Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Kostjale 31.10.2008.a. koostatud arve kohaselt on tema võlgnevus hageja ees 16 487 krooni ja 80 senti. Tulenevalt korteriühistus väljakujunenud maksepraktikast on nimetatud arve maksetähtaeg järgneva kuu so novembri lõpp. Kuivõrd arvestades kostja maksekäitumist võib eeldada, et ta jätab nimetatud arve tasumata nõuab hageja võlgnevust nimetatud summas. Korteriühistu poolt koostatud arvetest nähtuvalt koosneb võlgnevus erinevatest komponentidest -üldkulu, külm vesi, prügivedu, küte, kanalisatsioon, välisvalgus, hooldus, elekter, pangalaen, saastetasu, remondiraha, energiaaudit. Kostja võlgnevus on tekkinud ajavahemiku 31.10.2006.a.-31.10.2008.a. kohta koostatud arvete mittetasumisest. Kostjale on koostatud arved 2006.a. tasumiseks summas 3 287 krooni ja 50 senti, 2007.a. on tasumiseks koostatud arveid summas 23 387 krooni ja 20 senti .Hageja võtab omaks, et kostja tasus 2007.a. võlgnevusi kokku summas 11 130 krooni ja 90 senti sh konkreetselt ka 31.05.2007.a. ja 30.06.2007.a. koostatud arvete eest kokku summas 3 390 krooni ja 40 senti. Seega moodustub võlgnevus seisuga 01.01.2008.a. kokku 13 042 krooni ja 50 senti (3287,50 + 23 387,20-11 130 krooni ja 90 senti). Hageja nõuab kostjalt nimetatud ajaperioodi eest ka tasumata jäänud seaduses ettenähtud viivist osaliselt summas 422 krooni ja 50 senti. 2008.a. on tasumiseks koostatud hageja poolt arveid summale 26 549 krooni ja 40 senti. Hageja võtab omaks, et sellest on kostja tasunud veebruaris ja aprillis eelneval kuul (31.01.2008.a. ja 31.03.2008.a.) koostatud arved summas 3 536 krooni ja 50 senti ja 3276 krooni ja 80 senti. Lisaks on kostja tasunud ka täiendavalt võlgnevusi jaanuaris 2008.a. summas 1000 krooni, aprillis 2008.a. lisaks tasutud arvele summas 223 krooni ja 20 senti ning 2008.a. juunis summas 10 000 krooni. Kolmanda isikuna on kostja huvides tasunud tema võlgnevust ka EKNK Hulja kogudus 2008.a. septembris summas 3 000 krooni ja 2008.a. oktoobris summas 3 000 krooni. Seega on kostjalt laekunud hagejale 2008.a. kokku 24 036 krooni ja 50 senti, millest VÕS § 88 märgitu kohaselt tuleb tasumistest summa 932 krooni ja 30 senti lugeda sisuliselt viiviste katteks. Seega on kostja tasunud hagejale põhivõlga 23 104 krooni ja 20 senti ja kostja võlgnevus hageja ees moodustab veel põhivõlgnevusena 15 554 krooni ja 40 senti (13 042,50 + 26549,40 - 24036,50) ning seaduses ettenähtud viivisena osaliselt summas 932 krooni ja 30 senti. Kostja on viivitanud pidevalt hagejale maksete tasumisega, tunnistades küll sisuliselt võlgnevusi, kuid tuues erinevaid ettekäändeid võlgnevuste mittetasumiseks. Vastavalt Korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 7 lg. 4 võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Korteriühistu juhatus ei nõua käesoleval juhul kostjalt viivist täisulatuses, mis, arvestades kostja pidevat majanduskulude maksmisega viivitamist, oleks märgatavalt suurem summa nõutud 932 kroonist ja 30 sendist. VÕS § 88 lg. 1 kohaselt, kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. VÕS § 88 lg. 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Seega tuleb lugeda, et kostja on juba tasunud hagejale nõutava viivise summas 932 krooni ja 30 senti. Kuna (kokku summas 17 223 krooni ja 20 senti) kostja poolt tuleb lugeda tasutuks seni tasumata 31.10.2006.a. arve summas 1 687 krooni ja 50 senti, 31.11.2006.a. arve summas 1 600 krooni, 31.12.2006.a. arve summas 1 624 krooni ja 50 senti. 31.01.2007.a. arve summas 1 580 krooni ja 30 senti, 28.02.2007.a. arve summas 1 610 krooni ja 90 senti, 31.03.2007.a. arve summas 1 615 krooni, 30.04.2007.a. arve summas 1 644 krooni ja 70 senti, 31.07.2007.a. arve summas 1 649 krooni 31 08.2007.a. arve summas 2 527 krooni ja

