2-09-195
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Kohtuistungisekretär
Pille Kaarepere
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.03.2009. a Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva
Tsiviilasja number
2-09-195
Tsiviilasi
Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi Rxxxx Uxx vastu lepingujärgse võlgnevuse tasumiseks
Tsiviilasja hind
3706 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Era Liisingu Inkassoteenused AS (registrikood 10625474; asukoht Maakri 44-20, Tallinn 10145) lepinguline esindaja August Käära (isikukood xxxxxxxxxxx; asukoht Jakobi 19-4 Tartu 51006; elektronpost: [email protected]); Kostja Rxxxx Uxxx(isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
09.03.2008. a, lihtmenetlus
Hagi rahuldada. Välja mõista Rxxxx Uxxxxx Era Liisingu Inkassoteenused AS kasuks 4000 (neli tuhat) krooni lepingujärgsete kohustute katteks. Kohtukulude jaotus Välja mõista Rxxxx Uxxxxx Era Liisingu Inkassoteenused AS kasuks riigilõiv 1270 (üks tuhat kakssada seitsekümmend ) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista lepingujärgne võlgnevus 7695.60 krooni. Kohtuistungil hageja vähendas nõuet ja palus välja mõista 4000 krooni, millest põhivõlgnevus on 2355 krooni, viivis 294 krooni ja leppetrahv 1351 krooni. Hagiavalduse ja lisade kohaselt oli hageja ja kostja vahel 19.08.2008.a sõlmitud laenuleping, mille alusel hageja kandis kostjale 19.08.2008.a üle 3000 krooni. Kostja pidi laenu ja intressi 700 krooni tagastama 30 päeva jooksul s.o hiljemalt 19.09.2008.a. Kostja tähtaegselt laenu ja intressi ei tagastanud. Tasumised toimusid 05.12.2008.a 3600 krooni ja 10.12.2008.a 100 krooni. Kuna kostja laenu õigeaegselt ei tasunud, palus hageja välja mõista lepingus kokku lepitud viivise ja leppetrahvi. Kohtuistungil selgitas hageja, et 2008.a detsembris toimunud tasumised arvestati võla sisenõudmise kulude katteks 1200 krooni, tasumise ajaks kogunenud viiviste katteks, intressi katteks ja ülejäänu 645 krooni põhivõla katteks. Kostjal on hagi esitamise seisuga tasumata põhivõlg 2355 krooni, pärast tasumist 05.12.2008.a arvestatud viivis 294 krooni ja leppetrahv 1351 krooni. Kostja vastuväited Kostja vaidles nõudele vastu ja oli nõus tasuma 3000 krooni. Kostja kinnitas, et on laenulepingu sõlminud, kuid tagastas saadud summa ja intressi alles detsembris 2008.a. Leppetrahvi nõudele vastu ei vaielnud. Kostja märkis, et tema süüd viivise tekkimises ei ole, sest püüdis oktoobris sõlmida hagejaga kokkulepet, kuid seda ei saavutatud. Hageja lubas kohe pöörduda kohtusse, kuid tegi seda alles jaanuaris. Seetõttu ei pea kostja vastutama viiviste eest. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja ja kostja sõlmisid 19.08.2008.a laenulepingu interneti teel (t lk 24-33). Lepingut sõlmides aktsepteeris kostja hageja poolt määratud lepingu üldtingimusi. Kostja on lepingu sõlmimise omaks võtnud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on omapoolse kohustuse raha üleandmiseks täitnud. Kostja omapoolset kohustust raha tähtaegseks tagastamiseks 30 päeva jooksul (s.o 18.09.2008) ei täitnud ja asus kohustust täitma alles 05.12.2008.a. Kohus leiab, et hageja on tasutud summad arvestanud kohustuste katteks õigesti lähtudes VÕS § 88 lg 8: esimeses järjekorras kulude katteks 1200 krooni, seejärel intressi katteks 700 krooni ja viivise katteks 455 krooni. Ülejäänud summa 645 krooni on hageja arvestanud põhivõla katteks. Intressi nõudeõigus tuleneb lepingu p 4 ja viivise nõudeõigus lepingu p 13, mille kohaselt oli viivise määraks 0,5% tagastamata summalt päevas (15 krooni päevas). Kostja oli võla tasumisega viivituses perioodil 19.09.