot). Kostja vabatahtlikult oma võlgnevust hagejale ei tasunud ja hageja andis nõude sissenõudmiseks üle Intrum Justitia AS-ile. Kostja ei reageerinud ka Intrum Justitia AS-i nõudele. Kokkulepitud kohustuse täitmisega viivitamise korral on viivis 0,04 % päevas. Hageja arvestas viivist hagi esitamise seisuga 19 155,82 krooni. Lisaks sellele taotleb hageja viivise, mis ei ole hagi esitamisega veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kostjalt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus kostjalt välja mõista 116 083 krooni, viivised 19 155,82 krooni hagi esitamise seisuga ja sealt edasi protsendina kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja seisukoht Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja tunnistas arveid 3842827, 3846591, 3844382, 3848991 ja 3841766, mille osas on tõendatud, et kostja on hagejalt kaupa saanud. Selles osas tasus kostja kohtuistungi ajaks 01.09.2008 hageja arvele 1596,06 eurot, so 24 972,91 krooni. Kohtuvälise lahendusena pakkus kostja saadud kauba tagastamist, kuid hageja keeldus kaupa tagasi võtmast. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis Airman Pluss OÜ-lt SKS Mekaniikka OY kasuks välja 91 110,09 krooni, viivised 19 155,82 krooni hagi esitamise seisuga ning alates 04.03.2008 0,04 % põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jättis menetluskulud Airman Pluss OÜ kanda. Poolte vahel olid alates 2003 lepingulised suhted, mida tõendab konto avamise blankett. Välja oli kujunenud lepinguliste kohustuste täitmisele suunatud järgmine põhimõte: kostja esitas tellimuse hagejale telefonil teel või e-postiga ning hageja väljastas kauba kokkulepitud ajal vedajale. Kauba üleandmine vedajale toimus hageja asukohas Soomes. Kauba vedamise Soomest Eestisse korraldas kostja. Seega kauba üleandmisega vedajale täitis hageja kui müüja oma lepingulise kohustuse kostja ees.

2(8)

