Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. märts 2009.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-25852
Tsiviilasi
AS MFhagi OÜ O vastu 52 370,75 krooni ja viiviste nõudes ning OÜ O vastuhagi AS MF vastu leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõudes.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja – AS MF(reg.kood XXX) Hageja lepinguline esindaja – vandeadvokaat Andres L
Asja läbivaatamise kuupäev
Kostja – OÜ O (reg.kood XXX) Kostja lepinguline esindaja – vandeadvokaat Mikk L 12.03.2009.a. kohtuistungil
Istungil osalenud isikud Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres L Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Mikk L Kostja seaduslik esindaja P P Resolutsioon
Hagi rahuldada osaliselt. Vastuhagi rahuldada osaliselt. Mõista välja OÜ-lt O AS MF kasuks 41 870,75 (nelikümmend üks tuhat kaheksasada seitsekümmend krooni ja 75 senti) krooni. Mõista välja OÜ-lt O AS MF kasuks viivis alates 31.01.2009.a. 0,2 % päevas iga viivitatud päeva eest põhinõudest s.o. 41 870, 75 kroonist kuni põhinõude täitmiseni. Mõista välja AS-ilt MF OÜ O kasuks 10 474,15 (kümme tuhat nelisada seitsekümmend neli krooni ja 15 senti) krooni.
Poolte kohtukulud jätta nende endi kanda. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb kaebuse esitamisel menetlusabi peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 18.06.2007.a. töövõtulepingu klaasvaheseinte paigaldamiseks. Kostja kohustus lepingu p. 3 kohaselt tasuma tehtud töö eest 104 741,50 krooni. Nimetatud summast pidi kostja tasuma ettemaksuna 52 370,75 krooni kahe päeva jooksul ja ülejäänud summa tööde vastuvõtmisest 7 päeva jooksul. Kostja tasus 13.06.2007.a. ettemaksu 52 370, 75 krooni. 30.07.2007.a. saatis hageja kostjale tööde vastuvõtmise akti. Kostja ei nõustunud töid vastu võtma, väites, et tööd ei ole lõpetatud. 13.12.2007.a. saatis hageja uuesti tööde vastuvõtmise akti. Hageja saatis 04.02.2008.a. kostjale arve, milles paluti tasuda 52 370,75 krooni. Kostja jättis arvel märgitud summa tasumata. Pooled leppisid lepingu p-s 6 kokku viivises 0,2 % päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viiviseid alates 19.02.3008.a. kuni 06.10.2008.a. krooni, kokku summas 24 090,55 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 52 370,75 krooni, viivise 24 090,55 krooni ja viivise 0,2 % päevas põhinõudest kuni põhinõude tasumiseni.
Kirjaliku vastuse ja selle täpsustuste kohaselt hagiavaldusele kostja hagi ei tunnista. 2007.a. soovis kostja hagejalt hinnapakkumist kontorisse aadressil XXX, Tallinn klaasist vaheseinte soetamiseks ja paigaldamiseks. Hageja tegi hinnapakkumise ja avaldas, et vaheseinte paigaldamiseks kulub maksimaalselt 2 nädalat. Kuna kostja uue kontori hoone ei olnud valmis, siis leppisid pooled kokku, et kostja teavitab hagejat kontori valmimisest. Pooled sõlmisid töövõtulepingu, kuna kostja uue kontori hoone oli alles valmimas jäeti tööde ajagraafik lahtiseks. Kostja tasus lepingus märgitud ettemaksu 13.juunil 2007.a. arvestusega, et kontorihoone valmimiseni jäi 2-3 nädalat. Juunis 2007.a. võttis kostja korduvalt hagejaga ühendust palvega teostada lubatud töid. Tööde teostamine piirdus vaid mõne seinatala paigaldamisega. Juulis 2007.a., peale korduvaid meeldetuletusi, paigaldati hageja poolt põhiosa vaheseintest. Tööd olid tehtud ebakvaliteetselt, kuid kostja telefonikõnesid hageja vältis. 30. juulil saatis hageja tööde vastuvõtmise akti. Kostja teatas, et objekt ei ole lõpetatud, hageja peab tööd lõpetama ja vead parandama. 