40 senti ning osaliselt 30.09.2008.a. koostatud arve eest, siis sellest tulenevalt on hageja seisukohal, et kostja võlgneb temale 16 486 krooni ja 70 senti. TsMS § 231 lg. 4 sätestab, et omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kostja pole vastuväiteid esitanud. Hageja palub kostja E S’lt hageja KÜ Tõnismäe kasuks välja mõista võlgnevus summas 16 486 krooni ja 70 senti ning TsMS § 163 lg. 1 alusel kostjalt välja mõista menetluskulud KÜ Tõnismäe kasuks, kes on täiendavalt tasunud ka riigilõivu 1 000 krooni. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja kohtule 18.12.2008.a. saabunud kirjalikus vastuses tunnistab hagi osaliselt. Kostja ei nõustu talle esitatud arvetega, kuna need ei vasta raamatupidamisseaduse §-le 7. Kostjal pole olnud võimalik kontrollida ühtegi näitu, algdokumenti ega –arvet. Osa arvetel on kanalisatsiooni arve suurem kui vee arve, mis pole loogiline. Kostja ei tea, mille alusel kogutakse hooldustasu, saastetasu ja mille moodustavad üldkulud. Kostja pole kasutanud prügiveoteenust ega elektrit, kuid need summad on lisatud. Kostja soovib arvete esitamist, et nendega tutvumise järel kujundada oma seisukoht. Kostja arvates vajab selgitamist, miks lülitas korteriühistu kostja kaasomandi osas välja elektri, mistõttu kostja külmkapis riknesid toiduained ja sellega tekkis kostjale oluline kahju. Kuna elektrita pole võimalik elada, tuli kostjal leida ajutiselt teine elukoht. Kostja vastuhagi esitada ei soovi, on nõus kirjaliku menetlusega, on nõus kompromissiga või muul viisil kokkuleppega. Kohtukulud palub kostja jätta poolte endi kanda. III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus 04.02.2009.a. määras asi läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis pooltele täiendavate avalduste, taotluste ja muude dokumentide esitamise tähtajaks 15.03.2009.a. Hageja 13.03.2009.a. esitas kohtule täiendavalt poolte vahel 13.01.2000.a. sõlmitud teenuste osutamise lepingu ja KÜ Tõnismäe põhikirja. Kostja täiendavalt talle antud tähtajas midagi ei esitanud. Kohus, läbi vaadanud asjas olevad hagiavalduse, poolte kirjalikud seisukohad ja dokumentaalsed tõendid, leidis, et hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Poolte suhetele kohalduvad korteriühistuseaduse ja lepingust tulenevalt VÕS sätted. Kostja korteriomanikuna on korteriühistu liige. KÜS § 5 lg. 1 kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. KOS § 13 lg. 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Lg. 2 järgi korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. Lg. 3 järgi korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Hageja 20.01.2009.a. esitas kohtule kostja tarbeks kostja kirjalikus vastuses soovitud arved ja selgitas arvetes märgitud maksete aluseid. Kostja esindaja esitas kohtule kohtu antud tähtaja möödudes alles 23.03.2009.a. täiendavalt oma vastuväiteid, mis on aga samasisulised juba kostja kirjalikus vastuses esitatuga. Viidatud KOS § 13 tulenevalt kaasomandi kasutamise kohta muusuguseid kokkuleppeid kostja ei esitanud. KÜS § 13 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. TsMS § 230 kohaselt kumbki pool tõendab oma väiteid või vastuväiteid. Kostja ei ole ühtegi oma kirjalikus vastuses esitatud vastuväidet tõendanud. Samuti pole kostja vastuväited usutavad, sest pooltevaheline leping

kehtib juba 2000.a. ja seega on kostjale ammu teada nii korteriomaniku ja korteriühistu liikme kui ka lepingust tulenevad õigused ja kohustused. Viide arvete võltsitusele on ilmselt paljasõnaline. Õige on seega ka hageja viide TsMS §-le 231 lg. 4, mis sätestab, et omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Hagi tõendavad dokumentaalsete tõenditena Korteriühistu Tõnismäe põhikiri, poolte vahel 13.01.2000.a. allkirjastatud teenuste osutamise leping, KÜ Tõnismäe juhatuse otsused külma vee hinnakehtestamise kohta, elektri väljalülitamise võimalikkuse kohta, energiaauditi maksumuse jagamise kohta, KÜ Tõnismäe liikmete üldkoosoleku protokollid muuhulgas veemajanduse, remontide tegemise ja remondiraha kogumise ning lisalaenude võtmise kohta, samuti arve-saatelehed, võlgnevuse arvestus. Seega kuulub hagi rahuldamisele tervikuna kokku summas 16 486 krooni ja 70 senti. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1 000 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Kohtuväliseid kulusid esitatud ei ole. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus kohaldas KOS § 13, KÜS § 13 sätteid ning juhindus TsMS § 147, § 162, § 173, § 441 lg. 1, § 442, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/

S.Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 05. mail 2009.a Nooremreferent

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.