2-09-194
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Kohtuistungisekretär
Pille Kaarepere
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.03.2009. a Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva
Tsiviilasja number
2-09-194
Tsiviilasi
Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi Axxxx Uxx vastu lepingujärgse võlgnevuse tasumiseks
Tsiviilasja hind
4500 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Era Liisingu Inkassoteenused AS (registrikood 10625474; asukoht Maakri 44-20, Tallinn 10145) lepinguline esindaja August Käära (isikukood xxxxxxxxxxx; asukoht Jakobi 19-4 Tartu 51006; elektronpost: [email protected]); Kostja Axxxx Uxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
09.03.2008. a, lihtmenetlus
Hagi rahuldada. Välja mõista Axxxx Uxxxxx Era Liisingu Inkassoteenused AS kasuks 6600 (kuus tuhat kuussada) krooni lepingujärgsete kohustute katteks. Kohtukulude jaotus Välja mõista Axxxx Uxxxxx Era Liisingu Inkassoteenused AS kasuks riigilõiv 1280 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend ) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.
krooni. Kokku oli hagi esitamisel hagejal viivise nõue 2175 krooni, millest hageja palub välja mõista 2100 krooni. Seega ei ole kostja tasunud põhivõlga summas 3000 krooni ja seetõttu on põhjendatud hageja poolt viivise nõudmine. Kohus leiab, et hageja nõue põhivõla ja viivise osas on põhjendatud lähtudes VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6. Hageja nõuab kostjalt ka leppetrahvi tasumist. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Lepingu üldtingimuste p 14 sätestas, et kui laenusaaja rikub lepingust või seadusest tulenevat kohustust, on laenuandjal õigus nõuda leppetrahvi 50% kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust. Kuna kostja laenu tähtaegselt 07.04.2009.a ei tagastanud, tekkis hagejal leppetrahvi nõude õigus. Kohustuse rikkumise ajal oli tagastamata laenusumma 3000 krooni ning leppetrahvi suuruseks oli seega 1500 krooni. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud. Kohus märgib kostja vastuväitele, et hageja ei ole käitunud heausklikult, sest on kompromissile mittejõudmise järel viivitanud hagi esitamisega, järgmist. Hagi esitamine on hageja õigus, mitte kohustus. Kostja pidi kohustust mitteõigeaegselt täites arvestama, et tal tulenevad oma käitumisest lisakohustused leppetrahvi ja viivise näol. Kui kostja tasus lõpuks enda arvates laenu põhiosa ja intressi, siis pidi ta arvestama ka sellega, et tal olid juba kogunenud viivised ning tasuda tuli ka leppetrahv. Asjaolu, et pooled ei saavutanud kohtumenetluse eelset kokkulepet, ei vabasta kohustust rikkunud poolt vastutusest. Võlasuhtes on esimeseks eelduseks kohustuste nõuetekohane täitmine ning oma kohustust rikkunud pool peab arvestama negatiivsete tagajärgedega juhul, kui ta kohustuse hilisemal täitmisel ei täida lepingu rikkumisega kaasnevaid sanktsioone vabatahtlikult. Kohus leiab, et hageja ei ole hagi esitamisel ülemäära viivitanud ja on esitanud hagi mõistliku aja jooksul. Samuti on hageja oma nõudeid menetluse käigus korrigeerinud, ei nõua viivist kogu lepingus kokku lepitud ulatuses. Kohtukulude jaotus Kohus lahendas hagi lihtmenetluses ja lähtudes TsMS § 405 lg 1 p 3 määrab kohus menetluskulude suuruse menetlust lõpetavas kohtulahendis. Hageja palus välja mõista tasutud riigilõivu 2280 krooni: 2000 krooni hagi esitamise eest ja 280 krooni hagi materjalide väljatrüki eest. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista riigilõiv osaliselt, sest hageja pärast hagi esitamist vähendas nõuet ning nõude vähendamise põhjuseks ei olnud kostja poolt nõude täitmine (vastavalt TsMS § 168 lg 4). Hagi esitati põhinõudes summas 9493.20 krooni, millelt tuli tasuda riigilõivu 2000 krooni. Hageja vähendatud nõude alusel arvestatud hagi hind on aga 4500 krooni (3000+1500), millelt tuleb tasuda riigilõivu 1000 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1280 krooni (hagi esitamisel tasutud riigilõivu ja menetlusdokumentide väljatrüki eest tasutud riigilõiv). Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.