Viru Maakohus
Kohtunik
Natalja Losevtsova
Otsuse teatavaks tegemise aeg
31. märts 2009.a, kell 16.15 Narva kohtumaja kantselei
ja koht Tsiviilasja number
2-07-17264
Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende
AS Narva Vesi hagi KÜ Daumani 4 vastu 7510,90 krooni nõudes Hageja AS Narva Vesi (registrikood xxx, asukoht xxx)
esindajad
Hageja seaduslik esindaja Aleksei Voronov (isikukood xxx) Kostja Korteriühistu Daumani 4 (registrikood xxx, asukoht xxx)
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
Jätta AS Narva Vesi hagi korteriühistu Daumani 4 vastu võla nõudes täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kannab AS Narva Vesi. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu 31.03.2009.a kell 16.15. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 30.04.2007.a esitas hageja AS Narva Vesi esindaja Aleksei Voronov kohtule hagiavalduse Korteriühistu Daumani 4 vastu 7510,90 krooni nõudes.
Esitatud hagiavalduse kohaselt kostja - korteriühistu DAUMANI 4 on asutatud korteriomanike poolt 2006.a ja selle eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Narva linnas aadressil Daumani tn 4 asuva maja veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteem on ühendatud hageja poolt teenindatava ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooniga, ja ei kuulu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi. Hageja paigaldas 2004. aastal Narva linnas aadressil Daumani tn 4 asuva maja ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ning kinnistu analoogilise veevärgi liitumiskohta veemõõtja, aga 13.12.2006.a paigaldatud veemõõtja vahetati korteriühistu esimehe juuresolekul välja uue vastu. 27.12.2006.a saatis hageja kostjale, kui korteriomanike ühiste huvide seaduslikule esindajale, vastavalt ÜVVKS § 8 lg 5, lepingu ühisveevärgist veevõtu ja reovee ärajuhtimise kohta ühiskanalisatsiooni alates 01.02.2007. Käesoleva ajani hoidub kostja kõrvale ÜVVKS § 8 lg 5 sätestatud kirjaliku lepingu sõlmimisest hagejast mitteolenevatel põhjustel. Sealjuures saatis kostja 04.01.2007 hagejale allkirjastamiseks oma lepingu projekti, milles vastuolus seadusega tehakse hagejale ettepanek nõustuda sellega, et „müüdava vee kogust mõõdetakse korteritesse paigaldatud veemõõtjate näitude alusel" (kostja lepingu projekti p 3). Kostja lepingu projekti punktis 3 tehakse ettepanek mitte arvestada üldveemõõtja näitu juhul, kui selle näidud erinevad korteritesse paigaldatud veemõõtjate summaarsetest näitudest. Kuna need tingimused on nähtavalt ebaseaduslikud, siis hageja ei saa kostja lepingu projektile alla kirjutada. Sealjuures jätkab kostja vee tarbimist ja reovee ärajuhtimise teenuse saamist vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatuga ega ole nendest loobunud. Kuna vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele on hagejale pandud kohustus tarbijate veega häireteta varustamises, ei ole hageja katkestanud kostja veega varustamist ja teenuste osutamist. Vastavalt ÜVVKS toimub osutatud teenuste arvestus hageja poolt kinnistu veevärgi liitumiskohta ühisveevärgiga paigaldatud üldveemõõturi näitude alusel alates 01.02.2007 (hageja poolt pakutud lepinguliste suhete algustähtajast). Vastavalt selle veemõõturi näitudele esitati kostjale arve nr 112762, mille tasumise tähtaeg möödus 20.03.2007. Kostja keeldus arvet tasumast, millega tekitas vee-ettevõtjale (hagejale) põhjendamatuid kahjusid, ning rikastus alusetult hageja arvel, arvates, et arveldused vee kasutamise eest tuleb teostada iga korteriomanikuga nende individuaalsete veemõõtjate alusel. Vastavalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 7 lg 2 on hageja veevärki ja kanalisatsiooni teenindavaks vee-ettevõtjaks, kes on määratud kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega konkurentsiseaduse § 14 lg 2 alusel. Vastavalt ÜVVKS § 1 lg 1 reguleerib käesolev seadus kinnistute ühisveevärgist veega varustamise ning ühiskanalisatsiooni abil reovee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist. Vastavalt ÜVVKS § 14 lg 2 reguleerib ühisveevärgist veega varustamise ning ühiskanalisatsiooni abil reovee ärajuhtimise teenuse eest tasumist kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud eeskiri. Vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja § 21 tasub klient vee-ettevõtjale veevarustuse ja -kanalisatsiooniteenuse eest vastavalt Narva Linnavalitsuse poolt kehtestatud hindadele, ning kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud teenuse osutamise lepingu alusel. Vastavalt eeskirja 3. peatüki sätetele toimub veekulu arvestus hageja poolt kinnistu piiril paigaldatud veemõõturi abil.
