Tsiviilasi nr 2-08-52395
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. märts 2009. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses
Tsiviilasja number
2-08-52395
Tsiviilasi
AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi Roman Zaslavski vastu 21 033,96 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
19 033,96 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
- hageja AS Era Liisingu Inkassoteenused (registrikood 10625474; asukoht Maakri 44-20, 10145 Tallinn); - hageja lepinguline esindaja Aleksei Nikolajenko - kostja Roman Zaslavski
jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
AS Era Liisingu Inkassoteenused (hageja) esitas Tartu Maakohtusse hagi Roman Zaslavski (kostja) vastu 21 033,96 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid SMS Laen OÜ ja kostja 07.12.2006. a interneti vahendusel teenuste kasutamise lepingu nr 20749, mis võimaldas kostjal võtta kiirlaenu. 07.12.2006. a esitas kostja laenutaotluse 2 000 krooni saamiseks 30-neks päevaks intressiga 550 krooni laenu perioodiks. Laenutaotlus rahuldati, sõlmiti laenuleping ja SMS Laen OÜ kandis 07.12.2006. a kostja kontole 2 000 krooni. Kostja kohustus laenusumma ja intressi tagasi maksma hiljemalt 06.01.2007. a. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt meeldetuletustele ja võlateatiste esitamisele vaatamata. SMS Laen OÜ loovutas nõude hagejale koos kõikide seadusest, laenulepingu nr 20749 punktist 12 ja nõude loovutamise raamlepingust nr 061206 tulenevate õigustega. Hageja nõuab kostjalt lepinguliste kohustuste täitmist, käsitledes kostja lepinguliste kohustustena kohustust tasuda hagejale laenu põhiosa summas 2 000 krooni, intress 594 päeva eest summas 10 893,96 krooni, viivis 564 päeva eest summas 5 640 krooni, leppetrahv summas 1 000 krooni ja nõudeõiguse loovutamisest tulenevad kulud summas 1 500 krooni. 23.07.2008. a seisuga moodustab kostja koguvõlgnevus hageja ees 21 033,96 krooni, mille väljamõistmist hageja kostjalt taotleb. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 1 500 krooni ja kohtukulud.
Hagiavalduse kohtusse esitamise kulu 1 000 krooni (tulenevalt lepingu punktist 12.2.3) on menetluskulu ja selle sissenõudmine toimub TsMS §-de 173 ja 174 kohaselt kohtulahendi alusel. Kohus on seisukohal, et hageja ei saa nõuda võlaõiguslikus vaidluses kohtumenetluse kulude väljamõistmist kostja võlana selles hagis, mis on kohtusse esitatud põhivõla ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks. Seega jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt nõudeõiguse loovutamisest tulenevate kulude summas 1 500 krooni väljamõistmiseks.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lõike 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele enne 01.01.2009. a kehtinud TsMS-s sätestatut. TsMS § 173 lõike 1 (kuni 31.12.2008. a kehtinud redaktsiooni) kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, aga tunduvalt alla poole nõudest, ei ole õiglane jätta menetluskulusid poolte kanda võrdsetes osades. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta 2 887,56 / 21 033,96 x 100 = 14 % ulatuses kostja ning 86 % ulatuses hageja kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.