2-09-194
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Kohtuistungisekretär
Pille Kaarepere
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.03.2009. a Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva
Tsiviilasja number
2-09-194
Tsiviilasi
Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi Axxxx Uxx vastu lepingujärgse võlgnevuse tasumiseks
Tsiviilasja hind
4500 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Era Liisingu Inkassoteenused AS (registrikood 10625474; asukoht Maakri 44-20, Tallinn 10145) lepinguline esindaja August Käära (isikukood xxxxxxxxxxx; asukoht Jakobi 19-4 Tartu 51006; elektronpost: [email protected]); Kostja Axxxx Uxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
09.03.2008. a, lihtmenetlus
Hagi rahuldada. Välja mõista Axxxx Uxxxxx Era Liisingu Inkassoteenused AS kasuks 6600 (kuus tuhat kuussada) krooni lepingujärgsete kohustute katteks. Kohtukulude jaotus Välja mõista Axxxx Uxxxxx Era Liisingu Inkassoteenused AS kasuks riigilõiv 1280 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend ) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista lepingujärgne võlgnevus 13 993.20 krooni. Kohtuistungil hageja vähendas nõuet ja palus välja mõista 6600 krooni, millest põhivõlgnevus on 3000 krooni, viivis 2100 krooni ja leppetrahv 1500 krooni. Hagiavalduse ja lisade kohaselt oli hageja ja kostja vahel 08.03.2008.a sõlmitud laenuleping, mille alusel hageja kandis kostjale 08.03.2008.a üle 3000 krooni. Kostja pidi laenu ja intressi 700 krooni tagastama 30 päeva jooksul s.o hiljemalt 07.04.2008.a. Kostja tähtaegselt laenu ja intressi ei tagastanud. Tasumised toimusid 08.12.2008.a 3600 krooni ja 10.12.2008.a 100 krooni. Kuna kostja laenu õigeaegselt ei tasunud, palus hageja välja mõista lepingus kokku lepitud viivise ja leppetrahvi. Kohtuistungil selgitas hageja, et 2008.a detsembris toimunud tasumised arvestati võla sisenõudmise kulude katteks, tasumise ajaks kogunenud viiviste katteks ja intressi katteks. Põhivõlga nimetatud summast ei kaetud. Kostjal on hagi esitamise seisuga tasumata kogu laenusumma 3000 krooni, hagi esitamise ajaks oli kogunenud tasumata viivist 2100 krooni ja leppetrahv 1500 krooni. Kostja vastuväited Kostja vaidles nõudele vastu ja oli nõus tasuma 3000 krooni. Kostja kinnitas, et on laenulepingu sõlminud ja tasus detsembris ära laenu põhiosa ja intressi 3600 krooni. Kostja leidis, et lisaks nõutavad summad on ülemäära suured. kuid tagastas saadud summa ja intressi alles detsembris 2008.a. Kostja oli nõus tasuma viivist põhivõla suuruses summas s.o 3000 krooni ja leidis, et võla sissenõudmisega seotud kulud peaksid viivises kaetud olema. Kostja kirjalikus vastuses teatas, et püüdis korduvalt hagejaga sõlmida kokkulepet, kuid selleks, et sõlmida maksegraafikut, oli vaja teha sisemakse, mida kostja raha puudumise tõttu teha ei saanud. Kostja selgitas, et hageja nõudis temalt ülemäära suuri summasid ja korduvalt ähvardas teda kohtuga. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja ja kostja sõlmisid 08.03.2008.a laenulepingu interneti teel (t lk 25-34). Lepingut sõlmides aktsepteeris kostja hageja poolt määratud lepingu üldtingimusi. Kostja on lepingu sõlmimise omaks võtnud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on omapoolse kohustuse raha üleandmiseks täitnud. Kostja omapoolset kohustust raha tähtaegseks tagastamiseks 07.aprilliks 2008.a ei täitnud ja asus kohustust täitma alles 08.12.2008.a. Kohus leiab, et hageja on tasutud summad arvestanud kohustuste katteks õigesti lähtudes VÕS § 88 lg 8: esimeses järjekorras kulude katteks 1200 krooni, seejärel intressi katteks 700 krooni ja ülejäänud summa kogunenud viivise katteks. Intressi nõudeõigus tuleneb lepingu p 4 ja viivise nõudeõigus lepingu p 13, mille kohaselt oli viivise määraks 0,5% tagastamata summalt päevas. Kostja oli perioodil 08.04.