Ajavahemikul 01.02.2007 kuni 28.02.2007 on kostjale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu juhitud vett 583 kuupmeetrit, mis on tõendatud kostja halduses olevasse elamusse paigaldatud üldveemõõturi näitude alusel. Kostja takistab ning mitmesuguste ettekäänetega venitab ÜVVKS ja kehtestatud eeskirjade nõuetele vastava kirjaliku lepingu sõlmimist, viidates, muuhulgas, sellele, et lepingu pooleks peavad olema kõik Narva linnas aadressil Daumani tn 4 asuvate kinnistute omanikud. Kostja selline seisukoht võimaldab temal mitte tasuda veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest. Sealjuures esitas kostja oma lepingu projekti kinnistu iga osa omaniku nimel alates 01.01.2007, märkides volitatud isikuks korteriühistu DAUMANI 4 esimehe Vladimir Fedulovi, ent jäi seisukohale, et kasutatud vee arvestus peab toimuma korteritesse paigaldatud veemõõtjate näitude alusel. ÜVVKS § 8 lg 5 kohaselt on sätestatud kliendiga lepingu sõlmimise kirjalik vorm, mis peab vastama kõikidele nimetatud seaduse ja eeskirjade nõuetele. Kostja poolt tekitatud olukord võimaldab tal mitte tasuda veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest vastavalt ÜVVKS nõuetele. Hageja, kui vee-ettevõtja, kannab selle tulemusena kahju. Nii on kostja alates 01.02.2007.a kuni 28.02.2007 saanud teenuseid summas 7 510,90 krooni, kuid nende eest tasumisest keeldub. Vastavalt TsMS § 363 lg 1 võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hagejal on tekkinud vajadus õigussuhte tuvastamiseks just nimelt kostjaga, kes on korteriomanike huvide, mida nad saavad ainult üheskoos rahuldada, esindaja. Seadusega sätestatud kirjaliku lepingu puudumine võimaldab korteriühistul end formaalselt mitte pidada õigussuhete osapooleks ja hageja kliendiks. Seoses nimetatud probleemidega on rakse sanktsioonide kohaldamiseks määratleda juriidilist isikut, nagu see on sätestatud ÜVVKS § 151 lg 3 p.l. Sellega on seletatav hageja õigushuvi. Hageja leiab, et kostja on vastu võtnud otsuse kinnistu kõigi kaasomanike volitatud esindaja määramiseks - selleks on korteriühistu DAUMANI 4 juhatuse esimees Vladimir Fedulov, kes on korteriühistu juhatuse liige ning on volitatud ainuisikuliselt esindama KÜ huve. Korteriühistuseaduse § 2 kohaselt (edaspidi - KÜS) on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Vastavalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 8 lg 5, kui maa on kaasomandis, sõlmitakse üks kirjalik leping. Lepingu üheks pooleks on vee-ettevõtja (hageja) ja teiseks pooleks kõik kinnistu kaasomanikud volitatud esindaja kaudu. Veevarustuse korraldus on kaasomandi veevarustuse osas majandusliku teeninduse olulisimaks liigiks ning seetõttu on loogiline volitatud esindaja, korteriühistu esimehe Vladimir Fedulovi isikus, olemasolu korral pidada korteriühistut DAUMANI 4 õigussuhete pooleks. Ajavahemikul 01.02.2007 kuni 28.02.2007 on kostjale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni üldveemõõturi kaudu juhitud 583 kuupmeetrit vett. Vastavalt on vastu võetud ka samasugune kogus reovett. Ühe kuupmeetri vee maksumuseks on 4,57 krooni. Ühe kuupmeetri reovee