Kauba üleandmist hagejalt kostjale tõendavad hageja poolt kohtule esitatud saatelehed ja rahvusvahelised autotranspordi saatelehed (CMR-d). Kõigil esitatud saatelehtedel, v.a saateleht nr 1907265 27.11.2006, on vedaja allkiri ja kuupäev, mis tõendab kauba üleandmist hageja poolt vedajale. Saatelehel 27.11.2006 nr 1907265 allkirjad küll puuduvad, kuid selles nimetatud kauba osas on kostja teinud tellimuse nr 260324 25.10.2006. Kauba kättesaamist tõendab ka 27.11.2006 vormistatud rahvusvaheline autotranspordi saateleht nr TV-OH11/11882, mille kohaselt on kostjale üle antud kaup (3 kaubaühikut). Kostja vastuväited, mille kohaselt kostja ei saanud kogu arvetel ja saatelehtedel näidatud kaupa ning et osa saadud kaubale kostja tellimust ei esitanud, on paljasõnalised. Kostja ei näidanud, millist kaupa ning millises koguses ta kätte ei saanud ning kauba kogust, mille kostja võttis vastu tellimust esitamata. Kostja enne hagi esitamist hageja arvetele vastuväiteid ei esitanud. Kostja tasus 01.09.2008 hageja arveldusarvele 1596,06 eurot, mis tuleb hageja nõudest maha arvata. Hageja kinnitas nimetatud summa kättesaamist. Hageja põhinõue kuulub rahuldamisele summas 91 110,09 krooni (116 083-24 972,91). Kostja esitas vastuväited viivise nõudele alles kohtuistungil. Hagejal on õigus nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist 0,04 % päevas. Kostja sai hageja arved kätte. Kõigil arvetel on märgitud viivis (intress) hilinenud maksete eest 16,0%, so 0,04% päevas. Kostja arveid ei vaidlustanud ja on osa arvetest tasunud. Seega aktsepteeris kostja arvetel märgitud tasumisele kuuluvat summat ning viivise suurust. Arvestades pooltevahelist lepinguliste kohustuste täitmise praktikat, saab järeldada, et kostja nõustus viivise suurusega 16,0% aastas. Põhjendatud on hageja viivisenõue 19 155,82 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendused Osaühing Airman Pluss (likvideerimisel) palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus ei tuvastanud kõiki asjas olulist tähtsust omavaid asjaolusid. Määravat tähtsust omab, kas ja kellele hageja kauba üle andis ning kas on tõendatud kogu hageja poolt väidetavalt tarnitud kauba kättesaamine kostja poolt. Kostja ei nõustunud kohtu seisukohaga, et kauba üleandmisega täitis hageja kui müüja oma lepingulise kohustuse kostja ees ning et kauba üleandmist hagejalt kostjale tõendavad kohtule esitatud saatelehed ja rahvusvahelised autotranspordi saatelehed (CMR-id). Kohus ei arvestanud, et tegemist on rahvusvahelise müügilepinguga, mille suhtes kohalduvad poolte kokkulepitud rahvusvahelise müügilepingu tarneklauslid (Incoterms 2000). Maakohus jättis välja selgitamata, millises rahvusvahelise müügilepingu tarneklauslis pooled kokku leppisid. Selle asjaolu tuvastamine on käesoleva vaidluse puhul põhimõttelise tähtsusega, kuivõrd kokkulepitud tarneklauslist sõltub mh kauba tellijale üleandmise regulatsioon. Kohus leidis, et kõigil esitatud saatelehtedel, v.a 27.11.2006 saateleht nr 1907265, on vedaja allkiri ja kuupäev, mis tõendab kauba üleandmist hageja poolt vedajale. Hageja poolt kostjale esitatud arvetel on mh toodud kindlustusmakse. Arvestades, et müüja muretses kaubale kindlustuse, saab olla tegemist kokkuleppes tarneklausli CIP kasutamiseks. Selle tarneklausli kasutamise tõttu on ekslik maakohtu seisukoht, mille kohaselt on tõendatud kauba üleandmine hageja poolt kostjale. Kauba üleandmist vedajale ei saa pidada kauba üleandmiseks tellijale. Tõendamata on kogu hageja poolt väidetavalt tarnitud kauba üleandmine kostjale. Kostja juhtis maakohtu tähelepanu CIP tarneklausli kasutamisele, kuid kohus jättis selle tähelepanuta.

3(8)

Viivisenõue ei ole põhjendatud. Kohus järeldas kostja poolt osade hageja arvete tasumisest, et kostja aktsepteeris arvetel märgitud tasumisele kuuluvat summat ning viivise suurust. Kohtu järeldus on ebaõige ega vasta seadusele. Kostja tasus arved, mille osas ta kauba kätte sai. Sellest on ebaõige järeldada, et ta nõustus arvel toodud viiviste regulatsiooniga. Kohus ei põhjendanud, milliste tõendite alusel ta järeldas, et arvestades pooltevahelist praktikat lepinguliste kohustuste täitmisel, saab järeldada, et kostja nõustus viivise suurusega 16% aastas. Poolte vahel puudub praktika, mille puhul oleks kasutatud viivist 16% aastas, samuti puuduvad poolte vahel vastavad kokkulepped. Vastus apellatsioonkaebusele SKS Mekaaniikka OY ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks põhivõla nõudes puudub seaduslik alus, kuid otsus kuulub osalisele tühistamisele viiviste osas tõendite ebaõige hindamise tõttu ja menetluskulude jaotamise osas.. Esmalt võtab kolleegium seisukoha põhivõla nõude osas. Maakohus tuvastas alljärgnevad tsiviilasjas olulised asjaolud:

4(8)

5(8)

Kolleegium nõustub apellandiga, et toimikus puuduvad tõendid pooltevahelise kokkuleppe kohta nimetatud suuruses viiviste väljamõistmiseks. Konto avamise blankett ei sisalda kokkulepet intressi kohta (t.lk.5). Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oli aktsepteerinud hageja poolt arvetel märgitud intressimäära ja seda ka maksnud. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi on võlausaldaja õigustatud nõudma võlgnikult rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Kuivõrd pooled ei ole lepingus kokku leppinud viivise määras, siis tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1, mille kohaselt viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäära enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepingus ei ole ettenähtud teisiti. Hagiavalduses on toodud viiviste arvestus summas 19 155,82 krooni, mida ei ole kostja maksnud ka tema poolt tunnustatud põhivõla osas. Seega ei saa väita, et kostja aktsepteeris arvetel olevat viivist. Hagiavaldus on esitatud 04.03.2008, seejuures viivise arvestus viivitatud päevade osas on ebaõige. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär oli järgmine: 1.07-31.12.2006 9,75 % aastas, 2006.a. oli 365 päeva, 1.01.-30.06.200710,5 % aastas, 2007.a. oli 365 päeva,