-08.12.2009.a tasumiseni põhivõla tasumisega viivituses 244 päeva. Viivise määr päevas oli 15 krooni ja seega oli kogunenud viiviseks kokku 3660 krooni. Detsembris tasutud summast arvestas hageja viiviseks seega 1800 krooni (tasumata jäi veel 1860 krooni). Kuni hagi esitamiseni 02.01.2009.a kogunes viivist veel 315
krooni. Kokku oli hagi esitamisel hagejal viivise nõue 2175 krooni, millest hageja palub välja mõista 2100 krooni. Seega ei ole kostja tasunud põhivõlga summas 3000 krooni ja seetõttu on põhjendatud hageja poolt viivise nõudmine. Kohus leiab, et hageja nõue põhivõla ja viivise osas on põhjendatud lähtudes VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6. Hageja nõuab kostjalt ka leppetrahvi tasumist. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Lepingu üldtingimuste p 14 sätestas, et kui laenusaaja rikub lepingust või seadusest tulenevat kohustust, on laenuandjal õigus nõuda leppetrahvi 50% kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust. Kuna kostja laenu tähtaegselt 07.04.2009.a ei tagastanud, tekkis hagejal leppetrahvi nõude õigus. Kohustuse rikkumise ajal oli tagastamata laenusumma 3000 krooni ning leppetrahvi suuruseks oli seega 1500 krooni. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud. Kohus märgib kostja vastuväitele, et hageja ei ole käitunud heausklikult, sest on kompromissile mittejõudmise järel viivitanud hagi esitamisega, järgmist. Hagi esitamine on hageja õigus, mitte kohustus. Kostja pidi kohustust mitteõigeaegselt täites arvestama, et tal tulenevad oma käitumisest lisakohustused leppetrahvi ja viivise näol. Kui kostja tasus lõpuks enda arvates laenu põhiosa ja intressi, siis pidi ta arvestama ka sellega, et tal olid juba kogunenud viivised ning tasuda tuli ka leppetrahv. Asjaolu, et pooled ei saavutanud kohtumenetluse eelset kokkulepet, ei vabasta kohustust rikkunud poolt vastutusest. Võlasuhtes on esimeseks eelduseks kohustuste nõuetekohane täitmine ning oma kohustust rikkunud pool peab arvestama negatiivsete tagajärgedega juhul, kui ta kohustuse hilisemal täitmisel ei täida lepingu rikkumisega kaasnevaid sanktsioone vabatahtlikult. Kohus leiab, et hageja ei ole hagi esitamisel ülemäära viivitanud ja on esitanud hagi mõistliku aja jooksul. Samuti on hageja oma nõudeid menetluse käigus korrigeerinud, ei nõua viivist kogu lepingus kokku lepitud ulatuses. Kohtukulude jaotus Kohus lahendas hagi lihtmenetluses ja lähtudes TsMS § 405 lg 1 p 3 määrab kohus menetluskulude suuruse menetlust lõpetavas kohtulahendis. Hageja palus välja mõista tasutud riigilõivu 2280 krooni: 2000 krooni hagi esitamise eest ja 280 krooni hagi materjalide väljatrüki eest. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista riigilõiv osaliselt, sest hageja pärast hagi esitamist vähendas nõuet ning nõude vähendamise põhjuseks ei olnud kostja poolt nõude täitmine (vastavalt TsMS § 168 lg 4). Hagi esitati põhinõudes summas 9493.20 krooni, millelt tuli tasuda riigilõivu 2000 krooni. Hageja vähendatud nõude alusel arvestatud hagi hind on aga 4500 krooni (3000+1500), millelt tuleb tasuda riigilõivu 1000 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1280 krooni (hagi esitamisel tasutud riigilõivu ja menetlusdokumentide väljatrüki eest tasutud riigilõiv). Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.