puhastamise tariif moodustab vastavalt 6,10 krooni. Kokku on kostja ajavahemikul 01.02.2007 kuni 28.02.2007 saanud teenuseid summas 7 510,90 krooni. Vastavalt VÕS § 1028 lg, 1, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Antud juhul leiab hageja, et poolte vahel õigussuhte kehtestamine soodustab seadusega kehtestatud lepinguvormi sõlmimist, kuna välistab ÜVVKS sisalduvate mõistete kaksipidise tõlgendamise. Hagiavalduse esitamise ajaks tulenevad kostja kohustused VÕS § 3 p 3, kostjal on 7 510,90 krooni ulatuses tekkinud alusetu rikastumine. Vastavalt VÕS § 1032 lg 2, kui saadu väljaandmine ei ole tema äratarvituse tõttu võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse. Ülaltoodu alusel palub hageja tunnistada veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste osutamisel AS Narva Vesi ja Korteriühistu Daumani 4 vahel võlasuhte olemasolu, mille alusel AS Narva Vesi kohustub osutama korteriühistule veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuseid ning korteriühistu Daumani 4 kohustub nende eest vastavalt esitatud arvetele tasuma, lugeda see õigussuhe ajavahemikul 01.02.2007 kuni ühe kirjaliku lepingu sõlmimiseni tulenevaks ÜVVKS § 8 lg 5, so ettevõtja ja kliendi vaheliseks õigussuhteks, mis on reguleeritud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadusega ning mõista kostjalt välja põhivõlgnevus summas 7510,90 krooni. Kostja vastus 22.06.2007.a esitas kostja esindaja kohtule vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt kostja ei tunnista hagi täies ulatuses. Sõnastades hagi eseme, hageja petab kohut, väites, et KÜ saatis 04.01.2007. hagejale oma lepingu projekti. Tegelikkuses KÜ Daumani 4 mingeid projekte AS Narva Vesi aadressil ei ole esitanud. (Sellise projekti saatsid kinnistu kaasomanikud ühiselt volitatud esindaja kaudu). AS Narva Vesi eksib, väites, et KÜ tarbib vett ja kasutab kanalasatsiooni teenuseid. Tegelikkuses seda teevad kinnistu kaasomanikud. Hageja ÜVVKS § 8-ga vastuolus loeb maja veevärk mitte kinnistu kaasomanike veevärgiks, kuid kinnistu veevärgiks. Sellistest eelnimetatud "väikestest" õiguslikest ebatäpsustest loob AS Narva Vesi juhtkond üldise moonutatud ülevaate faktilistest asjaoludest. Hageja moonutab seisukoha, väites, et korteriühistu keeldub arvet nr 112762 tasumast, nagu oleks arvates, et arveldused vee kasutamise eest tuleb teostada iga korteriomanikuga nende individuaalsete veemõõtjate alusel. Tegelikkuses KÜ keeldub seda tasumast kuna kostjal puudub leping AS-ga Narva Vesi, aga vett korteriühistu ei tarbi. Lõikes "Haginõuete seaduslik põhjendus" hageja jätkab moonutama faktilisi asjaolusid, väites, et nagu ajavahemikul alates 01.02.07 kuni 28.02.07 on "kostjale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu juhitud vett 583 kuupmeetrit". Tegelikkuses kostja vett ei tarbi. Samuti AS Narva Vesi esindaja petab kohut, kui väidab, et nagu oleks korteriühistu esitanud oma lepingu projekti. Tegelikkuses KÜ Daumani 4 mingeid lepinguid hagejale ei ole esitanud.
