Tsiviilasi nr 2-08-91614
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hannes Olev
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht
03. aprill 2009, kell 12.00 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-91614
Tsiviilasi
ASL avaldus M H’u pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
pankroti väljakuulutamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
võlausaldaja: ASL(registrikood xxx, xxx); võlausaldaja lepinguline esindaja Marko Siil (xxx); võlgnik: M H (isikukood xxx xxx); ajutine pankrotihaldur K Rattus (xxx).
Kohtuistungi toimumise aeg
24.03.2009
Tsiviilasi nr 2-08-91614 Teadaanded.
30.12.2008 esitas võlausaldaja ASL Harju Maakohtule avalduse võlgniku M H’u pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik jätnud tähtaegselt tasumata lepingute ning viimase lisaks oleva käenduslepingu järgsed maksed summas 220 457.84 krooni. Võlausaldaja märgib, et võlgnik ei ole võlga pärast pankrotihoiatust ära tasunud ja palub välja kuulutada M H’u pankrot. Harju Maakohtu 09.01.2009 määrusega on kohus pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja kohustanud võlausaldajat maksma raha kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. 13.01.2009 on võlausaldaja tasunud kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Eelistung on peetud 03.03.2009. 06.03.2009 määrusega algatas kohus M H’u pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks K Rattus’e. 24.03.2009 kohtuistungil võlausaldaja esindaja ja võlgnik nõustusid, et võlgnik on maksejõuetu, ei vaielnud pankroti väljakuulutamisele vastu ja nõustusid ajutise halduri tasu ja kulutuste summaga.
M H (isikukood xxx) elukoht xxx. M H’u endises elukohas xxx elab lahutatud abikaasa. M H’u perekonnaseis on lahutatud ja ülalpeetavad puuduvad. Käesoleval hetkel töötab võlgnik S OÜ projektijuhina töötasu 15 000 (brutto) krooni kuus. Muud sissetulekud puuduvad. M H omab pankades ja krediidiasutustes arvelduskontosid seisuga 06.03.2009: AS SEB Pank arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxx, saldo 0 krooni. Inkassonõue 3 909 552.88 krooni. Väärtpaberikonto nr xxxxxxxxxx E S AS aktsia saldo 400 000.00 krooni, Väärtpaberikonto hooldustasu võlg AS-ile SEB Pank 283.20 krooni.
2(7)
Tsiviilasi nr 2-08-91614 Laenuleping (17.05.2007-15.05.2027) saldo 1 215 748.53 Kogunõue 19.03.2009 seisuga 106 124.87 krooni Laenuleping (20.09.2005- 16.09.2025) saldo 198 345.54 EUR Kogunõue 19.03.2009 seisuga 9 662.20 EUR Kaardi hooldustasu võlg 30.00 krooni. Kiirteavitamise teenustasu võlg 36.00 krooni. Võlgnevus väljavõtete eest 220.00 krooni. Väärtpaberikonto hooldustasu võlg 283.20 krooni. AS SEB Pank kogunõue seisuga 19.03.2009 on 4 318 441.98 krooni
krooni.
Danske Bank A/S Eesti filiaal arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxx saldo 0.65 krooni. Swedpank AS arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxx - EEK, saldo 1 416.00 (negatiivne) krooni, kontol olevast miinusest on tekkinud viivis 1 084.15 krooni. Väärtpaberikonto nr xxxxxxxxxxxxxHT I G AS lihtaktsia saldo 200 000.00 krooni ja A G AS lihtaktsia saldo 200 000.00 krooni. Väikelaen - laenuleping xxxx(23.05.2006 – 10.05.2007) limiit 143 150.18 krooni. Põhiosa võlgnevus 59 277.24 krooni + viivis põhiosa võlgnevuselt 15 370.02 krooni + intresside võlgnevus 13 078.13 krooni. Swedbank AS kogunõue seisuga 23.03.2009 on 90 225.54 krooni. AS Eesti Krediidipank arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxx saldo 0 krooni. Inkassonõue 3 947 512.16 krooni. Kinnisvara Võlgniku nimele on registreeritud kinnistu nr xxx asukohaga xxx. Elamumaa 4 810 m2 ja eramu 317 m2. Kinnistul on hüpoteeke summas 13 277 000.00 krooni. Liisingulepingud
3(7)
Tsiviilasi nr 2-08-91614 Käendused
4(7)
Tsiviilasi nr 2-08-91614