-05.12.2008.a s.o 73 päeva ja viivis nimetatud aja eest oli 1095 krooni, millest hageja arvestas maha 455 krooni. Alates 05.12.2008.a oli hageja arvestanud kostja põhivõlaks 2355krooni ning viivis hagi esitamise (02.01.2009) seisuga oli 329.56 krooni (0,5% põhivõlalt 11.77 krooni päevas X 28 päeva). Hageja on palunud viivisena välja mõista 294 krooni. Seega on hageja loobunud enne
tasumist kogunenud viivise nõudest ja palub pärast tasumist kogunenud viivise välja mõista osaliselt. Kohus leiab, et hageja nõue põhivõla ja viivise osas on põhjendatud lähtudes VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6. Hageja nõuab kostjalt ka leppetrahvi tasumist. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Lepingu üldtingimuste p 14 sätestas, et kui laenusaaja rikub lepingust või seadusest tulenevat kohustust, on laenuandjal õigus nõuda leppetrahvi 50% kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust. Kuna kostja laenu tähtaegselt 18.09.2009.a ei tagastanud, tekkis hagejal leppetrahvi nõude õigus. Kohustuse rikkumise ajal oli tagastamata laenusumma 3000 krooni ning leppetrahvi suuruseks oli seega 1500 krooni. Siiski palub hageja leppetrahvina välja mõista 1351 krooni. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud. Kohus märgib kostja vastuväitele, et hageja ei ole käitunud heausklikult, sest on kompromissile mittejõudmise järel viivitanud hagi esitamisega, järgmist. Hagi esitamine on hageja õigus, mitte kohustus. Kostja pidi kohustust mitteõigeaegselt täites arvestama, et tal tulenevad oma käitumisest lisakohustused leppetrahvi ja viivise näol. Kui kostja tasus lõpuks enda arvates laenu põhiosa ja intressi, siis pidi ta arvestama ka sellega, et tal olid juba kogunenud viivised ning tasuda tuli ka leppetrahv. Siiski ei tasunud kostja nimetatud summasid detsembris, vaid jäi ootama uusi nõudeid või ka kohtumenetlust. Asjaolu, et pooled ei saavutanud kohtumenetluse eelset kokkulepet, ei vabasta kohustust rikkunud poolt vastutusest. Võlasuhtes on esimeseks eelduseks kohustuste nõuetekohane täitmine ning oma kohustust rikkunud pool peab arvestama negatiivsete tagajärgedega juhul, kui ta kohustuse hilisemal täitmisel ei täida lepingu rikkumisega kaasnevaid sanktsioone vabatahtlikult. Kohus leiab, et hageja ei ole hagi esitamisel ülemäära viivitanud ja on esitanud hagi mõistliku aja jooksul. Samuti on hageja oma nõudeid menetluse käigus korrigeerinud, ei nõua viivist kogu lepingus kokku lepitud ulatuses ning on vähendanud nõuet ka leppetrahvi osas. Kohtukulude jaotus Kohus lahendas hagi lihtmenetluses ja lähtudes TsMS § 405 lg 1 p 3 määrab kohus menetluskulude suuruse menetlust lõpetavas kohtulahendis. Hageja palus välja mõista tasutud riigilõivu 1270 krooni: 1000 krooni hagi esitamise eest ja 270 krooni hagi materjalide väljatrüki eest. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kuigi hageja tunduvalt vähendas nõuet, mis üldiselt peaks vähendama ka riigilõivu suurust, on käesoleval juhul riigilõivu tasutud seaduses sätestatud minimaalmääras, kuna nõue oli nii väike. Seega on hagi esitamisel tasutud riigilõivu välja mõistmine hageja kasuks tema poolt soovitud suuruses põhjendatud. Lähtudes TsMS § 162 lg 2 ja 3 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda.
Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.