30.07.2007.a. saatis kostja hagejale pretensiooni teostatud tööde osas, tegi ettepaneku objektil kohtuda ning tööd üle vaadata. Augusti alguses vaadati objekt üle, kostja pidi koostama ülevaatuse protokolli, saatma selle kooskõlastamiseks kostjale ja seejärel puudused kõrvaldama. Protokolli ei saadetud, samuti ei teostatud parandustöid. 2007.a. septembris käisid hageja töötajad puudusi kõrvaldamas, kuid seda tehti poolikult. Käesoleva ajani ei ole töid nõuetekohaselt tehtud, teostatud tööl on mitmeid olulisi puudusi (konstruktsioonid on paigaldatud kõveralt, siinid kinnitatud põrandale kõveralt, vaheseinte nurkade viimistlused ebakvaliteetsed, silikoonliidesed ja talaühendused
ebakorrektsed, kokkulepitud ukse käepidemed puuduvad osaliselt, uste ja klaasseinte vahel on suured praod jne.) Teostatud töid ei saa lugeda nõuetekohaseks ja lepingutingimustele vastavaks. Kostja on põhjendatult keeldunud töövõtulepingu järgse tasu osalisest maksmisest seni, kuni hageja parandab teostatud töö. Eeltoodust tulenevalt on hageja tasunõue ja viivisenõuded alusetud ja põhjendamatud. Hageja poolt teostatud töö on oluliste puudustega. Kostja on seisukohal, et teostatud tööde hind, arvestades selle puudusi ja ebakvaliteetsust, ei ületa kostja poolt juba tasutud 52 370, 75 krooni.
Pooled sõlmisid töövõtulepingu ning vastavalt töölepingu p-le 5 juhul, kui töövõtja ei jõua töid tähtajaks valmis ning tellija ei aktsepteeri töövõtja poolt esitatud põhjendusi hilinemise kohta, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt viivist üleandmisega viivitatud tööde maksumusest 0,2 % päevas iga viivitatud päeva eest. Poolte kokkuleppel pidi kostja vastuhagis (edaspidi hageja) teostama tööd kahe nädala jooksul ettemaksu tasumisest. Ettemaks tasuti 13.06.2007.a. mistõttu pidid tööd kokkuleppe kohaselt olema valmis 27.juuni 2007.a. Vastuhagis hageja (edaspidi kostja) teatas hagejale korduvalt, et ta vajab uusi kontoriruume hiljemalt juuli alguseks 2007.a. Tööde teostamisega viivitamise tõttu ei saanud kostja kolida uutesse ruumidesse ning see tekitas talle kahju. Hageja on viivitanud tööde teostamisega kuni käesoleva ajani Perioodil 28.06.2007.a.01.08.2008.a. on töövõtja viivituses 400 päeva ning kostja on arvestanud selle aja eest leppetrahvi summas 83 600 krooni. Hageja poolt vaheseinte paigaldamise tulemusel juulis 2007.a. oli kostja kontori põrandale ja seintele sattunud olulises koguses silikooni, mille puhastamiseks oli kostja sunnitud pöörduma puhastusettevõtete poole. Kostja on kandnud hageja poolt teostatud tööde tagajärgede likvideerimisele ning kontori põranda ja seinte silikoonist puhastamisele 7 080 krooni. Töövõtja peab töö teostamisel tegema selle vajaliku hoolsusega, hoides ära kahju tekkimise tellija varale. Hageja pidi rikkumise tagajärjena ette nägema, et kostjal tekivad täiendavad kulutused määrdunud kontori puhastamiseks ning ta võib nõuda nende hüvitamist. Samuti on põhjuslikus seoses hageja poolt tööde teostamisel hoolsuskohustuse rikkumine ja kostjal tekkinud täiendavad kulutused. Kostja palub hagejalt välja mõista tekitatud kahju summas 7 080 krooni. Hageja poolt tehtud tööd on mittenõuetekohased. Kostja on korduvalt nõudnud puuduste kõrvaldamist. Eeltoodust tulenevalt palub kostja kohustada hagejat viivitamata parandama lepingutingimustele mittevastava töö. Juhul, kui hageja keeldub menetluse jooksul tööde parandamisest, soovib kostja esitada hageja vastu lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt, kuna hageja teatas 18.12.2008.a. istungil, et ta puudusi ei kõrvalda, siis palub kostja hagejalt välja mõista leppetrahvi tööde teostamisega viivitamise eest summas 130 207 krooni, kahju puuduste kõrvaldamise eest summas 10 500 krooni ja kahju tasutud puhastusteenuste eest summas 7080 krooni.