4.3842727 18.12.2006 5.3842728 18.12.2006 6.3842729 18.12.2006

5771,09 5771,09 558,58

381 päeva 381 päeva, 381 päeva, kokku pos.4.5.6. osas 2006.a- 39 päeva 9,75% 2007.a- 3 x 365 päeva

125, 97

6(8)

I p/a IIp/a 2008.a.- 9 päeva 7.3843090

8.3843829 9.3843830

10.3843991

20.12.2006

27.12.2006 27.12.2006

28.12.2006

16861,09

34594,83 3195,35

321,54

11.3844382 12.3844383

2.01.2007 2.01.2007

5232,38 1199,31

5.01.2007

4523,12

14.3845450

9.01.2007

23.01.2007

1146,58

4889,88

10,5%11% 11%

379 päeva, sellest 2006.a.-11 päeva 9,75% 2007.a.- 365 päeva I p/a 10,5% IIp/a 11% 2008.a.- 3 päeva 11%

629,96 671,01 32,73

49,5 877,93 934,98 15,2

372 päeva, sellest 372 päeva, sellest pos 8,9 osas 2006 a- 8 päeva 9,75% 80,72 2007.a- 2 x 365 päeva I p/a 10,5%1967,68 IIp/a 11% 2095,54 2008.a- 6 päeva 11 % 68,14 371 päeva, sellest 2006.a.-3 päeva, 9,75% 2007.a.-365 päeva, 11% I p/a 10,5%IIp/a 11% 2008.a.-3 päeva, 11%

0,24 16,74 17,83 0,29

366 päeva , 366 päeva, sellest pos.11,12 osas 2007.a- 363 päeva I p/a 10,5% 331,19 IIp/a 11% 356,65 2008.a.- 6 päeva, 11% 11,60 363 päeva sellest, 2007.a.- 360 päeva I p/a 10,5% II p/a 11% 2008. a.- 3 päeva 11%

235,51 250,82 4,08

359 päeva, sellest 2007.a.-356 päeva I p/a 10,5%II p/a 11% 2008.a- 3 päeva 11%

56,73 63,58 1,03

347, sellest 2007.a-3 44 päeva I p/a 10,5%IIp/a 11% 2008- 3päeva 11%

222,26 271,15 4,41

7(8)

16.3846913

17.3848991

25.01.2007

12.02.2007

5302,48

2098,99

343 päeva, sellest 2007.a- 340 päeva I p/a 10,5%IIp/a 11% 2008- 3päeva 11 %

238,1 294,03 4,78

356 päeva ,sellest 2007.a-353 päeva, I p/a 10,5%IIp/a 11% 2008 .a.-3 päeva 11 %

83,33 116,39 1,89

Seega moodustavad viivised kokku 12 944,05 krooni, millises suuruses tuleb need kostjalt välja mõista. Ühtlasi taotles hageja viiviste väljamõistmist alates 4. märtsist 2008 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus rahuldas nõude põhjendatult, kuid kohaldas ekslikult ebaõiget intressimäära. Viivised tuleb välja mõista VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS §163 lg-le 1 hagi osalise rahuldamise korral tuleb menetluskulud jaotada proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes. Hageja esitas põhinõude summas 116 083 krooni ning viiviste nõude summas 19 155,82 krooni osas, seega kokku 135 238,82 krooni. Hagi on põhjendatud põhinõude ja viiviste osas summas 129 027,05 krooni, so 95,3 % ulatuses. Lähtudes sellest tuleb kostja kanda jätta menetluskulud 95,3 % ulatuses ja hageja kanda 4,7 % ulatuses.

Mare Merimaa

Malle Seppik

Imbi Sidok

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.