Hageja viib kohut eksiarvamusse, väites, et KÜ Daumani 4 seisukoha tõttu kannab hageja kahju. Tegelikkuses maja kaasaomanikud on juba tasunud 2007.a veebruaris kasutatud vee eest. Kostja palub jätta kohtukulud hageja kanda. Hageja arvamus kostja vastusele 26.07.2007.a esitas hageja esindaja kohtule arvamuse kostja vastusele. Kostja vastuväidetes ära toodud argumendid ei anna alust haginõuetest loobumiseks. Kõikide hagi vastuse argumentide sisu alusel võib kokku võtta, et kostja ei näe vahet veevarustuse ja vee tarbimise vahel. Korteriomanikud kas tarbivad või ei tarbi neile hageja poolt tarnitavat vett vastavalt oma vajadustele. Samal ajal paneb Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus hagejale kohustuseks kinnistute katkestamatu veega varustamise. Vastavalt ÜVVKS § 1 lg 1 reguleerib seadus kinnistute veega varustamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu. Vastavalt ÜVVKS § 13 müüb hageja veevarustusteenust Vastavalt ÜVVKS § 11 kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ei kuulu ühisveevärgi ja kanalisatsiooni hulka. Vastavalt ÜVVKS § 15 mõõdetakse ühisveevärgi kaudu edastatava kinnistu omanike poolt tarbitava vee hulka ühise veemõõturi näidu alusel, mis on paigaldatud kinnistu piirile. Kostja ei eita, et kinnistu aadressil Daumani 4 saab hagiperioodi algusest lõpuni veevarustust ühisveemõõtja kaudu, mis on hageja poolt kinnistu piirile paigutatud. Nendest seadusesätetest kogumis tuleneb, et esiteks: hageja on kohustatud osutama veevarustusteenust kinnistule tervikuna, mitte aga eraldi korteriomanikele. Neid teenuseid osutab hageja müügi tingimustel. Teiseks ei ole hageja seaduse järgi kohustatud arvestama vee tarbimise hulka kinnistu veevarustussüsteemi sees. Järelikult, vastuses sisalduvad väited selle kohta, et veevarustus- ja kanalisatsiooniteenust ei saa mitte korteriühistu, vaid korteriomanikud, ei ole vastavuses seadusega, kuna hageja varustab veega vastavalt ÜVVKS § 1 lg 1 ja 13 tasu eest kaasomanikele kuuluvat kinnistut. Hagiperioodil ja otsuse tegemise hetkel oli ja on kõikide kaasomanike ainukeseks seaduslikuks esindajaks korteriühistu. Seepärast on viimane vastutav tegevuse eest, mis on märgitud hagiavalduses. Kostja ei vaidlusta põhimõtteliselt, et on korteriomanike esindaja. Vastavalt ÜVVKS § 8 lg 5 veevarustuse ja kanalisatsiooni ärajuhtimise õigussuhetes kaks poolt ettevõtja ja kaasomanike esindaja. Kliendi - ettevõtja lepingulised suhted on vaja vormistada kirjalikus vormis. Seejuures sõlmitakse üks leping. Tõepoolest, kostja saatis hagejale lepingu projekti, milles on ühe poolena märgitud kaasomanikud oma esindaja V. Fedulovi isikus. Kuid selles lepingus on ÜVVKS § 11, 15 vastuolus olevad veetarbimise eest tasumise tingimused korterite veemõõturite näitude summa alusel, seepärast ei saa seda lepingut sõlmida seadusega kehtestatud vormis. Seejuures põhimõttelisi vastuväiteid sellele, et korteriomanikud teevad ettepaneku, teha kogu kinnistu veevarustuse eest tasumine ülesandeks V. Fedulovile, hagejal ei ole. Kuid antud otsustatus pannakse kogu vastutus kogu Daumani 4 kinnistu veevarustuse eest lepinguga isiklikult V. Fedulovile.