Kostja vastuhagis leiab, et vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled tööde teostamise ajas kokku ei leppinud, seega ka kostja leppetrahvi nõue on alusetu. Hageja leiab, et vaheseinad paigaldati mõistliku aja jooksul ja kvaliteetselt. Kostja 7080 kroonine kahjunõue on alusetu, kuna lepingus oli hageja kohustuseks paigaldada klaasvaheseinad ning hinnapakkumises on selgelt kirjas, et hind ei sisalda avatäidete pesu. Hageja tegi tööd nõuetekohaselt, kostja on hageja tehtud töö vastu võtnud ja neid kasutanud. Hageja ei välista, et ekspluatatsiooni käigus on vaheseinad kannatada saanud, kuid selle eest vastutab kostja ise. Kostja nõutud 10 500
krooni suurune kahju on tõendamata. Kui kohus leiab, et kostjal on õigus leppetrahvi nõuda, siis palub hageja seda vähendada kuni nullini.
Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt. Asja materjalidest nähtub, et pooled sõlmisid 18.06.2007.a. töövõtulepingu (tlk 7), mille kohaselt kohustus hageja valmistama ja paigaldama klaasvaheseinte süsteemi vastavalt 19.03.2006.a. hinnapakkumisele ja tööjoonistele. Kostja kohustus nimetatud lepingu järgi tasuma hagejale kokku 104 741,50 krooni. Asjas puudub vaidlus selles, et kostja on hagejale tasunud vastavalt kokkulepitule ettemaksuna 52 370,75 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seega on töövõtja põhikohustuseks VÕS § 635 lg 1 kohaselt töö (valmis) tegemine, tellija põhikohustuseks aga töö eest tasu maksmine. Käesolevas vaidluses nõuab hageja kostjalt lepingujärgse tasu maksmist. Selle nõude rahuldamiseks tuleb kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes ja kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamiseks ajutiselt keelduda. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Asjas puudub vaidlus selles, et hageja esitas kostjale töö vastuvõtmiseks 30.07.2007.a. tööde üleandmise vastuvõtmise akti (tlk 8). Kostja keeldus tööde vastuvõtmisest, väites, et töö on puudustega. Asja materjalidele lisatud kirjavahetusest (tlk 38-39) nähtub, et kostja saatis hagejale 30.07.2007.a. nimekirja milles loetles puudused töös: konstruktsioonid on paigaldatud kõveralt, osaliselt kinnitamata; siinid on kinnitatud põrandale kõveralt; vaheseinte klaasid on omavahel liidetud tihendite asemel silikooniga ja liitekohad on ebatasased; kahel vaheseina uksel on augud käepideme jaoks, kahel uksel need puuduvad; klaasvaheseinte kinnitused ruumi seintele puuduvad; konstruktsiooni profiilide otsad lõpetamata, osaliselt puuduvad profiilide katted; ukse leng/piit kinnitamata; vaheseinte nurga katteliistud paigaldamata. Asja materjalidele lisatud kirjavahetusest (tlk 38-44) nähtub, et pooled kooskõlastasid kohtumise aega, et hageja poolt tehtud tööd üle vaadata. Asjas puudub vaidlus, et poolte poolt vaadati objekt üle augustis 2007.a. , kuid kirjalikku protokolli ülevaatuse kohta ei koostatud. Kohus leiab, et asjas on tunnistaja OT ütlustega on tõendatud, et peale poolte kohtumist objektil käisid hageja töötajad paar korda tehtud töös esinevaid puudusi kõrvaldamas. 13.12.2007.a. saatis hageja kostjale uuesti tööde-üleandmise vastuvõtmise akti (tlk 68). Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on põhjendatult keeldunud tööde vastuvõtmisest. Tellija võib VÕS § 110 lg 1 järgi keelduda talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest mh. juhul, kui töö on tehtud puudustega, selleks, et tagada oma lepingu kohase täitmise nõuet (VÕS § 108 lg 2 ja 6). Seega on tellija kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele VÕS §-de 77 ja 641 mõttes sh. peab töö olema tehtud vähemalt keskmise kvaliteediga.
