Viru Maakohus
Kohtunik
Natalja Losevtsova
Otsuse teatavaks tegemise aeg
31. märts 2009.a, kell 16.30 Narva kohtumaja kantselei
ja koht Tsiviilasja number
2-07-23386
Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende
AS Narva Vesi hagi Korteriühistu Kevade 3 Narva 7831,35 krooni nõudes Hageja: AS Narva Vesi (registrikood xxx, asukoht xxx)
esindajad
Hageja seaduslik esindaja: Aleksei Voronov (isikukood xxx) Kostja: Korteriühistu Kevade 3 Narva (registrikood xxx, asukoht xxx) Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige Olga Shakhova (isikukood xxx)
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
Jätta AS Narva Vesi hagi korteriühistu Kevade 3 Narva vastu 7831,35 krooni nõudes täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kannab AS Narva Vesi. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu 31.03.2009.a kell 16.30. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 19.06.2007.a esitas hageja AS Narva Vesi esindaja Aleksei Voronov kohtule hagiavalduse Korteriühistu Kevade 3 Narva vastu võlgnevuse summas 7831,35 krooni nõudes.
Esitatud hagiavalduse kohaselt kostja - Korteriühistu KEVADE 3 NARVA on asutatud korteriomanike poolt 2005.a ja selle eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Narva linnas aadressil Kevade tn 3 asuva maja veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteem on ühendatud hageja poolt teenindatava ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooniga ja ei kuulu ühisveevärki ja kanalisatsiooni. Hageja, paigaldanud 16.01.2006.aastal Narva linnas aadressil Kevade tn 3 asuva maja ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ning kinnistu analoogilise veevärgi liitumiskohta veearvesti, saatis kostjale, kui korteriühistu liikmete ühiste huvide seaduslikule esindajale lepingu ühisveevärgist veevõtu ja reovee ärajuhtimise kohta ühiskanalisatsiooni alates 20.02.2007. Käesoleva ajani hoidub kostja kõrvale ÜVVKS § 8 lg 5 sätestatud kirjaliku lepingu sõlmimisest hagejast mitteolenevatel põhjustel. Sealjuures saatis kostja hagejale allkirjastamiseks oma lepingu projekti, milles vastuolus seadusega tehakse ettepanek nõustuda sellega, et „müüdava vee kogust mõõdetakse korteritesse paigaldatud veearvestite näitude alusel" (kostja lepingu projekti p 3). Kostja lepingu projekti punktis 3.1 tehakse ettepanek mitte arvestada üldveearvesti näitu juhul, kui selle näidud erinevad korteritesse paigaldatud veearvestite summaarsetest näitudest. Kuna need tingimused on ilmselgelt ebaseaduslikud, siis hageja ei saa kostja lepingu projektile alla kirjutada. Sealjuures jätkab kostja vee tarbimist ja reovee ärajuhtimise teenuse saamist ega ole nendest loobunud. Kuna vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele on hagejale pandud kohustus tarbijate veega häireteta varustamises, ei ole hageja katkestanud kostja veega varustamist ja teenuste osutamist. Vastavalt ÜVVKS toimub osutatud teenuste arvestus hageja poolt kinnistu veevärgi liitumiskohta ühisveevärgiga paigaldatud üldveearvesti näitude alusel alates 20.02.2007 (hageja poolt pakutud lepinguliste suhete algustähtajast). Selle veearvesti näitude kohaselt esitatakse kostjale tasumiseks igakuuliselt arved. Hageja fikseerib igakuuliselt kostja esindaja juuresolekul nimetatud veearvesti näidud. Kostja keeldub esitatud arvete tasumisest, millega on tekitanud vee-ettevõtjale (hagejale) põhjendamatuid kahjusid, ning rikastub alusetult hageja arvel, eeldades, et arveldused vee tarbimise eest tuleb teostada eraldi iga korteriomanikuga nende individuaalsete veearvestite näitude alusel. Vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 7 lg 2 on hageja veevärki ja kanalisatsiooni teenindavaks vee-ettevõtjaks, kes on määratud kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega konkurentsiseaduse § 14 lg 2 alusel. Vastavalt ÜVVKS § 1 lg 1 reguleerib käesolev seadus kinnistute ühisveevärgist veega varustamise ning ühiskanalisatsiooni abil reovee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist. Vastavalt ÜVVKS § 14 lg 2 reguleerib ühisveevärgist veega varustamise ning ühiskanalisatsiooni abil reovee ärajuhtimise teenuse eest tasumist kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud eeskiri.
Vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja § 21 tasub klient vee-ettevõtjale veevarustuse ja -kanalisatsiooniteenuse eest vastavalt Narva Linnavalitsuse poolt kehtestatud hindadele ning kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud teenuse osutamise lepingu alusel. Vastavalt ÜVVKS § 15 ja eeskirja 3. peatüki sätetele toimub veekulu arvestus hageja poolt kinnistu piiril paigaldatud veearvesti abil. Ajavahemikul 20.02.2007 kuni 31.03.2007 on kostjale ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi kaudu juhitud 622 kuupmeetrit vett, mis on tõendatud kostja halduses olevasse elamusse paigaldatud üldveearvesti näitude alusel. Kostja takistab mitmesuguste ettekäänetega ÜVVKS ja kehtestatud eeskirjade nõuetele vastava kirjaliku lepingu sõlmimist ning tagastab esitatud arved. Kostja selline seisukoht võimaldab temal mitte tasuda veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest. Sealjuures esitas kostja oma lepingu projekti iga omaniku nimel alates 01.03.2007, märkides volitatud isikuks korteriühistu esimehe Olga Shakhova, ent jäi seisukohale, et tarbitud vee arvestus peab toimuma korteritesse paigaldatud veearvestite näitude alusel. ÜVVKS § 8 lg 5 kohaselt on sätestatud kliendiga lepingu sõlmimise kirjalik vorm, mis peab vastama kõikidele nimetatud seaduse ja eeskirjade nõuetele. Kostja poolt tekitatud olukord võimaldab tal mitte tasuda veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste eest kooskõlas ÜVVKS nõuetega. Hageja, kui vee-ettevõtja, kannab selle tulemusena kahju. Nii on kostja alates 20.02.2007.a kuni 31.03.2007 saanud teenuseid summas 7 831,35 krooni, kuid nende eest tasumisest keeldub. Hageja leiab, et kostja on vastu võtnud otsuse kinnistu kõigi kaasomanike volitatud esindaja määramiseks, kelleks on korteriühistu Kevade tn 3 juhatuse esimees Olga Shakhova. Korteriühistuseaduse § 2 kohaselt (edaspidi - KÜS) on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Vastavalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 8 lg 5, kui maa on kaasomandis, sõlmitakse üks kirjalik leping. Lepingu üheks pooleks on vee-ettevõtja (hageja) ja teiseks pooleks kõik kinnistu kaasomanikud volitatud esindaja kaudu. Veevarustuse korraldus on kaasomandi veevarustuse osas majandusliku teeninduse olulisimaks liigiks, seetõttu on loogiline volitatud esindaja, korteriühistu esimehe Olga Shakhova isikus, olemasolu korral pidada käesolevas hagis kostjaks korteriühistut. Ajavahemikul 20. veebruarist kuni 31. märtsini 2007 on kostjale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni üldveearvesti kaudu juhitud 622 kuupmeetrit vett. Vastavalt on vastu võetud ka samasugune kogus reovett. Ühe kuupmeetri vee maksumuseks on 4,57 krooni. Ühe kuupmeetri reovee puhastamise tariif moodustab vastavalt 6,10 krooni. Seega on kostja seisuga 31.03.2007 saanud teenuseid summas 7 831,35 krooni.
