Tsiviilasi nr 2-08-73604
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. aprill 2009. a Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-73604
Tsiviilasi
OÜ Kobar Projekt hagi Estbay OÜ vastu 8 794,49 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
8 794,49 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
•
•
hageja OÜ Kobar Projekt (registrikood 11355433; asukoht Tammsaare tee 99-110, 12913 Tallinn); seaduslik esindaja juhatuse liige Timo Villak; kostja Estbay OÜ (registrikood 11375909; asukoht Akvarelli 7, 51011 Tartu); seaduslik esindaja juhatuse liige Helar Hein.
Kohtuistungi toimumise aeg
16. märts 2009. a
Protokollija
kohtuistungisekretär Astrid Sägi
Jätta rahuldamata väljamõistmiseks. Otsus saata pooltele.
OÜ Kobar
Projekt
hagi
Estbay OÜ
vastu
8 794,49
krooni
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud OÜ Kobar Projekt kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE (tl 5-6) Hagiavalduse kohaselt tellis hageja 29.05.2008. a kostjalt fotoaparaadi objektiivi SIGMA F2,8 Aspherical EX HSM, tasudes kauba eest 8 794,49 krooni. Hageja sai kauba kätte 03.07.2008. a, kuid objektiiv ei sobinud fotoaparaadiga kokku. Hageja palus kostjal objektiivi ümber vahetada sobiva vastu või tagastada raha. Kostja vastas hagejale, et püüab objektiivi ümber vahetada. Hageja tagastas kostjale objektiivi 08.07.2008. a, samas ei ole kostja hagejale 5 kuu jooksul sobilikku objektiivi asemele pakkunud ega raha tagasi maksnud. Kostja põhjenduste kohaselt ei ole tema kohustus sobimatu kauba eest raha tagastada, samuti mittesobiva kauba asemele sobiv muretseda. Hageja palub, et kostja tagastaks hagejale objektiivi eest tasutud 8 794,49 krooni ja hüvitaks õige kauba mittekättesaamisest põhjustatud ärilise kahju 15 000 krooni. KOSTJA VASTUS (tl 20-21) Vastuse kohaselt ei ole kostja kauba omanik ega müüja, mistõttu ei vastuta kostja kauba eest, mille hageja tellis rahvusvahelisest oksjonivahenduse firmast eBay. Kostja on maksevahenduse teenust ja transporti pakkuv ettevõte, olles sisuliselt käsundi täitja. Kui klient leiab endale rahvusvahelise oksjonikontserni eBay leheküljelt meelepärase toote, sõlmitakse kostjaga tellimus, mille alusel kostja osaleb eBay oksjonil. Klient saab kostjalt arve, mis sisaldab toote hinda, maksevahenduse teenustasu ja transpordi kulusid. Raha laekumisel ostab kostja tellitud toote ja toob selle kliendile koju kätte. Kui toode on sobiv, on tehing sellega lõppenud. Kui toode ei osutu sobivaks, siis tuleb teha uus leping toote tagastamiseks. Klient saab arve, mis sisaldab toote tagastamise kulusid Eestist Saksamaale. Arve laekumisel saadab kostja toote müüjale tagasi ja nõuab puuduste kõrvaldamist või raha tagastamist. Antud juhul valis hageja ise objektiivi välja. Kostja täitis käsu ja tõi hagejale tellitud kauba uue ja korralikuna kätte. Kostja on püüdnud hagejale vastu tulla, saates objektiivi oma kuludega Saksamaale tagasi ja pannes selle eBay oksjonil müüki. Toode on juba neljandat korda oksjonil, kuid kahjuks ei ole seda siiani ära ostetud. Austria müüja, kes objektiivi Saksamaa eBay oksjonil müüs, ei nõustu objektiivi tagasi võtma põhjusel, et oksjoni müügikuulutuses oli kirjas, et kiirmüügis olevaid allahinnatud tooteid ümber ei vahetata. Pealegi oli tegemist uue tootega, mille kõik parameetrid olid oksjonil välja toodud. Kostjale jääb arusaamatuks, milles seisneb 15 000 krooni suurune ärikahju ja kuidas vastutab selle kahju tekkimise eest kostja. Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. KOHTUISTUNG (tl 26-28) Hageja seadusliku esindaja, Timo Villak’u, selgituse kohaselt on tegemist õige kostjaga. Hageja ostis internetist objektiivi, täites selleks kostja kodulehel tellimuse. Interneti lingilt, kus oli objektiivi pilt ja andmed, ei lugenud hageja välja, et objektiiv ei oleks tema kaamerale sobinud. Hageja eeldas, et on vahendusfirmale teinud selgeks, mida ta tahab. Kostja saatis seejärel hagejale arve, mille hageja maksis. Kui hageja kuu aja pärast objektiivi kätte sai, siis selgus, et see ei sobi hageja kaamera ette. Hageja teavitas sellest kostjat ja soovis objektiivi tagastada. Hageja tõi objektiivi 5 päeva pärast Tartusse ja andis isiklikult kostjale üle. Alguses ütles kostja, et toode õnnestub õige vastu ümber vahetada, kuid hiljem selgus, et vahetus ei ole võimalik ja objektiiv pannakse müüki. Siiani ei ole kostjal õnnestunud seda toodet maha müüa. Hageja soovib, et kostja tagastaks 8 794,49 krooni, kahjunõudest summas 15 000 krooni hageja loobub. Kostja seadusliku esindaja, Helar Hein’a, selgituse kohaselt ei ole tegemist õige kostjaga. Kostja ise ei osta ega müü midagi, olles vaid kullerfirma, kes toob tellitud kaubad kohale. Kui kaup kliendile ei sobi, siis on ainuke võimalus sobimatu toode uuesti ära müüa. Praegu on objektiiv Saksamaal, kuid siiani ei ole õnnestunud seda maha müüa. Kostja on vastutav vaid selle eest, et kaup jõuaks kliendini ega oleks seejuures purunenud. Kostja saatis hagejale lingi, et hageja veenduks, kas toode on sobiv. Kui saadi positiivne vastus, siis saatis kostja hagejale arve, millel on
toote nimetus. Hageja oleks pidanud arvet kontrollima ja ütlema, kui arvel olev toode ei olnud õige. Poolte vahel ei ole olnud müügilepingut, vaid on käsundusleping, mille kostja on täitnud.
Kuna hagi esitati kohtule 04.11.2008. a tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lõike 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldada menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele enne 01.01.2009. a kehtinud TsMS-s sätestatut. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 (kuni 31.12.2008. a kehtinud redaktsiooni) kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses
või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.