03.aprill 2009 kell 16.00 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasi
OÜ T hagi AP ́i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
5827,80 krooni Hageja: OÜ T (registrikood XXX; asukoht XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja esindaja: M Kirsipuu (RKM Solution OÜ ) Kostja: AP (isikukood XXX; elukoht XXX)
Hagi läbi vaadatud kohtuistungil
12.märtsil 2009
Kohtuistungil osalesid
M. Kirsipuu, A. Paalberg
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista AP’ilt (isikukood XXX) OÜ T (registrikood XXX) kasuks 2537 (kaks tuhat viissada kolmkümmend seitse) krooni.
3.Menetluskulud jäävad OÜ T kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
02.06.2008 Harju Maakohtule esitatud hagis hageja taotleb kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 5827 krooni ja viivised 2 498,76 krooni.
Hagiavalduse kohaselt hageja OÜ T ja kostja AP sõlmisid 15.04.1005 ja 25.04.2005 omavahel OTTO kataloogist järelmaksuga ostu-müügilepingud. Kostja tellis hagejalt kokku 5 827,80 krooni eest kaupa. Kostja on kauba kätte saanud, kuid on jätnud täitmata kohustuse tasuda kaupade eest. Hageja on esitanud kostjale pretensioone ning määranud võlgnevuse tasumiseks tähtaegu, kuid kostja ei ole võlgnevust tasunud. Müügilepingu kohaselt on hagejal õigus tasumisega viivitamise korral nõuda kostjalt viivist. Hageja taotleb hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. 13.02.2009 nõude täpsustuses hageja märkis, et hagile lisatud kaks identset, kuid erineval kuupäeval sõlmitud järelmaksu ostu-müügilepingut nr 510 on tingitud asjaolust, et lepingute allkirjastamisega anti kostjale üle ka kaup, kostja sai lepingu nr 510 alusel kauba kätte kahes osas. Antud lepingutega tellis kostja kaupa 5600 krooni eest. Pretensioonide kohaselt on kostjal tasumata sellest summast 3 osamakset kokku 2537 krooni. Hageja poolt hagile lisatud pretensioonide kohaselt on kostja sõlminud faktiliselt aga kolm erinevat järelmaksu ostumüügilepingut (nr 510, 471, 791). Lepingute allkirjastamine ja kauba kättesaamine toimub Eesti Posti vahendusel ning Eesti Post ei ole hagejale edastanud teiste lepingute koopiaid, mistõttu ei ole neid hagile lisatud. Sellest olenemata jääb hageja oma nõude juurde.
KOSTJA VASTUS
14.10.2008 kirjalikus vastuses hagile kostja leiab, et nõudel puudub õiguslik alus. Kostja taotles jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et tehing on tühine, kuna ostja ei ole järelmaksu ostu-müügilepingut allkirjastanud ega lepingu tingimustega nõustunud. Viivisearvestus algab põhivõla sissenõutavaks muutumisest, st ajast, mil põhivõlgnikul on tekkinud põhivõla tasumise kohustus. Sellist kohustust tekkinud ei ole. 15.04.2005 ja 25.04.2005 nõustumus ei ole järelmaksu ostumüügileping, vaid tellija tingimuslik nõustumus selle kohta, et kui T saadab OTTO kataloogist kliendi poolt väljavalitud viis toodet, siis sõlmitakse järelmaksu ostu-müügileping nr 510. Kostja kinnitab, et tellis tooteid kogumaksumuses 5600,70 krooni, järelmaksu hinnas. Õige ei ole hageja väide, et kostja on tellitud kauba kätte saanud. Toodet Armbanduhr koodiga 2870942 tellijale üldse ei saadetud ja toote Hose koodiga 502823 tagastas kostja 26.04.2005 teenuse osutajale, kes kandis selle toote eest sisse makstud 240,40 krooni tellija kontole tagasi. Kostja valdusesse jäänud toodetele hagis osundatud järelmaksulepingut n 510 ega muid lepinguid ei sõlmitud. Teenuse osutaja ei ole saatnud tellijale ka osamaksete tasumise graafikut vastavalt OTTO Internetilehel