Vastavalt VÕS § 1028 lg, 1, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kostja kohustused tulenevad VÕS § 3 p 3 ja kostjal on tekkinud alusetu rikastumine 7 831,35 krooni suuruses summas. Vastavalt VÕS § 1032 lg 2, kui saadu väljaandmine ei ole tema äratarvituse tõttu võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse. Kostja vastus 25.07.2007.a esitas kostja esindaja kohtule vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt kostja ei tunnista hagi täies ulatuses. Hageja eksib, arvates, et KÜ Kevade 3 Narva on ühistu liikmete ühishuvide seaduslik esindaja küsimustes veevarustuse ja kanalisatsiooni kohta. Vastupidi, seadus (ÜVVKS § 8 lg 5) näeb ette vastavale isikule erivolituse andmist. Seadusliku esinduse jaoks selle andmine ei ole vajalik. Hageja avaldab ebatäpsust väites, et KÜ kaldub kirjaliku lepingu AS-ga Narva Vesi sõlmimisest kõrvale. Tegelikkuses KÜ-l Kevade 3 Narva ei ole õigust sõlmida ÜVVKS § 8 lg 5 ettenähtud leping, kuna KÜ ei oma selleks erivolitusi. Nagu tavaliselt, hageja hakkab petma kohut väites, et nagu oleks KÜ saatnud hagejale oma lepinguprojekti. Tegelikkuses KÜ Kevade 3 Narva mingeid projekte AS-le Narva Vesi saatnud ei ole. Hageja eksib väites, et nagu oleks KÜ jätkanud tarvitama vett. Tegelikkuses KÜ Kevade 3 Narva ei hakanud mitte kunagi vee tarbimist ja/või heitvee ärajuhtimist. Hageja pettis kohut, avaldanud, et nagu ühisveemõõturi näidud fikseeritakse KÜ esindaja juuresolekul. Tegelikkuses 20. veebruari 2007.a aktis AS Narva Vesi esindaja märkis, et KÜ esindaja ei ilmunud. Hageja uuesti petab kohut, avaldades, et nagu oleks KÜ Kevade 3 Narva aluseta rikastunud AS Narva Vesi arvel. Mingeid tõendeid selle rikastumise kohta ei ole. Hageja õigesti mainib, et vastavalt Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirjade § 21, teenuste eest tasumine teostatakse kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingu alusel. Sellist lepingu KU Kevade 3 Narva ja AS Narva Vesi vahel aga ei ole. Juhatatud vee maht alates 20.02.2007 kuni 31.03,2007 (622 m3) kinnitatakse üksnes hageja ühepoolsete andmetega. KÜ-le ei ole aga vesi juhatatud. Hageja järjekordselt petab kohut avaldades, et KÜ takistab kirjaliku lepingu sõlmimisele, mis on ÜVVKS ettenähtud. Tegelikkuses KÜ Kevade 3 Narva toetub selle lepingu klientidega sõlmimisele. AS Narva Vesi esindaja veel kord petab kohut, kordades hagiavalduse leheküljel 3, et nagu oleks esitanud KÜ hagejale oma lepinguprojekti.
Hageja esindaja avaldas, et nagu oleks KÜ teinud otsuse kõiki kinnistu kaasomanike volitatud esindaja määramise kohta. Tegelikkuses selline korteriühistu otsus ei eksisteeri. AS Narva Vesi "loogiline" järeldus selle kohta, et antud hagis kostjaks on KÜ, on tegelikkuses sofism. Oleks olnud loogiline, kui korteriomanikud oleks määranud volitatud esindajaks korteriühistu. Seda aga ei ole. Seetõttu hageja "loogiline" konstruktsioon on vastuolus ka ÜVVKS § 8 lg 5 teksti-ja mõistega. Hageja väidab, et KÜ ära juhatas vaidlustaval perioodil sama heitvee kogust, kui saanud vett. Tegelikkuses heitvee ärajuhtimine mitte millegagi mõõdetakse. Üldtarvitatavalt loetakse, et heitvee kogus on võrdne tarbitud vee kogusega. KÜ ei vaidle selle reegli vastu. Vaidlus tulevikus peab olema teise üle - tarbitava vee arvestuse korra üle. Hageja viide VÕS § 1028 lg 1 ei ole kohane, kuna, esiteks, AS Narva Vesi ei ole KÜ-le midagi üle andnud; teiseks, on ebaselge, mida § 1028 lg 1 kolmest juhtumist kohaldab hageja. Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seadusele § 5 tsiviilõigused ja kohustused tekkivad tehingutest, sündmustest, mis on seadusega ettenähtud ning ebaseaduslikest tegevustest. Ühtegi nendest alustest AS Narva Vesi ja KÜ Kevade 3 Narva vahel ei eksisteeri. Kostja palub jätta kohtukulud hageja kanda. Hageja arvamus kostja vastusele 10.08.2007.a esitas hageja esindaja kohtule arvamuse kostja vastusele. Kostja vastuväidetes toodud põhjendused ei saa olla aluseks hagi mitterahuldamiseks ja hageja poolt haginõuetest loobumiseks. Vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 1 lg 1, seadus reguleerib kinnistute veega varustamist ühisveevärgi kaudu. Vastavalt ÜVVKS § 13 müüb hageja veevarustuse teenust. Oma vastuses kostja ei vaidlusta, et hageja varustab Kevade 3 kinnistut veega väljaspool kinnistu piire paigaldatud üldveemõõtja kaudu. Järelikult, kinnistut varustatakse vee ja kanalisatsiooniteenustega (ÜVVKS § 1 lg 1). Vastavalt ÜVVKS § 13 müüb hageja veevarustuse teenust. Järelikult, korteriomanikud peavad tasuma kinnistu veevarustuse ja kanalisatsiooni eest. Korteriomanikud maksavad teenuste eest lähtudes mitte veega varustamisest, vaid korterites asuvatest veemõõtjate näitudest, s.o tegeliku tarbimise järgi. Hageja ei ole seaduse kohaselt kohustatud kontrollima kinnistusisest vee kulu (tarbimist) (ÜVVKS § 11). Seega, korteriomanikud tasuvad hagejale vee tarbimise, mitte aga veevarustuse eest. On üldteada, et hageja poolt kinnistule juhitud ja korteriomanike poolt tarbitud vee kogused ei saa olla identsed. Järelikult, hageja peab põhjendatult alusetuks rikastumiseks vahet tasudes, mida kostja peab vastavalt seadusele maksma kogu kinnistu veevarustuse eest ja osa korteriomanike poolt veevarustuse teenuste eest faktilise maksmise vahel, mis põhineb kinnistu igas reaalosas tarbitud vee kogusel. Seega, hageja „ei vii kohut eksitusse", vaid palub tunnistada kostja tegevuses alusetu rikastumise tunnuste olemasolu (mitteolemasolu) haginõuete suuruses summas.
