Kohtulahend

2-06-15002 kaitsmise koosolekul vaidles kostja, kellele kuulub nõue pankrotivõlgnik ES vastu summas 3244 krooni, hageja S M nõudele. Riigikohus rõhutas mitmes kohtulahendis, et võlausaldaja huvi pankrotimenetluse vastu piirdub võlausaldajale kuuluva nõudega, mille rahuldamist pankrotimenetluses võlausaldaja taotleb ning muud huvi ei pruugi võlausaldajal pankrotimenetluse vastu olla. Käesolevas vaidluses kuulub kostjale nõue ESvastu summas 3244 krooni. Seega juhul, kui kõik võlausaldajate nõuded ES pankrotimenetluses rahuldatakse, on kostjal võimalik saada 3244 krooni ning muud huvi ES pankrotimenetluse vastu ei pruugi kostjal olla. Vaieldes vastu S M nõudele 19.06.2006.a. nõuete kaitsmise koosolekul, pidi kostja tegutsema eesmärgiga saada 3244 krooni ESpankrotimenetluses. 10.04.2006.a. taotluses nõuab kostja lepingulise esindaja õigusabikulude väljamõistmist summas 29736 krooni, s.o. summas mis 10 korda ületab kostjale kuuluva nõude summat ESpankrotimenetluses. Hageja ei pea mõistlikuks ega põhjendatuks, kui isik, kelle nõue pankrotimenetluses on 3244 krooni, kannab selle nõude rahuldamiseks õigusabikulud summas 29736 krooni ehk 10 korda suuremas summas. Poolte vahel ei olnud vaidlust selle üle ning seda kinnitas ka 20.07.2006.a. menetlusdokumendis OÜ H , et hageja S M kandis talle üle 3244 krooni 29.05.2006.a. Kostja kinnitas samuti, et ta soovis vältida nõude tasumist S M poolt ning loovutas samal päeval s.o. 29.06.2006.a. nõude YK. S M poolt kantud raha 3244 krooni kostja tagastas. Kostja enda avalduse kohaselt ei soovinud ta nõude summas 3244 krooni rahuldamist ESpankrotimenetluses. Arvestades eelpooltoodut, ei olnud kostja poolt taotletud õigusabikulud, summas 29736 krooni, kantud selleks, et rahuldada nõude summas 3244 krooni ESpankrotimenetluses ning seega ei olnud vajalikud. Sellisel juhul ei kuulu taotlus rahuldamisele TsMS § 175 lg 1 kohaselt. Kostja esindaja viib kohut eksitusse, väites, et kostja võttis osa kolmest kohtuistungist, millede ettevalmistamiseks ta väidetavalt kulutas 18 tundi. 20.03.2007.a. toimunud eelistungist võttis osa kostja OÜ Hesindaja. Selleks ajaks oli kostja oma nõude juba loovutanud YK ning kohus kostjale seletanud, et sellisel juhul ei pruugi S M nõude tunnustamine ES pankrotimenetluses kostja subjektiivseid õigusi rikkuda, sest kostjal ei ole enam varalist huvi ES pankrotimenetluse vastu. Sama kehtib kostja 20.07.2006.a. menetlusdokumendi kohta – dokumendi koostamise ajal ei olnud kostjal enam ES pankrotimenetluses võlausaldaja õigusi, kuna selleks ajaks oli ta nõude juba loovutanud YK. Sellisel juhul ei olnud kostja lepingulise esindaja kulud, s.o. 20.07.2006.a. menetlusdokumendi koostamisele ja 20.03.2007.a. toimunud eelistungist osavõtmisele, vajalikud ega põhjendatud ning taotlus ei kuulu rahuldamisele TsMS § 175 lg 1 kohaselt. 18.09.2007.a. määratud istungit ei ole toimunud. 23.01.2007.a. määratud eelistungi ajaks oli hageja S M loobunud nõudest ES vastu, millest kostja oli teadlik ning esitas ise 22.01.2008.a. kohtule taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. Käesolevas vaidluses jättis Harju Maakohus hagi läbi vaatamata 04.02.2008.a. määrusega. Kostja on esitanud kohtule 10.04.2008.a., s.o. kahe kuu pärast kohtuvaidluse lõppemist tasumiseks arve summas 29736 krooni. Esitatud arvest nähtuvalt, ei ole kostja kohtuprotsesiga seoses kohtuvaidluse vältel lepingulise esindaja kulusid kandnud, vaid ta pidi maksma advokaadibüroole Nielson&Pärn nn tulemustasu. Hageja on seisukohal, et nn tulemustasu ei kuulu TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi hüvitamisele. Hageja on seisukohal, et kahe kuu pärast kohtuvaidluse lõppemist tasumiseks esitatud arve ei tõenda, et kostja oleks kandnud käesolevas tsiviilasja lepingulise esindaja kulusid ning seda arvet ei saa lugeda kulusid tõendavaks dokumendiks TsMS § 174 lg 2 tähenduses. Muid kuludokumente pole kostja esitanud. Hageja palub jätta taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata. Kohus edastas vastuväite OÜ-le H ning soovis kostja seisukohta, vastuväide on kätte toimetatud 21.08.2008.a. OÜ H esitas kohtule vastuse 04.09.2008.a. Vastuse kohaselt, hageja esitas käesoleva tsiviilasja raames kostja suhtes hagi rohkem kui 1,1 miljoni krooni suuruse nõude tunnustamsieks oma isa ES pankrotimenetluses. Kohtumenetluse algatamise tingis hagejapoolne hagi esitamine kostja suhtes 15.06.2006 ja selle lõpetamise tingis hagejapoolne hagi tagasivõtmine kostja suhtes 23.01.2008 avaldusega. Hagi esitades pidi hageja teadma (hagi esitas lepinguline esindaja), et kohtumenetlus tingib väga suure tõenäosusega vastaspoolele lepingulise esindaja kulude tekke (igal juhul sai ta sellest teada pärast vastuse saamist hagile) ja miski ei