avaldatud järelmaksu tingimustele. Kohtule esitatud maksehoiatusi ega maksehoiatustes osundatud arveid kostja saanud ei ole. Viivisenõude aluseks on võetud arved, mille sisu on kostjale teadmata. Viivisenõude esitamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostjale jääb arusaamatuks, mille alusel ja millisele kontole pidi klient tasuma temale saadetud toodete eest. Kostja kinnitab, et sai 2007.a. juulis OTTO Krediidiosakonna töötajalt H. L meeldetuletuse, kus oli saksakeelne tootenimekiri, mille eest paluti tasuda summa 5827,80 EEK. Kostja 29.07.2007 vastuskirjale H. L ei vastanud. Võimatu oli aru saada, mille eest raha nõuti, sest saksa keelt kostja ei valda, nõutud hind oli kõrgem kui ostuotsuse tegemisel. 2005.a. olid kostjal tõsised terviseprobleemid, mis tekkisid keemia- ja kiiritusravi kõrvalmõjuna, kostja vajas taastusravi ning tema jaoks oli raskendatud tegeliku võlgnevuse väljaselgitamisega sügavuti tegelemine. Kostja jäi ootama arvet ja vastust oma arupärimisele. Kompromissi korras kostja oli nõus tasuma kauba eest järelmaksuarve saamisel 2537 krooni 60 kalendripäeva jooksul. Kostja ei ole nõus maksma viiviseid ega kohtukulusid.
KOHTUISTUNG
03.02.2009 kohtuistungil hageja leidis, et järelmaksu ostu-müügilepingute nr 471 ja 791 sõlmimine kostjaga on tõendatud hagile lisatud pretensioonidega, lepinguid ei ole hagejal esitada Eesti Posti tõttu, kes ei ole sõlmitud lepinguid hagejale edastanud. Kui hagi jääb rahuldamata, kaalub hageja Eesti Posti vastu kahjunõude esitamist. Lepingu nr 510 järgi kauba saamist tõendavad tellija nõustumustel vastava toote hinna järel lisatud koodid. Kostja kohtuistungil võttis omaks võlgnevuse summas 2537 krooni. Kostja leidis, et hageja pidanuks saatma järelmaksu osamaksete tasumiseks arve. Koos kaubaga maksegraafikut kostjale ei antud. Kostja arvas, et kui on midagi maksmata, tuleb vastav arve hiljem OTTO poolt. 2007.a. sai kostja hagejalt kirja, kus olid summad ja nimetatud kolm eset, arvet ei olnud. Kostja palvele saata eestikeelsed materjalid, ei vastatud. Kuna kostjale kui tarbijale ei ole arvet saadetud, ei ole alust nõuda arve tasumisega viivitamise aja eest viiviseid.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kohus, tutvunud menetlusosaliste kirjalike nõuete ja vastuväidetega, kuulanud pooled ära kohtuistungil ning igakülgselt ja objektiivselt uurinud esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
2.Pooltevaheline võlasuhe vastab müügi ja krediidilepingu tunnustele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai VÕS § 9 lg 2). VÕS § 208 lg-st 1 tulenevalt on müügilepingust tulenevaks müüja kohustuseks kaup ostjale üle anda ja teha võimalikuks selle omandiõiguse ostjale üleminek, ostja kohustuseks on võtta kaup vastu ja tasuda ostuhind rahas. VÕS § 208 lg 4 järgi on pooltevaheline leping tarbijaleping, sest hageja on füüsilisest isikust kostjaga sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. VÕS § 401 lg 2 järgi võib krediidilepingu esemeks olla maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. Krediidilepingust tuleneb krediidisaaja kohustus tasuda krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediit tagasi maksta. Käesoleval juhul on lepingus märgitud intressimääraks 15 % kauba kataloogihinnalt aastas ehk 1,25 % iga järelmaksu kuu kohta. VÕS § 403 lg-s 3 sätestatud piirangutest tulenevalt ei kohaldata pooltevahelisele lepingule tarbijakrediidilepingu sätteid, sest nõustumuses näidatud tingimuste kohaselt oli järelmaksu periood 2 kuud.
