Tsiviilasja number
2-05-17054
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Imbi Sidok, Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.03.2009, Tallinnas
Tsiviilasi
Anzhelika Dzigovska hagi ERGO Kindlustuse AS vastu 98 156 krooni saamiseks
Tsiviilasja hind
Apellatsioonkaebuse hind 63 156 krooni vastuapellatsioonkaebuse hind 35 000 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.04.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
ERGO Kindlustuse AS apellatsioonkaebus ja Anzhelika Dzigovska vastuapellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
12.03.2009, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Anzhelika Dzigovska (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xx-xx xxxxx xxxxxxxx), esindaja Lembit Nurk Kostja ERGO Kindlustuse AS (registrikood 10017013, asukoht Tammsaare tee 118c, 12918 Tallinn), esindaja Diana Sotnikova
ja
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.. Asjaolud ja hageja nõue
Maakohtu otsus 2(7)
3(7)
Maakohus on kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme ja rikkunud menetlusõiguse norme ning on jätnud hindamata kõik kostja esitatud tõendid ja vastuväited. Maakohus on otsuse tegemisel tuginenud ainuüksi hageja tunnistaja ütlustele ning leidnud, et kindlustusvõtja ei ole rikkunud teatamiskohustust ning seetõttu peab kindlustusandja kindlustushüvitise välja maksma. Kohus on täielikult jätnud hindamata kostja esitatud vastuväited, dokumentaalsed tõendid ning tunnistaja A. K. ütlused. Kuna kostjale on deklareeritud valeandmeid toimunud kahjujuhtumi asjaolude kohta (tingimuste p 17.c rikkumine), ei ole võimalik tuvastada kindlustusjuhtumi toimumist ning kostjal puudub hüvitamiskohustus (tingimuste p 20). Kohus ei ole hinnanud kostja väiteid liiklusõnnetuse toimumise asjaolude vastuolulisuse kohta ning ei ole põhjendanud, miks ei arvesta kostja tunnistaja antud ütlusi selle kohta, et väidetava kahjujuhtumi toimumise kohas puudusid igasugused liiklusõnnetusele viitavad jäljed. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta kostja esitatud dokumentaalsed tõendid selle kohta, et L. D. on andnud politseile valeütlusi. Maakohus on valesti hinnanud VÕS § 423 lg-s 1 ning tingimuste p-s 4 sätestatud normi, leides, et kindlustusjuhtumi toimumisel on kindlustusandja igal juhul kohustatud kindlustushüvitise välja maksma. Selline tõlgendus on meelevaldne ning kindlustusandja õigusi piirav. Ka kindlustusvõtjale on kindlustuslepinguga pandud kohustused, mille eiramisel on kindlustusandjal õigus keelduda kindlustushüvitise väljamaksmisest. Samuti on ekslik kohtu arvamus, et väärteomenetluses tehtud otsusega on tõendatud ka tsiviilvaidluse ese. Väärteomenetluses ja tsiviilkohtumenetluses kehtivad erinevad tõendamise põhimõtted. Kui väärteomenetluses kohaldatakse kõik kahtlused süüdistatava kasuks, siis tsiviilõiguses sellist printsiipi ei tunta ja analüüsida tuleb kogutud tõendeid. Seega ei saa kohus otsuse tegemisel tugineda Põhja Politseiprefektuuri määrusele, mille kohaselt kriminaalmenetlus antud liiklusõnnetuse toimumise asjaolude uurimise suhtes lõpetati, kuna kogutud tõendid polnud piisavad eeluurimise lõpule viimiseks. Kohus peab hindama kõiki tsiviilmenetluses esitatud tõendeid ning tegema nende põhjal otsuse. Maakohus on valesti hinnanud sõiduki liiklusõnnetuse eelset turuväärtust. Kohus on hinna arvutamisel leidnud sõidukite hinnapakkumiste keskmise väärtuse. Samas ei ole kohus lähtuvalt hinnapakkumistest turuhinna arvutamisel arvestanud asjaoluga, et konkreetse sõiduki ehitusaasta on 1991. Sõiduki hinna määramisel ei saa lähtuda lihtsalt kõikide müügipakkumiste keskmisest, vaid arvestada tuleb ka sõiduki ehitusaastat ja muid faktoreid. Kostja on konkreetse sõiduki turuhinna määramisel lähtunud lisaks samaväärsete sõidukite müügipakkumistest ka sõiduki komplektsusest, ekspluatatsioonieast ja tehnilisest seisukorrast ning leidnud, et sellise sõiduki liiklusõnnetuse eelne turuhind on 60 000 krooni. Kohus ei ole põhjendanud, kuidas on ta saanud sõiduki hinnaks 75 000 krooni. Anzhelika Dzigovska vastuapellatsioonkaebus
