E P hagi KÜ vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks 22891,06 krooni
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja E P (isikukood xxx, elukoht xx), esindajad T Rüütelmaa ja M Krautmann (Nord Law Office ) Kostja KÜ (registrikood xxx asukoht , xxx), seaduslik esindaja TR, lepinguline esindaja I Kallas (Tallinna Õigusbüroo )
Kohtustungi toimumise aeg
03.03.2009
Kohtuistungil osalesid
Hageja E P Hageja lepinguline esindaja T Rüütelmaa Kostja seaduslik esindaja TR Kostja lepinguline esindaja I kallas
RESOLUTSIOON
Jätta E P hagi KÜ vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Mõista menetluskulud täies ulatuses välja E P KÜ kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 22 891,06 krooni ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 3 p 2, § 101 lg 1 p 3, § 1045 lg 1 p 5.
2.Hageja selgitab, et 05.11.2006 parkis ta oma sõiduki BMW 525TDS, reg.nr xxx Tallinnas, maja juurde asfalt teele. 06.11.2006 kella 17.30 paiku hakkas sõiduki signalisatsioon tööle, kuna lumi oli kukkunud hageja sõidukile maja katuselt, mille all seisis hageja sõiduk. Katuselt alla kukkunud lumi purustas sõiduki esiklaasi, klaasipuhastaja ja mõlkis katuse. Hageja on oma sõidukeid antud kohas parkinud pidevalt ning analoogseid juhtumeid ei ole varem toimunud. Hagejale jääb arusaamatuks, miks hageja ei täitnud oma kohustust ja ei eemaldanud lund nõuetekohaselt katuselt, mis tuleneb Tallinna Linnavolikogu 22.06.2006 määrusega nr 45 kinnitatud Tallinna linna heakorra eeskirja § 5 lg 1 p 9, mille kohaselt on ehitise omanik kohustatud kõrvaldama ehitiselt lume ja jääpurikad. Käesoleval juhul sadas lumi kostja hallatavale Xxx ehitisele juba eelnevatel päevadel ning lume langemine leidis aset tingituna lume sulamisest katusel. Kostja ei täitnud hoolsuskohustust ehitiselt lume eemaldamisega. Kostja tegevusetus on õigusvastane. Lume kukkumine hageja sõidukile tekitas hagejale materiaalset kahju summas 22 891,06 krooni (tl 4,5).
3.Hageja pöördus kahju hüvitamiseks AS-i K poole, kuid kuna sellise kahju hüvitamise kohustus lepingu kohaselt puudus, keeldus kindlustusselts kahju hüvitamast. Seega pöördus hageja kahju hüvitamiseks kostja poole, kuid kostja keeldus kahju hüvitamast (tl 7-8). Kohtuistungil antud selgituste kohaselt hageja elukaaslane teavitas kostja esindajat juhtunust. Kostja vastuväited
4.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata.
5.Kostja ei ole kinnistu Xxx, Tallinn omanik, ega oma nimetatud kinnistu suhtes muid asjaõigusi, seega ei saa KÜ olla käesolevas asjas kostjaks. Kostja hinnangul peaks kostjaks olema kinnistu , Tallinn omanikud.
6.Kostja leiab, et lumevaring Xxx, Tallinn kinnistul asuva hoone katuselt oli ebatõenäoline, kuna fotodel, mida hageja esitas kostjale ei olnud lund, samuti on see nähtav hagile lisatud fotodelt (tl 4 ja 42), seega ei saa olla hageja väited lumevaringu kohta tõesed. Esiklaasi purunemine on olnud tingitud võimalikust löögist või muljumisest tahavaatepeeglist autosalongis, mitte aga lumevaringust, kuna kahjustus on tekkinud salongi tahavaate peegli piirkonnas väga kitsas alas. Juhul, kui autoklaasi kahjustus oleks tekkinud viie korruselise maja katuselt varisenud lume tagajärjel, oleks klaasikahjustus olnud oluliselt laiaulatuslikum, see tähendab klaasi mõrad ei oleks tekkinud vaid ühest kohast.