Asja materjalidest nähtub, et kostja töid vastu võtnud ei ole, väites, et tööd on tehtud puudustega. Hea usu põhimõttega oleks vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Seega omab käesoleva asja lahendamisel tähtsust, kas tehtud töös puudused esinevad ja kui esinevad, siis millises mahus. Asja materjalidele lisatud asjatundjate arvamuse (tlk 123-128a) kohaselt ei ole XXX büroohoones, kostja kontoris olevad klaasist vaheseinte seinakonstruktsioonid lõplikult komplekteeritud, esineb sõlmi ja piirkondi, kus osa detaile on puudu. Esineb piirkondi, kus detailid ei ole nõuetekohaselt kinnitatud. Klaasseinte kinnitus olemasolevate kiviseinte külge ei ole korrektselt lahendatud. Seinakonstruktsioonid on paigaldatud ebakvaliteetselt, uste rööpad on mitteparalleelsed seintega ja uste ning seinte servad ei ole vertikaalsed, seinte jäikus külgsuunalistele jõududele on liiga väike. Asjatundjad on arvamuses esile toonud, et loetletud puuduste maksumus on umbes 10 % seinte ehitamise kogumaksumusest. Kohus leiab, et eelnimetatud asjatundjate arvamusega on tõendatud, et hageja tööd on tehtud puudustega. Arvestades puudustega töö mahtu leiab kohus, et kostja on õigustatult keeldunud tehtud töid vastu võtmast kuna tehtud töös esineb olulisi puudusi. Aja materjalidele lisatud asjatundja ESarvamuse (tlk 138) p. 33 kohaselt on klaasvaheseinte paigaldamine teostatud kooskõlas tööjoonistega. Asjatundja on avaldanud, et klaasvaheseinad sobivad tehtud otstarbeks ja on tehtud nõutava kvaliteediga. Samas nähtub arvamuse p-st 3.4, et objektil on töö lõpetamata, kuid eksperdi arvates on see töö mitteoluline. Milline konkreetne osa tööst on lõpetamata seda asjatundja oma lõppjärelduses ei avalda ning järeldused selle kohta, miks ta on seisukohal, et tegemata töö on mitteoluline, puuduvad. Arvestades, et nimetatud asjatundja on oma arvamuses esitanud taolisi vasturääkivaid väiteid, siis leiab kohus, et asjatundja arvamuses väidetud tööde kvaliteedi vastavus nõuetele, ei ole piisavalt veenev. Kohus osutab, et hageja väide, mille kohaselt tuleb lugeda kostja poolt tööd vastuvõetuks seetõttu, et ta on tehtud töid juba pikaajaliselt kasutanud, on ekslik. Võlaõigusseadusest ei tulene, et objekti kasutuselevõtmisega tuleks lugeda töö vastuvõetuks. Asja materjalidest nähtub, et kostja keeldus tööde vastuvõtmisest, et tagada oma lepingu kohase täitmise nõuet, kuivõrd vastuhagis esitas kostja nõude puuduste kõrvaldamiseks, alternatiivselt esitas kostja kahju hüvitamise nõude juhul, kui menetluse jooksul hageja puudusi ei kõrvalda. Asja materjalidest nähtub, et 18.12.2008.a. teatas hageja selgesõnaliselt, et ta ei kavatse puudusi kõrvaldada. 30.01.2009.a. täpsustas kostja vastuhagi ning nõudis hagejalt puuduste kõrvaldamisest tuleneva kahju hüvitamist. Poolte vahel on vaidlus selles, kas nimetatud kahjunõue on põhjendatud. VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Eelpooltoodust tulenevalt leidis kohus, et asjas on tõendamist leidnud, et hageja poolt tehtud tööd on puudustega. Asjatundjate arvamusest (123-128a) nähtub, et esinevad puudused ei ole tekkinud ekspluatatsiooni käigus, vaid need on lohaka ja head ehitustava ignoreeriva ehitustöö tulemus. Asjatundjate arvamuse kohaselt on puuduste kõrvaldamise maksumuseks umbes 10 % tööde kogumaksumusest. Arvestades, et tööde kogumaksumuseks oli poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt 104 741,50 krooni, siis leiab kohus, et kostja vastuhagis esitatud nõue 10 500 krooni osas on põhjendatud ja tõendatud. Hageja väited, et puuduste kõrvaldamise maksumus võib ehitushindade muutumise tõttu olla teistsugused, on jäänud paljasõnalisteks.