muutunud, sest see vahe oli üks nädal. Samuti oli poliisis märgitud sõiduki kindlustusväärtus määratud kompetentse kindlustusandja esindaja poolt, kes isiklikult vaatas sõiduki üle ja aktsepteeris ülalmainitud hinda. Hinna hilisem vaidlustamine kostja poolt pärast seda, kui hageja oli oma kohustused täielikult täitnud, on ebaseaduslik ja hea usu põhimõttega vastuolus. Vastus apellatsioonkaebusele
juhtimisega, mistõttu sõiduk kaotas juhitavuse ja paiskus kraavi. Tunnistajana ülekuulamisel 12.02.2008 toimunud kohtuistungil avaldas L. D., et toimunud liiklusõnnetuse ajal rullus auto mitu korda üle katuse, jäi teepervele ja peatus maanteel. Tunnistaja ütlustel helistas ta peale avarii toimumist juriidilist abi osutavale Aleksei Kraizmerile ja Oleg Dzigovskile, kes korraldas auto äraviimise (t.lk 174). Õige on kostja poolt apellatsioonkaebuses esitatud väide, mille kohaselt ei ole kohus kõrvutanud eelnimetatud ütlusi omavahel ega teiste asjas kogutud tõenditega ja on jätnud tuvastamata vastuolud L. D. ütluste ja teiste tõendite vahel. Tunnistaja A. K. ütlustel ei olnud võimalik L. D. ütlustele vastavat sündmuskohta välja selgitada, vaatamata sellele, et arvestades sõiduki täielikku deformeerumist oleksid pidanud sündmuskohal olema avariile viitavad jäljed. Samuti puudub kohtu hinnang sellele, kuidas olid tunnistaja ütlused selles, et auto jäi pärast avariid teepervele seisma ja väljas oli lumetorm ja kiilasjää, kooskõlas sõiduautol ladestunud pinnase jälgede ja poriga (fotod lk 53-55). Kostja on juhtinud kohtu tähelepanu vastuolule tunnistaja L. D. ütlustes, mille kohaselt tunnistaja helistas pärast avariid Aleksei Kraizmerile ja Oleg Dzigovskile (kes väidetavalt korraldas seejärel sõiduauto äraveo liiklusõnnetuse paigalt) ning telefonikõnede väljavõtte vahel. Telefonikõnede väljavõtte kohaselt on 12.04.2003 kell 02.31 L. D. helistanud ainult A.Kraizmerile ning helistamist O.Dzigovskile ei ole toimunud. Kriminaalasjas ülekuulamisel on hageja kinnitanud, et L. D. helistas vahetult peale avariid ka temale, mida samuti kõneeristused ei kinnita (kriminaalasja t. lk 36-39). Samuti ei ole kohus andnud hinnangut tunnistaja L. D. ütluste erinevusele tema sõidu kohta 06.04.2003 vaidlusaluse sõiduautoga Venemaale (kriminaaltoimiku lk 48 ja tsiviiltoimiku lk 174). TsMS § 442 lg 8 sätestab, et otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Õige on hageja apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt ei ole kohus kostja vastuväidetele vastanud ega tema poolt esitatud tõendeid hinnanud ning on lähtunud ebaõigest eeldusest, et iga kahjujuhtumi puhul on tegemist kindlustusjuhtumiga. Vaid kõiki tõendeid hinnates ja neis esinevate vastuolude kõrvaldamisel saab kohus võtta seisukoha selles, et kas kostjal oli alust keelduda kahju hüvitamisest põhjusel, et hageja oli rikkunud sõidukikindlustuse tingimuste p-e 17, 18 ja 20 ning VÕS §-s 448 sätestatud kohustust teatada viivitamatult kindlustusandjale kindlustusjuhtumi toimumisest. VÕS § 449 lg 2 sätestab, et kui kindlustusvõtja rikub VÕS §-s 448 sätestatud kohustust tahtlikult, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest. Kui maakohus leiab, et hageja on täitnud kindlustulepingu tingimusi, ega ole esitanud kostjale kahjujuhtumi toimumise kohta ebaõigeid andmeid ja tegemist on kindlustusjuhtumiga, tuleb lahendada kahju suuruse küsimus. Selleks tuleb maakohtul esiteks tuvastada sõiduauto avariieelne turuväärtus. Vaidlust ei ole selles, et avariilise sõiduauto maksumuseks oli 15 000 krooni. Vajadusel tuleb pooltele teha ettepanek täiendavate tõendite esitamiseks. Tulenevalt TsMS § 657 lg 1 p-st 3 tuleb tsiviilasi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, sest tsiviilasjas on jäänud olulised asjaolud tuvastamata, millist puudust ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Eeltoodu põhjal tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks 6(7)
läbivaatamiseks. Kuna pooled on palunud kohtuotsuse tühistamist, siis rahuldab ringkonnakohus selles osas apellatsioonkaebused. Maakohtu otsuse tühistamisel menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja asja uueks arutamiseks saatmisel ei vasta ringkonnakohus otsuse sisu käsitlevatele väidetele. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.
Ulvi Loonurm
Imbi Sidok
Ande Tänav
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.