7.Hageja ei ole tõendanud, et auto esiklaas on purunenud hagejale kuuluval sõiduautol BMW 525TDS, reg. nr xxx.
8.Kostja tellis 22.05.2007 Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudist väljavõtte ilmastikutingimuste kohta Tallinnas 05.11.2006 ja 06.11.2006. Vastusest selgub, et ilmastikutingimused ei võimaldanud mingilgi viisil hageja poolt kirjeldatud varingu toimumist, kuna õhutemperatuur oli 05.11.2006 miinus 6,4 kraadi ning 06.11.2006 miinus 2,1 kraadi Celsiuse järgi. Seega ei saanud temperatuurist tingituna tekkida lumevaringut. Samuti ei saanud olla lumevaringu tekitajaks tuul, kuna tuule kiirus oli 1,6 ja 5,1 ja tuulepuhangud 4,7 ja 14,5 meetrit sekundis. Lumekihi paksuseks oli vaid 3,0 sentimeetrit, milline tase ei saa mingilgi viisil lumevaringut (tl 40).
9.Kostja andmetele on Xxx, Tallinn kinnistul asuva hoone katuse kaldenurk 24 kraadi, mis on sisuliselt lumekatus-tüüpi katus ning seetõttu on lumevaringu tekkimine selliselt katuselt ebareaalne. Xxx, Tallinn katuselt ei ole kostja andmetel varasemalt lume ega jää varinguid toimunud. Olukordades, kus on tekkinud räästasse jääpurikad või lumevaringu väiksemgi oht, on kostja paigaldanud hoone ümber ligipääsu tõkestavad ja hoiatavad tähised ning tellinud tõstukauto teenuse ja kõik varisemise ohud ennetavalt likvideerinud. Kostja on täitnud kõiki kostjale pandud kohustusi hoone haldamisel, muuhulgas ka lume ja jää koristust nii hoone ümbert, kui ka väiksemagi ohu tekkimisel hoone katuselt. Katusele on paigaldatud lume ja jäävaringu tõkked.
2-07-13379/34 Kostja märgib, et hageja sõiduk oli pargitud parkimiseks mitte ettenähtud alale vastavalt KÜ kodukorrale. Hageja enda tegevus oli suunatud võimaliku kahju tekkimisele, seega, kui oligi võimalik lumevaring, tekkis kahju hageja enda tegevuse tagajärjel.
10.Kostjale jääb arusaamatuks asjaolu, miks väidetava juhtumi toimumise juurde ei kutsutud kostja seaduslikku esindajat, kes oleks saanud hinnata, kas väidetav kahju oli tingitud hageja poolt esitatud väidete kohaselt või mitte. Hageja pöördus kostja poole alles 14.11.2006, mistõttu oli ja on kostjalt võimatu tuvastada omapoolseid võimalikke kohustuse rikkumisi.
11.Samuti jääb kostjale arusaamatuks, miks tellis hageja remonditööde hinnapakkumise AS-is U M , kui hageja auto vanus on ligi kümme aastat. Kahjude hüvitamisel kehtib endise olukorra taastamise printsiip, millisega aga ei lange kokku hageja nõue kostjale hüvitada uute ja originaalosade ning ametliku esinduse teenuse maksumus. Kostja on ka seisukohal, et tellitud hinnapakkumine ei tõenda asjaolu, et sõidukile tekitatud kahjustused oleksid tekkinud võimalikust lumevaringust. Kohtuotsuse põhjendus
12.Kohus, kuulanud ära hageja ja poolte esindajate seletused, tunnistaja ütlused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
13.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
14.Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.2008 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-07-13379 on leitud, et hagi on esitatud õige kostja vastu. KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete huvide esindamine. Järelikult kui korteriomanikud on moodustanud korteriühistu, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi korteriühistu kaudu. Korteriomandi eseme mõtteliste osade ühise majandamise all tuleb mõista ka elamu mõttelise osa hooldustöid, sealhulgas elamu katuselt lume ja jää eemaldamist eesmärgil tagada turvalisus. Järelikult on tegemist kostja seadusest tuleneva kohustusega, mille täitmata jätmise või mittekohase täitmisega tekitatud kahju eest võib vastutada kostja.