2-06-15002 takistanud hagejal juba pärast kostjapoolse vastuse saamist hagile, hagi tagasivõtmast. Vastupidiselt sellele aga üritas kostja kohtuprotsessi vahepeal täielikuks farsiks muuta, saates ennast (võlausaldajat) 20.11.2007 toimuma pidanud kohtuistungile esindama oma isa pankrotivõlgnik ES(isik kelle pankrotimenetluses hageja nõude oli esitanud ja kelle huvides tegelikult olnuks, et hageja nõue jääks tunnustamata). Eeltoodu nähtub 20.11.2007 istungi protokollist. Vastab tõele, et 20.11.2007 toimuma pidanud kohtuistung ei toimunud ja see lükati hageja esindaja taotlusel edasi aga edasilükkamise taotlus lahendati 20.11.2007 kohtusaalis ja seega pidi kostja esindaja määratud istungile ikkagi ilmuma. 23.01.2008 istung toimus, sest hagist loobumise avaldus esitati hageja poolt kohtule alles samal päeval. Hageja oli esitanud rahaliselt hinnatava nõude hagihinnaga 1139097 krooni ja sellise hagihinna korral võib kohus Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr 306 § 1 lg 1 kohaselt välja mõista kuni summas 160000 krooni lepingulise esindaja kuluna. Seega on kostja lepingulise esindaja kulu 25200 krooni igati põhjendatud ja vajalik (ja proportsionaalne) TsMS § 175 lg 1 mõttes. 25200 kroonine kulu on kõigest ca 16 % väljamõistetava kulu maksimaalmäärast sellise hagihinna puhul. Ainetu on hageja väide, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arve ei tõenda kulu kandmist ja see ei ole kulu tõendavaks dokumendiks TsMS § 174 lg 2 tähenduses. Arve on kahtlematult kulu tõendav dokument, sest sellest nähtus kostja kohustus tasuda teda esindanud advokaadibüroole talle osutatud õigusteenuse eest. Riigikohus on oma 01.10.2001 kohtuotsuse nr 3-2-1-112-01 punktis VI muuhulgas märkinud: “Seega pole TsMS § 61 lg 1 eesmärki arvestades oluline, kas pool, kelle kasuks kohtuotsus tehti, on tema esindaja osutatud õigusabi eest enne kohtuotsuse tegemist juba tasunud või mitte. Õigusabi väljamõistmiseks piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus./.../ Arvestades TsMS § 61 lõikele 1 antud tõlgendust, asub kolleegium seisukohale, et TsMS § 60 lg 3 nimetatud kuludokumendiks võib lisaks õigusabi eest tasumist tõendavale dokumendile olla ka dokument, millest nähtub esindaja osutatud õigusabi eest tasumise kohustus”. Pärast viidatud otsuse tegemist on küll kehtima hakanud TsMS uus redaktsioon (alates 01.01.2006), kuid põhimõttelised nõuded kuludokumentide osas ei ole muutunud. Alusetu on ka S M väide, et kostja ja teda esindanud advokaadibüroo vahel kokku lepitud tasu vormiks oli tulemustasu. Iseenesest oleks ka tulemustasu maksmine sellises asjas olnud täiesti lubatav ja samuti ei keela TsMS tulemustasu menetluskuluna väljamõistmist. Esitatud arvest nähtub aga, et advokaadibüroo on esitanud kostjale arve 18 töötunni eest, 1400 krooni + 18% tund – seega olid klient ja advokaat kokku leppinud, et tasu vormiks on ajatasu (tunnitasu). Vastavalt kliendilepingule oli kokku lepitud, et arve esitatakse pärast asja menetluse lõppemist kogu tehtud töö eest – antud juhul pärast hageja poolt hagi tagasivõtmist ja selle kohta tehtud kohtumääruse jõustumist. Hageja esitatud väited mis puudutavad vahepealse nõude loovutamist YK ei oma menetluskulu kindlaksmääramisel mingisugust tähtsust. Ka ei oma mingisugust tähtsust asjaolu, et kostja nõude suuruseks ES pankrotimenetluses oli 3244 krooni (see ei oma põhjendatud ja vajaliku menetluskulu suuruse kindlaksmääramisel kaalu). Vastupidine seisukoht tähendaks seda, et väiksema nõudega võlausaldaja ei tohiks ega saaks oma huve kohtus advokaadi vahendusel kaitsta. Vastuvaidlematult põhjustas S M hagi esitamisega (mille ta hiljem lihtsalt tagasi võttis) kostjale suure menetluskulu ja tarbetu kohtumenetluse ja tekitatud kulud tuleb hagejal kostjale hüvitada. 25200 kroonine (ilma käibemaksuta) advokaaditasu oli vaidluse asjaolusid (hagihind, toimunud istungite arv, esitatud menetlusdokumentide arv, kostjat esindas advokaat, hageja võttis pärast 1,5 aastat kestnud kohtumenetlust ilma igasuguse arusaadava põhjuseta hagi tagasi) arvesse võttes igati vajalik ja põhjendatud kulu. Kohtunikuabi asub seisukohale, et: - Hagihind on 1139097 krooni. Hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Hagiavaldus