Vastuolus ÜVVKS § 8 lg 5 ei ole kostja oma vastuses hagile märkinud kaasomanike esindajat, kes saaks seaduslikel alustel esindada kaasomanikke Kevade 3 kinnistu veega varustamisel tekkinud õigussuhetes. Samal ajal toimub kinnistu katkematu veevarustus, kuid korteriomanikud tasuvad teenuste eest nagu heaks arvavad. Sellest tulenevalt on ilmselge, et hageja kannab kahju. Seetõttu palub hageja kohut enne ÜVVKS § 8 lg 5 järgi ettenähtud lepingu sõlmimist pidada kostjat vastutavaks korteriomanike kohustuste eest veevarustuse ja kanalisatsiooni osas järgmiste seaduslike põhistuste alusel. Kostja ei vaidlusta, et kinnistu „Kevade 3" veevarustus toimub ühisveevärgi kaudu. Juhitud vee kogust mõõdetakse üldveemõõtjatega, mis on paigaldatud vastavalt ÜVVKS nõuetele. Vastavalt ÜVVKS § 8 lg 5 osalevad õigussuhetes veevarustuse aial kaks poolt: vee-ettevõtja ja kaasomanike esindaja, teiseks pooleks on kõik kaasomanikud volitatud esindaja kaudu. Riigikohtu lahendis 3-2-1-83-04 on märgitud, et „vastavalt korteriühistuseaduse § 2 lg 1 on korteriühistu ka korteriomanike ühiste huvide esindajaks, kes vastavalt KÜS § 5 lg 1 on korteriühistu liikmed. Korteriühistu loomisega esindab korteriomanike ühiseid huvisid korteriühistu". Seega, kuna kostja muud esindajat ei ole märkinud, on kinnistu „Kevade 3" seaduslikuks esindajaks hagi esitamise hetkel ning ka käesoleval ajal vastavalt KÜS § 2 lg 1 kostja, kes on ka registrisse kantud. Kohtu seisukoht TsMS § 403 lg 1 kohaselt poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Hageja teatas kohtule, et AS Narva Vesi on nõus antud asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kostja teatas kohtule, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja teenindas vee-ettevõtjana Narvas Kevade 3 asuvat elamut. Kohtu poolt oli tuvastatud, et elamu korteriomanikud moodustasid Korteriühistu Kevade 3 (kostja) 15.09.2005.a. Hageja varustab kinnistut aadressil Kevade 3 veega. Hageja saatis kostjale 16.01.2007.a lepingu ühisveevärgist vee võtmiseks ja reovee ärajuhtimiseks 20. veebruarist 2007. Kostja ei kirjutanud nimetatud lepingule alla. Pooled vaidlevad selle üle, kas lepingu pooleks ja vee-ettevõtja kliendiks on korteriühistu või on selleks korteriomanikud ning kas kostja võlgneb hagejale 7831,35 krooni hageja poolt kostjale lepingulise aluseta osutatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse eest, mida tarbisid korteriühistu moodustanud korteriomanikud. Vastavalt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) § 8 lg 1 vee-ettevõtja klient käesoleva seaduse tähenduses on kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel
maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle kinnistu veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga vastava torustikühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ärajuhtimiseks. ÜVVKS § 8 lg 5 kohaselt kui maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseaduse §-le 72. Lepingu üheks pooleks on vastav vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kinnistu kaasomanikud volitatud esindaja kaudu. Vastavalt ÜVVKS § 5 lg 2 toimub kinnistu liitumine ühisveevärgiga ja -kanalisatsiooniga kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel ja tema ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel. Riigikohtu 30.11.2005.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-106-05 leidis kolleegium, et korteriomandite (korterite) omanikud saavad ÜVVKS § 5 lg 2 mõtte kohaselt olla ühisveevärgiga ja kanalisatsiooniga liitujateks ja seega ka vee-ettevõtja kliendiks ühiselt. Kaasomandiga seotud õigussuhteid võivad korteriomanikud (korteriomanike ühisus) KOS § 8 lg 1 järgi korraldada kokkuleppe alusel või kui korteriomanikud on loonud korteriühistu, siis korteriühistu tegevuse kaudu. Riigikohtu 30.11.2004.