15.Kohtule esitatud autoregistri tõendiga on tõendatud, et sõiduk BMW 525TDS, reg.nr xxx, kuulub hagejale (tl 6). Vaidlust ei ole selles, et hageja vara vajas remonti. Vara seisukorra kohta on kohtule esitatud fotode koopiad (tl 3, 4, 42). Pooled vaidlevad selle üle kas kahju on hagejale põhjustanud kostja oma tegevusetusega ja kas kahju põhjustati hageja väidetaval ajal ja suuruses.
16.VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanu isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutav kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega sätestab eelnimetatud paragrahv vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt teise isiku kaitstud õigushüvedele tekitatud kahju eest, st tegemist on klassikalise deliktiõigusliku süülise vastutusega. Isik vastutab õigusvastaselt tekitatud kahju eest üksnes, siis kui ta tekitas kahju süüliselt, st tahtlikult või hooletuse tulemusena, kui seaduses ei sätesta teisiti. Hooletuseks loetakse siinjuures isiku käitumist, kes ei järgi temalt vastavalt asjaoludele ja tema isiklikele omadustele oodatavat hoolsust, mille määramisel arvestatakse kahju tekitanud isiku omadusi. Kahjude hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib, siis kui rikutakse mingit üldist kehtivat hoolsusnormi. Tehakse midagi, mis ei ole lubatud või jäetakse tegemata midagi sellist, milleks ollakse kohustatud. Deliktivastutuse tekkimise ainsaks aluseks on kohustuslike õigusnormide rikkumine. Vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu: 1. seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju; 2. kahju
2-07-13379/34 tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; 3. kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4. kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Seadus seob vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahjuga. Samas aga kahju tekitamisest tulenev kohustus tekib ainult siis, kui kahju tekitanu õigusvastase ja süülise käitumise ja kannatanul saabunud varalise kahju vahel on põhjuslik seos. Põhimõte seisneb selles, et tegevus on kahju tekitamise seisukohalt siis kausaalne, kui selle tegevuse mittetoimumisel langeks ära negatiivne tagajärg (kahju). VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
17.Kohus leiab, et kohtule esitatud United Motors hinnapakkumine , mille kohaselt läheks esiklaasi vahetus ja katuse remont maksma 22 891,06 krooni (tl 5) ei tõenda väidetavalt lumevaringu tagajärjel põhjustatud kahju tekkimist ja kahju suurust. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuks, et 06.11.2006 katuselt alla kukkunud lumi põhjustas tema varale hagis nimetatud kahjustusi. Seega on tõendamata, et seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena on kannatanul tekkinud kahju. Kohus ei välista võimalust, et katuselt kukkuv lumi ja jää võib põhjustada olulist kahju varale, kuid selle tõendamiseks peab kannatanu ise üles näitama juhtunu fikseerimiseks aktiivsust. Hageja oleks pidanud koheselt fotografeerima vigastused (fotoaparaadid suudavad jäädvustada ka pimedas) ja kutsuma kostja esindaja ja tema mittetulekul, tunnistajad, kellega koos oleks tuvastanud tekkinud kahjud ning koostama kirjaliku dokumendi, millele kohalolijad oleks alla kirjutanud. Kohtule esitatud foto koopiatega on tõendatud, et hageja sõidukile on tekkinud kahju, kuid selgusetuks jääb millal kahjud on tekkinud. Kuna fotodel puudub aja märgistus, siis ei ole võimalik tuvastada kas esitatud fotod on seotud 06.11.2006 juhtumiga. Vastuolu on ka oludes, sest kohtule esitatud fotodelt ei nähtu, et auto ümbruses või teiste majade katustel oleks lund. Eeltoodud fotod ei