2-06-15002 on esitatud ja menetlusse võetud nõude tunnustamiseks summas 1139097 krooni. - Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008. a määruse nr 137 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad (kroonides) järgmised: tsiviilasja hind kuni 1500000 krooni, maksimaalselt sissenõutav kulu 300000 krooni. OÜ Hpoolt esitatud taotlus lepingulise esindaja kulude 25200 krooni tasumiseks on vastavuses kehtestatud piirmääraga. - Tsiviilasja lahendamisel toimus 3 kohtuistungit, toimikus protokollid lk 57, 82-83 ja 93. Kostja esindaja on istungitel osalenud. - Tsiviilasjas tehti menetlust lõpetav lahend 04.02.2008.a., kohtumäärus jõustus 14.03.2008.a. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud tähtaegselt, 10.04.2008.a. Samal päeval. 10.04.2008 on esitatud kostjale ka arve nr 20080065. Arve on esitatud seoses õigusteenuse osutamisega esindamisel tsiviilasjas 2-06-15002. Kohtunikuabi ei nõustu hageja seisukohaga, et seda arvet ei saa lugeda kulusid tõendavaks dokumendiks. Kuna menetluskulude avaldus on esitatud tähtaegselt, siis ei ole tähtsust asjaolul, et arve väljastati kaks kuud pärast menetlust lõpetava kohtumääruse väljaandmist. - Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus, mistõttu võib kuludokumendiks olla ka dokument, millest nähtub esindaja osutatud õigusabi eest tasumise kohustus. Õigusabikulud on tõendatud avaldusele lisatud arvega. - Kohtuvaidluse asjaolusid (hagihind, toimunud istungite arv, esitatud menetlusdokumentide arv) arvestades peab kohtunikuabi OÜ H menetluskulusid taotletud suuruses põhjendatuks ja vajalikuks. - Kohtunikuabi jätab tähelepanuta kõik käesoleva tsiviilasja sisu ja ES pankrotimenetluse sisu puudutavad seisukohad, kuna menetluskulude kindlaksmääramise menetluses lahendab kohus üksnes menetluskulude suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise küsimust jõustunud kohtulahendi alusel. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Muu määrus jõustub kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäärale lisandub seitse protsenti aastas.

2-06-15002 Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne

Nona Alas kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.