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-111-04 kolleegium asus seisukohale, et majas, mille majandamiseks on loodud korteriühistu, võib sõlmida lepingut korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 tulenevalt korteriomanike huvide esindajana omal nimel ka korteriühistu ning sellisel juhul vastutab lepingu täitmise eest korteriühistu. Seega saavad ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise lepingu poolteks olla vee-ettevõtja ühelt poolt ja teiselt poolt korteriomanikud ainult ühiselt, sh volitatud esindaja kaudu või ka korteriühistu kui korteriühistu liikmete, kes on KÜS § 5 lg 1 tulenevalt samal ajal ka korteriomanikud, huvide esindajana omal nimel (vt Riigikohtu 30.04.2008.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-08). Ülaltoodust järeldub, et korteriühistu võib korteriomanike huvide esindajana omal nimel sõlmida veevarustuse- ja kanalisatsiooni teenuste osutamise lepingut ning sellisel juhul vastutab lepingu täitmise eest korteriühistu. Kui aga poolte vahel ei ole sõlmitud veevarustuse- ja kanalisatsiooni teenuste osutamise lepingut, siis puudub korteriühistul kohustus tasuda korteriomanike poolt tarbitud teenuste eest. Samale seisukohale asus ka Tartu Ringkonnakohus oma 06.03.2009 otsuses tsiviilasjas nr 2-07-45603. Samas otsuses on Tartu Ringkonnakohus märkinud, et üksnes asjaolu, et korteriühistu eemärgiks on KÜS § 2 lg 1 järgi korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine, ei anna alust lugeda ühistut lepingupooleks ja panna vastutama ühistu liikmete poolt tarbitud teenuste eest. Hageja väide selle kohta, et kostja on alusetult rikastunud hageja arvel, ei ole põhjendatud. Hageja ei ole tõendanud seda, kuidas kostja vara on suurenenud hageja arvelt. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 kohaselt võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 järgi võlasuhe võib tekkida lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest, muust seadusest tulenevast alusest. Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, et AS Narva Vesi ja Korteriühistu Kevade 3 vahel puudub igasugune võlasuhe, mille alusel AS Narva Vesi võiks olla kohustatud osutama korteriühistule
veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuseid ning korteriühistu Kevade 3 võiks olla kohustatud nende teenuste eest maksma vastavalt esitatud arvetele. Korteriühistu on TsÜS § 25 lg 1 järgi eraõiguslik juriidiline isik, s.o iseseisev õigussubjekt ning seetõttu ei saa varem korteriomanikega sõlmitud lepingus asendada lepingu pooleks olnud korteriomanikke korteriühistuga kui iseseisva õigussubjektiga ilma viimase nõusolekuta. Kuivõrd poolte vahel puudub lepinguline suhe, siis ei saa ka kostja vastutada lepingulise kohustuse rikkumise eest ning seetõttu tuleb hageja nõue kostjalt 7831,35 krooni väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Samuti ei ole kostja hageja arvel alusetult rikastunud ja seetõttu ei kuulu hagi rahuldamisele ka VÕS § 1028 lg 1 ja 1032 lg 2 alusel. Ülaltoodust tulenevalt, kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ning seega ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta hageja AS Narva Vesi kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 403 lg 1, 434-436, 438, 439, 441, 442, 452 lg 1, 630 lg 1, 632 lg 1.
Natalja Losevtsova Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.