3.Kostja on hagi õigeks võtnud summas 2537 krooni. Hageja kinnitas ja hagiavaldusel lisatud maksehoiatustest nähtub, et see on kostja võlgnevus järelmaksu ostu-müügilepingu nr 510 järgi. Selles summas on hageja nõue VÕS § 108 lg 1 alusel põhjendatud ning tõendatud esitatud tellija nõustumusega ja kostja omaksvõtuga. Selles osas kohus rahuldab hagi.
4.Kohus leiab, et ülejäänud osas ei ole hageja põhinõue tõendatud ja tuleb rahuldamata jätta. Vastavas osas on põhjendamatu ka viivisenõue. Hageja tugineb kostja ja hageja vahel sõlmitud järelmaksu ostu-müügilepingutest nr 471 ja 791 tulenevate kohustuste rikkumisele kostja poolt. Lepinguid kohtule esitatud ei ole. Seega ei ole võimalik hinnata, kas , millal, millise kauba kohta ja millistel tingimustel nimetatud lepingud sõlmiti. Ei ole esitatud mingeid tõendeid, millest nähtuks, et nende lepingute alusel on kostjale kaup üle antud. Ainuüksi hageja ühepoolselt koostatud maksehoiatustes lepingute numbrite ja kaupade nimetamine ei tõenda lepingu sõlmimist ja kauba kostjale üleandmist. Kostja nende lepingute sõlmimist ja maksehoiatustes nimetatud kauba saamist eitab. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtuistungil hageja möönis, et tema nõue on osaliselt tõendamata, sest vaidlusaluseid lepinguid ei ole Eesti Post hagejale edastanud.
5.Hageja taotleb kostjalt välja mõista viivised. Lepingus nr 510 on osamaksete tasumisega viivitamise puhuks ette nähtud viivis 15 % aastas tähtaegselt tasumata netohinna jäägilt iga viivitatud päeva eest. Lepingu nr 510 alusel tasumata järelmaksu summade osas on hageja arvestanud viivist alates vastavate osamaksete tasumiseks esitatud arvete tasumise tähtpäevast 15.06.2005 kuni 29.05.2008 seisuga, kokku 1100,58 krooni. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine ka võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel võlgniku poolt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõustavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja ei ole nõus viiviseid tasuma, sest arveid kostjale ei saadetud, kostjale ei olnud teada tasumisele kuuluvad summad ja arvelduskonto number, millele makseid teha.
6.Kohus leiab, et kostja vastuväited on põhjendatud. Kohustust saab rikkuda, kui kohustuse ulatusest ja täitmise tähtajast ollakse teadlik. Tellija nõustumuses sisalduvate maksetingimuste kohaselt tuli lepingus märgitud kauba brutohind 5600,70 krooni tasuda kokku 3 võrdse osamaksena à 1866,90 krooni 2 järelmaksu perioodi kuu jooksul. Esimene osamakse kuulub tasumisele sularahas AS-le Eesti Post kui OTTO esindajale käesoleva lepingu esemeks oleva kauba üleandmisel tellijale. Ülejäänud osamaksed kuuluvad tasumisele OTTO poolt esitatavas arves näidatud arveldusarvele ülekandega või sularaha sissemaksena hiljemalt tellitud kauba üleandmisele järgnevate vastavate kalendrikuude 15-ndaks kuupäevaks, OTTO esitab koos arvega osamaksete maksegraafiku. OTTO järelmaksu tingimuste kohaselt saadetakse koos kaubaga osamaksete tasumise graafik. Esimene osamakse koos postikuluga tuleb tasuda arve peal näidatud kuupäeval AS Krediidikassa arvele. Eeltoodust tulenevalt pidi kauba müüja esitama ostjale koos kaubaga tasumiseks arve ja maksegraafiku. Kostja väidetel ei ole ta arveid saanud. Hageja ei ole tõendanud, et kostjale on lepingu alusel arved edastatud. Kohus on seisukohal, et tõenäoliselt kostjale siiski edastati kauba saamisel arve ja maksegraafik, sest kostja on esimese osamakse AS Eesti Post vahendusel tasunud. Seega oli kostjale teada arvelduskonto, kuhu makseid tuleb tasuda. Kohtu hinnangul kostja ei pidanud aga nõustumuses näidatud maksetingimustele (5600,70 krooni 3 võrdse osamaksena à 1806,90) vastava arve alusel makseid tegema. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hagejale anti tellitud kaup üle osaliselt ja mitmes osas ning ei ole teada, millise kaubaosaga edastati arve. Osa kaupa hageja tagastas ja talle tehti osaline tagasimakse. Seega ei vastanud nõustumuses näidatud brutosumma tegelikult saadud kaubahinnale. OTTO järelmaksu tingimuste kohaselt juhul, kui osa kaupa tagastatakse, saadetakse ostjale kättejäänud kauba kohta uus arve ja maksegraafik. Hageja ei ole esile toonud, et kauba osalise tagastamise järel saadeti kostjale uus arve ja maksegraafik ega ole arvete/maksegraafiku saatmist tõendanud. Eeltoodust tulenevalt on tõepärane kostja väide, et tal puudus ülevaade, millises summas osamakseid tegelikult teha tuleb. Seega võlgnik ei saanud täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu ning võlausaldaja oli vastuvõtuviivituses VÕS § 119 lg 1 mõttes. Tulenevalt VÕS § 119 lg-st 2 võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral vastutab võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgniku tahtlust (so õigusvastase tagajärje soovimist võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel) ja rasket hooletust (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmist) hageja tõendanud ei ole. Kohtu hinnangul kostja oli õigustatud ootama hageja poolt tasumiseks uue arve ja maksegraafiku saamist. Kostja tervislik seisund vabandab kostja tegevusetust, kui kauba saamisest mõistliku aja möödumise järel arvet ja maksegraafikut ei saabunud. Kostja esitatud SA Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriisist nähtub, et kostja läbis 2004 septembris seoses rinnanäärme kartsinoomiga operatsiooni ja sellele järgnevalt 2005.a. kiiritus- ja keemiaravi, ravi ajal kostja tegi läbi autoavarii ning tal ilmnes ka hüperkaltseemia. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu on lepingurikkumist vabandav asjaolu ka VÕS § 103 lg 1 mõttes. Enne 2007.a. ei ole hageja kostjale mingeid meeldetuletusi saatnud. Kostja vastusele lisatud 29.07.2007 dateeritud kirjast Otto Krediidiosakonda H. L nähtub, et hageja esimene meeldetuletus saadeti kostjale 2007.a. juulikuus, so kauba üleandmisest rohkem kui 2 aasta möödumise järel. Kostja on oma vastuses viidanud, et võlgnevuse arvestus ei saa olla õige ning
taotles Otto järelmaksu arve korrastamiseks ja võimaliku võlgnevuse väljaselgitamiseks nõude aluseks olevate lepingute ja arvete esitamist. Hageja kirjale vastanud ei ole, kohtuistungil hageja ei osanud öelda, kas nimetatud kiri on krediidiosakonda jõudnud. Kohus leiab, et eelkirjeldatud asjaoludel on 2008.a. arve tasumisega viivitamise eest viivise nõue vastuolus VÕS § 6 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 sätestatud hea usu põhimõttega. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus jätab hageja viivisenõude rahuldamata.
7.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 163 lg -st 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. VÕS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kuna kohus rahuldas hagi ulatuses, mida kostja pakkus kompromissina eelmenetluses ja võttis õigeks kohtuistungil ning hageja kompromissi sõlmimisest keeldus, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.