Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Kohtujurist
Helen Siren
Määruse tegemise aeg ja koht
17. juuni 2022. a., Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-91614
Tsiviilasi
M R kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
Võlgnik: M R (varasema nimega M J ja M H, isikukood xxx);
esindajad
Võlausaldajad: AS xxx, AS xxx, xxx AS, AS xxx, Maksu-ja Tolliamet, L K, xxx OÜ, xxx AS, T T, Toode AS, OÜ xxx, J V (varasemalt xxx AS), xxx OÜ, Kohtutäitur Risto Sepp (varasemalt kohtutäitur Arvi Pink), xxx AS (varasemalt xxx AS), OÜ xxx, Kohtutäitur Kaire Põlts (varasemalt kohtutäitur Urmas Tärno).
Võlgnik on esitanud usaldusisiku aruanded 19.01.2016 (allkirjastatuna 02.02.2016), 03.02.2017, 02.03.2018, mida täiendas 11.03.2018 ja 05.02.2019. Usaldusisiku aruannetest ei nähtu, et võlgnik oleks kohustustest vabastamise menetluse vältel teinud võlausaldajatele väljamakseid. Võlgnik esitas kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks 03.12.2021. 28.03.2022 teatas xxx AS, et on nõus menetluse lõpetamisega ja võlgniku kohustustest vabastamisega. 28.03.2022 teatas xxx AS, et ei ole kohustustest vabastamisega menetluse lõpetamisega nõus. 30.03.2022 teatas kohtutäitur Kaire Põlts, et talle teadaolevalt ei ole võlgnik nõuet tasunud ning võlgnikul tuleks kohtule tõendada nõude täitmist. Kohtutäitur jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. 06.04.2022 esitas seisukoha Maksu- ja Tolliamet, tuues välja, et pankrotimenetluses tunnustatud nõude summa oli 352 348,52 eurot, mis on täies ulatuses tasumata. Maksu- ja Tolliamet jätab kohustustest vabastamise menetluse jätkamise ning kohustustest vabastamise kohtu otsustada. 11.04.2022 esitasid ühise seisukoha AS xxx ja AS xxx, tuues välja, et võlgniku vabastamine tema poolt täitmata kohustustest ei ole põhjendatud. Kohustustest vabastamise menetluse kestel ei ole võlgnik teinud ühtegi makset võlausaldajale võlgnevuste vähendamiseks. Võlgnik on oma tegevuses/tegevusetuses olnud tahtlik, s.o võlgniku tegevus on süülise iseloomuga, mistõttu tuleb jätta võlgnik täitmata kohustustest vabastamata. 14.04.2022 esitas seisukoha J V, tuues välja, et tal ei ole vastuväidet võlglase kohustustest vabastamisele. 05.05.2022 esitas seisukoha T TamTmiku, tuues välja, et kuna võlgnik ei ole esitanud kohtu poolt nõutud usaldusisiku aruannet, ei ole võimalik kontrollida, kas ja kuidas on võlgnik oma kohustusi täitnud ning ainuüksi juba seetõttu tuleb jätta võlgniku avaldus kohustustest vabastamiseks rahuldamata. Võlgnik ei ole täitnud võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohustust, kuigi väidetavalt raha oli selleks olemas. Arvestades kohustustest vabastamise menetluse senist kestust, ei tohi seda rohkem pikendada. Võlausaldaja hinnangul esinevad võlgniku kohustustest vabastamise keeldumise alused. Võlausaldaja palub lõpetada kohustustest vabastamise menetluse ja jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. 09.06.2022 toimunud ärakuulamisel kuulas kohus võlgniku ära ning andis võlgnikule tähtaja 16.06.2022 esitamaks koondaruande, mis võtab kokku kõik tasutud summad, millest võlgnik elab, kas on tööd otsinud. Kohus hoiatas võlgnikku, et kui võlgnik aruannet ei esita, siis lähtub kohus esitatud teabest. Kohus teatas, et teeb lahendi hiljemalt 22.06.2022. Võlgnik kohtule tähtaegselt koondaruannet ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 12.08.2014 s.o rohkem kui viis aastat tagasi. PankrS § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgnik on olnud valdava osa kohustustest vabastamise perioodi jooksul olnud töösuhtes. Võlgnik on kohtule teatanud esitatud usaldusisiku aruannetes, et on võlausaldajatele tehtavate väljamaksete tarbeks kokku kõrvale pannud 11 000 eurot (2500+6000+1500+1000), kuid väljamaksete tegemist on takistanud võlausaldajate arvelduskontode ning teiste makserekvisiitide puudumine. Võlgnik ei ole välja toonud, et tal esineks takistus vahetult iga võlausaldaja poole vajalike andmete teadasaamiseks pöörduda. Täiendavalt on AS xxx ja AS xxx kohtule esitanud kirjavahetuse, millest nähtub, et võlgnikule on makse teostamiseks vajalikud andmed edastatud. Võlgnik ei ole tõendanud ning võlausaldajate poolt esitatud seisukohtadest nähtub, et võlgnik oleks ühtegi väljamakset võlausaldajatele teinud. Täiendavalt on võlgnik korduvalt rikkunud usaldusisiku aruande esitamise nõuet. Kohtu hinnangul nähtub kohtu ette toodud asjaoludest, et võlgnik ei ole täitnud talle PankrS §s 173 nimetatud kohustusi ja on kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik selgitanud, miks tal ei ole võimalik olnud võlausaldajatele väljamaksete tegemine, eesmärgiga rahuldada võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses. Kohtu hinnangul nähtub võlgniku tegevusest pigem soovimatus võlausaldajate nõudeid rahuldada, kui reaalne objektiivne takistus selle tegemiseks, mis oleks kogu kohustustest vabastamise perioodi vältel olnud põhjuseks, miks ei ole võimalik olnud võlausaldajatele väljamaksete tegemine. PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohtu hinnangul on soovimatus võlausaldajatele väljamakseid teha tahtlik tegevus, mistõttu on võlgniku rikkumine süüline. Vastavalt PanrkS § 175 lg 8 kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad M
Ra kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.