Hageja ei eita, et hagiperioodil laekusid kostjalt summad, mis olid tasutud korteriomanike poolt korteri veemõõtjate näitude alusel. Need summad on hoiul hageja deposiitarvel, kuna hageja ei saa ilma vastava otsuseta tunnistada nende kuuluvust kostjale. Nende laekumiste lõpliku summa saab hageja esitada kohtuistungil. Hüvitise suuruse küsimuse otsustamisel on kohtul vastavalt Võlaõigusseadusele õigus maha arvestada hageja poolt saadud kasu. Äratoodu ei kajastu paraku kostja alusetu rikastumise haginõuete sisus. Alusetu rikastumine on vahe tasu vahel, mida kostja on kohustatud tasuma kogu kinnistu seadusele vastava veega varustamise eest ja kostja poolt teostatud faktilise tasu vahel veevarustusteenuste eest igal kinnistu osal tarbitud vee koguse järgi. Kostja arvamus hageja arvamusele Hageja antud asjas püüab kohut eksiarvamusse viia, avaldades oma 25.07.2007vastuses, et nagu oleks ÜVVKS §-s 15 tegemist ühisveemõõturiga. Tegelikkuses seaduse nimetatud normis räägitakse veemõõturist, mis on paigaldatud kinnistu piiril, kui pooled ei lepi teisiti kokku. Antud vaidluses, pooled veel ei hakanud veevarustuse lepingu tingimusi arutama. AS Narva Vesi avaldab, et nagu oleks osutanud ta kostjale teenuseid müügi tingimusel. Tegelikkuses mingeid ostu-müügi suhteid hageja ja KÜ Daumani 4 vahel ei eksisteeri. Pooled veel ei vaidle lepingu tingimuste üle, sealhulgas sellest, kas kinnistu veesüsteemi sees või piiril hakatakse veetarbimise arvestust tegema. Kordades mitu korda ÜVVKS § 1 lg 1 sätet, hageja unustab sellest, et veevarustuse lepingu peab ta sõlmima mitte kinnistuga, aga isikuga, keda volitasid kinnistu omanikud. Hageja eksib, et KÜ on korteriomanike seaduslik esindaja. Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seadusele § 117 lg 2 esindamise volitused võib esitada tehinguga (volitamine) või tuleneda seadusest (esindusõigus seaduse alusel). ÜVVKS § 8 lg 5 sätestab, et veevarustuse lepingu allakirjutamiseks on vaja kinnistu omanike enamuse või kõiki nõusolek, kes volitavad selleks nende poolt valitud isikut. S.t. antud juhul seadus näeb ette volitamist, kuid mitte esindamist seaduse järgi. Tsiviilseaduse üldosa seaduse § 118 lg 1 ja § 120 lg 2 on reguleeritud esinduse volituste kord ja piirid. Kohtu seisukoht TsMS § 403 lg 1 kohaselt poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Hageja teatas kohtule, et AS Narva Vesi on nõus antud asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kostja teatas kohtule, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja teenindas vee-ettevõtjana Narvas Daumani 4 asuvat elamut. Elamu korteriomanikud moodustasid Korteriühistu Daumani 4 (kostja) 27.02.2006.a. Hageja saatis kostjale 27.12.2006.a lepingu ühisveevärgist vee võtmiseks ja reovee ärajuhtimiseks 01. veebruarist 2007. Kostja ei kirjutanud nimetatud lepingule alla. Pooled vaidlevad selle üle, kas lepingu pooleks ja vee-ettevõtja kliendiks on korteriühistu või on selleks korteriomanikud, kas kostja võlgneb hagejale 7510,90 krooni hageja poolt kostjale
lepingulise aluseta osutatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse eest, mida tarbisid korteriühistu moodustanud korteriomanikud ja kas poolte vahel on võlasuhe, mille alusel AS Narva Vesi on kohustatud osutama korteriühistule veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuseid ning korteriühistu Daumani 4 on omakorda kohustatud nende teenuste eest maksma vastavalt esitatud arvetele. Vastavalt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) § 8 lg 1 vee-ettevõtja klient käesoleva seaduse tähenduses on kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle kinnistu veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga vastava torustikühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ärajuhtimiseks. ÜVVKS § 8 lg 5 kohaselt kui maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseaduse §-le 72. Lepingu üheks pooleks on vastav vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kinnistu kaasomanikud volitatud esindaja kaudu. Vastavalt ÜVVKS § 5 lg 2 toimub kinnistu liitumine ühisveevärgiga ja -kanalisatsiooniga kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel ja tema ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel. Riigikohtu 30.11.2005.