kinnita hageja väidet, et lume paksus oli 10-15 cm, mis lühiajaga maha sadas ja katuselt alla kukkus. Kostja eitab asjaolu, et lume paksus oleks olnud 10-15 cm. Vaidlust ei ole selles, et vaidlusalusel ajal sadas lund, vaidlus on selles, et lund ei sadanud nii palju, et oleks saanud hageja autole kahju põhjustada. Hageja väidetav lumepaksus on vastuolus ka kostja esitatud Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi 28.05.2007 tõendiga, mille kohaselt ilmastikutingimuste kohta Tallinnas 05.11.2006 ja 06.11.2006, oli õhutemperatuur 05.11.2006 -6,4 C ja 06.11.2006 -2,1 C, õhuniiskus 05.11.2006 82% ja 06.11.2006 90%, keskmine tuule kiirus 05.11.2006 1,6 m/s ja 06.11.2006 5,1 m/s, tuule puhangud 05.11.2006 4,7 m/s ja 06.11.2006 14,5 m/s, sademete summa 05.11.2006 0,0 mm ja 06.11.2006 3,0 mm ja lumekihi paksus 05.11.2006 3,0 cm ja 06.11.2006 3,0 cm (tl 40). Esitatud tõendi kohaselt sadas lund 06.11.2006. Eeltoodu tõendist nähtub, et 05.11.2006 so päeval, mil hageja parkis auto maja ette ei sadanud lund. Seega hageja väide, et 05.11.2006 sadas lund ei ole leidnud tõendamist. Kuna lund ei sadanud, siis puudus kostjal kohustus hoiatavate siltide paigaldamiseks nagu hageja arvates oleks pidanud olema. Kohus soovib rõhutada, et meie kliimas ei ole tavapäraselt 10-15 cm paksust lund novembri alguses. Samas ei ole välistatud erandid, kuid sel juhul on vaja see tõendada. Tunnistaja RH ütlustega on tõendatud, et hagejale kuuluv sõiduki signalisatsioon hakkas tööle. Tunnistaja arvates põhjustas selle lumi, mis oli kukkunud hageja auto katusele ja esiklaasile. Eeltoodust saab järeldada, et lund oli sadanud ja lumi oli hageja sõidukil. Millal see juhtus tunnistaja ei mäletanud. Võib eeldada, et tunnistaja kuulis ja nägi seda 06.11.2006. Tunnistaja ise sõidukil olevaid vigastusi ei näinud. Vigastuste olemasolust kuulis tunnistaja hagejalt. Seega tunnistajate ütlustega ei ole võimalik tuvastada kahju olemasolu ja ulatust hagejal. Kohus on seisukohal, et hageja oleks pidanud koheselt kostja esindajat teavitama juhtunust. Kohus leiab, et hageja ei teavitanud. Eeltoodu järeldus tuleneb hageja selgituste vastuolus kostja teavitamise osas: Tallinna Ringkonnakohtu 27.02.2008 kohtuistungil on hageja väitnud, et ta kohe helistas TRile (kostja juhatuse liige) ja teavitas juhtunust (tl 88), 03.03.2009 kohtuistungil hageja selgituse kohaselt helistas TRile tema elukaaslane ja ta ei tea kas samal päeval või järgmisel päeval (tl 129). Kohus on seda meelt, et kui hageja oleks ise kohe helistanud nagu ta Tallinna Ringkonnakohtu istungil väitis, siis oleks tal samane selgitus ka Harju Maakohtu istungil olnud. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kostja
2-07-13379/34 teavitamine 8 päeva hiljem juhtunust on minetanud teatamise mõistliku tähtaja. Kostja esindaja oleks pidanud saama koheselt kahjud üle vaadata ja saama veenduda, et hageja vara rikkumine on põhjustatud maja katuselt kukkunud lume tagajärjel. Kuna hageja seda ei teinud, siis on jäänud hageja väide, et kostja hooletuse tagajärjel on põhjustatud kahju, paljasõnaliseks väiteks. Seega ei ole võimalik tõendada ka asjaolu, et hageja väidetavad kahjud on põhjustatud kostja õigusvastasest tegevusest.
18.Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hagi rahuldamise üks eeldusi kahju olemasolu, ulatus ja suurus on tõendamata, mistõttu hagi ei kuulu rahuldamisele. Kuna hagi ei kuulu rahuldamisele kahju olemasolu tõendamatuse tõttu, siis kohus ei pea vajalikuks analüüsida teiste eelduste olemasolu rohkem kui eelnevas punktis on tehtud. Menetluskulud Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.