Ajutise halduri arvamus võlgniku varalise seisundi, maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta Ajutise pankrotihalduri arvates on võlgnik oma tegevusega põhjustanud enda maksevõime olulise vähendamise ja enda maksejõuetuks muutmise endaga seotud äriühingute kohustuste võtmisega enda kanda. Vara hävitamist, rikkumist, raiskamist või põhjendamatut kinkimist, loovutamist, välismaale paigutamist või põhjendamatute soodustuste andmist võlgniku poolt ajutine haldur ei ole tuvastanud. Võlgniku maksejõuetuse põhjusena kuriteo tunnustega tegusid ei ole ajutine haldur senise informatsiooni põhjal leidnud, samuti ei ole seni tuvastatud tagasivõitmise võimalusi. Maksejõuetuse põhjuseks on olemasoleva informatsiooni põhjal muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Maksejõuetuse tekkimise aeg on ajutise halduri hinnangul 2008. aasta suvi. Võlgniku varade ja kohustuste suurus moodustab 23.03.2009 seisuga vastavalt 10 000 000 krooni ja 24 237 535 krooni, võlgniku varade tegelik väärtus, arvestades hinnalangust turul võrreldes 2007 aasta tipp-hindadega ja majanduse olukorda tervikuna, on tänaseks tunduvalt (ca 40-50%) väiksem. Seega ületavad võlgniku kohustused kordades vara väärtuse. Ajutine pankrotihaldur on veendunud, et võlgnik on maksejõuetu ja välja kujunenud maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning palub kohtul kuulutada välja M H’u (isikukood xxx) pankrot ja nimetada pankrotihalduriks K Rattus. Tasuna palub ajutine haldur välja mõista 18 000 krooni, millest kuuluvad kinnipidamisele seadusega ettenähtud maksud ning millele lisandub sotsiaalmaks, näidates järgmiste tööülesannete täitmise: - suhtlemine võlgniku esindajaga, tutvumine võlgniku varadega 2 tundi; - pankadele, registritele, võlausaldajatele, jms päringute esitamine 5 tundi; - võlgade ja nõuete kontroll – 2 tundi; - kogutud dokumentide ja andmete läbitöötamine, ajutise halduri aruande koostamine ja kohtuistungil viibimine – 6 tundi. Ajutise halduri tasu kokku 18 000 krooni (15 tundi, tunnitasuga 1 200 krooni). Ajutise halduri kuluna palub K Rattus välja mõista 1 536.80 krooni (mis sisaldab käibemaksu), s.h büroo- ja sidekulud 600 krooni, tasulised päringud registritest 352.35 krooni, autokütus ja parkimine 350 krooni.
Kohus leiab, et esitatud asjaoludel tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et majandusraskused ei ole
5(7)
Tsiviilasi nr 2-08-91614 ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgnikul on vara 10 000 000 krooni eest, kohustusi vähemalt summas 24 237 535 krooni. Ajutise pankrotihalduri arvates on võlgnik oma tegevusega põhjustanud enda maksevõime olulise vähendamise ja enda maksejõuetuks muutmise endaga seotud äriühingute kohustuste võtmisega enda kanda. Vara hävitamist, rikkumist, raiskamist või põhjendamatut kinkimist, loovutamist, välismaale paigutamist või põhjendamatute soodustuste andmist võlgniku poolt ajutine haldur ei ole tuvastanud. Maksejõuetuse põhjuseks on olemasoleva informatsiooni põhjal muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Maksejõuetuse tekkimise aeg on 2008 aasta suvi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja puuduvad PankrS § 15 lg 2 toodud asjaolud, mis välistaksid pankroti väljakuulutamise ning võlgnik tunnistab oma maksejõuetust, tuleb M H’u pankrot välja kuulutada. Kohus selgitab M H’ule, et tulenevalt PankrS § 91 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Kohus praeguses seisus lubab võlgnikul jätkata antud määruses nimetatud äriühingute juhtorganites. Juhul kui M H soovib asuda tegutsema ettevõtjana või muudes PankrS § 91 loetletud ametites, siis tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolekut. K Rattus on andnud nõusoleku enda nimetamiseks M H’u pankrotihalduriks. K Rattus tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Ajutise halduri tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii ajutise halduri poolt tehtud töö keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Menetlusosalised ei ole sellele samuti vastuväiteid esitanud. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 järgi kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohus kohustab võlgnikul M Hul ilmuma Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja 22. aprillil 2009, kell 09.45 võlgniku vande andmiseks. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri.
Hannes Olev Kohtunik
6(7)
Tsiviilasi nr 2-08-91614
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.