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-106-05 leidis kolleegium, et korteriomandite (korterite) omanikud saavad ÜVVKS § 5 lg 2 mõtte kohaselt olla ühisveevärgiga ja kanalisatsiooniga liitujateks ja seega ka vee-ettevõtja kliendiks ühiselt. Kaasomandiga seotud õigussuhteid võivad korteriomanikud (korteriomanike ühisus) KOS § 8 lg 1 järgi korraldada kokkuleppe alusel või kui korteriomanikud on loonud korteriühistu, siis korteriühistu tegevuse kaudu. Riigikohtu 30.11.2004.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-111-04 kolleegium asus seisukohale, et majas, mille majandamiseks on loodud korteriühistu, võib sõlmida lepingut korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 tulenevalt korteriomanike huvide esindajana omal nimel ka korteriühistu ning sellisel juhul vastutab lepingu täitmise eest korteriühistu. Seega saavad ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise lepingu poolteks olla vee-ettevõtja ühelt poolt ja teiselt poolt korteriomanikud ainult ühiselt, sh volitatud esindaja kaudu või ka korteriühistu kui korteriühistu liikmete, kes on KÜS § 5 lg 1 tulenevalt samal ajal ka korteriomanikud, huvide esindajana omal nimel (vt Riigikohtu 30.04.2008.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-08). Ülaltoodust järeldub, et korteriühistu võib korteriomanike huvide esindajana omal nimel sõlmida veevarustuse- ja kanalisatsiooni teenuste osutamise lepingut ning sellisel juhul vastutab lepingu täitmise eest korteriühistu. Kui aga poolte vahel ei ole sõlmitud veevarustuse- ja kanalisatsiooni teenuste osutamise lepingut, siis puudub korteriühistul kohustus tasuda korteriomanike poolt tarbitud teenuste eest. Samale seisukohale asus ka Tartu Ringkonnakohus oma 06.03.2009 otsuses tsiviilasjas nr 2-07-45603. Samas otsuses on Tartu Ringkonnakohus märkinud, et üksnes asjaolu, et korteriühistu eemärgiks on KÜS § 2 lg 1 järgi korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine, ei anna alust lugeda ühistut lepingupooleks ja panna vastutama ühistu liikmete poolt tarbitud teenuste eest. Hageja väide selle kohta, et kostja on alusetult rikastunud hageja arvel, ei ole põhjendatud. Hageja ei ole tõendanud seda, kuidas kostja vara on suurenenud hageja arvelt.
Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 kohaselt võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 järgi võlasuhe võib tekkida lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest, muust seadusest tulenevast alusest. Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, et AS Narva Vesi ja Korteriühistu Daumani 4 vahel puudub igasugune võlasuhe, mille alusel AS Narva Vesi võiks olla kohustatud osutama korteriühistule veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuseid ning korteriühistu Daumani 4 võiks olla kohustatud nende teenuste eest maksma vastavalt esitatud arvetele. Korteriühistu on TsÜS § 25 lg 1 järgi eraõiguslik juriidiline isik, s.o iseseisev õigussubjekt ning seetõttu ei saa varem korteriomanikega sõlmitud lepingus asendada lepingu pooleks olnud korteriomanikke korteriühistuga kui iseseisva õigussubjektiga ilma viimase nõusolekuta. Kuivõrd poolte vahel puudub lepinguline suhe, siis ei saa ka kostja vastutada lepingulise kohustuse rikkumise eest ning seetõttu tuleb hageja nõue kostjalt 7510,90 krooni väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Samuti ei ole kostja hageja arvel alusetult rikastunud ja seetõttu ei kuulu hagi rahuldamisele ka VÕS § 1028 lg 1 ja 1032 lg 2 alusel. Ülaltoodust tulenevalt, kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ning seega ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 403 lg 1, 434-436, 438, 439, 441, 442, 452 lg 1, 630 lg 1, 632 lg 1.
Natalja Losevtsova Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.