Arvestades et lepingujärgsest summast on kostjal hagejale tasumata 52 370, 75 krooni ning asjas kuulub rahuldamisele kostja vastuhagis esitatud kahju nõue summas 10 500 krooni, siis leiab kohus, et tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 41 870,75. Hageja on esitanud ka viivisenõude. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Käesolevas asjas esitas keeldus kostja puudustega tööde vastuvõtmisest, et tagada oma lepingu kohase täitmise nõuet ja esitas vastuhagis kohase täitmise nõude. Kostja muutis nõuet ja täitmise nõude asemel esitas kahju hüvitamise nõude alles 30.01.2009.a. Seega leiab kohus, et kohustus tasuda hagejale 41 870,75 krooni ei muutunud sissenõutavaks enne 30.01.2009 ning nimetatud kuupäevani arvestatud viivisenõue tuleb jätta rahuldamata. Esitades vastuhagis täitmise nõude asemel kahju hüvitamise nõude võttis kostja sisuliselt puudustega töö vastu. Seetõttu leiab kohus, et hageja viivisenõue tuleb rahuldada osaliselt ning viivist tuleb arvestada alates 31.01.2009. Pooled leppisid töövõtulepingu p- s 6 kokku, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist 0,2 % iga viivitatud päeva eest. VÕS § 113 lg 1 teise ja kolmanda lause kohaselt loetakse viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendine põhinõudest. Eeltoodu alusel asub kohus lõplikule seisukohale, et hageja viivisenõue tuleb rahuldada osaliselt ning kostjalt eeltoodud põhjendustel välja mõista viivis alates 31.01.2009.a. 0,2 % päevas iga viivitatud päeva eest põhinõudest s.o. 41 870, 75 kroonist kuni põhinõude täitmiseni. Kostja väidete kohaselt olid hageja töö tagajärjel klaasvaheseinte klaasid, kontori põrand ja seinad silikooniga määrdunud. Kostja tellis puhastusteenuse ning tasus selle teenuse eest 7080 krooni. Nimetatud summa palub kostja vastuhagi kohaselt välja mõista hagejalt kahju hüvitisena. VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Asja materjalidele lisatud akt –arvest (tlk 36) nähtub, et USMO OÜ on Tallinnas aadressil XXX kostja kontoris puhastanud klaasist vaheseinu ja nende konstruktsioone silikoonist ning esitanud tehtud töö kohta arve summas 7080 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja poolt paigaldatud vaheseinad ja konstruktsioonid olid silikooniga koos ning et kostja arvel nimetatud summa tasus. Poolte vahel on vaidlus selles kas hageja on oma lepingulist kohustust rikkunud, jättes vaheseinad ja konstruktsioonid puhastamata. Asja materjalidele lisatud hinnapakkumisest (tlk 12), mis on töövõtulepingu lisaks, nähtub, et hageja lepinguliste kohustuse hulka ei kuulunud avatäidete pesu. Seega leiab kohus, et kostja kahjunõue summas 7080 krooni tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd ei ole tõendatud hagejapoolne lepingurikkumine.
Poolte vahel on vaidlus ka selles, milline oli tööde teostamise tähtaeg. Töövõtulepingu lisaks olevas hinnapakkumises (tlk12) tööde teostamise tähtaega kokku lepitud ei olnud. Tunnistaja OT ütlustest nähtub, et 2007.a. märtsis kui peeti läbirääkimisi vaheseinte tellimiseks lubas hageja paigaldada vaheseinad 2 nädala jooksul. Kostja seadusliku esindaja seletustest nähtub, et hageja lubas tööd teha paari nädalaga. Tunnistaja PPütluste kohaselt tööde kestvusest juttu ei olnud, tööde teostamise tähtajas kokku ei lepitud. Kuivõrd asjas on andnud tunnistajad ja poole seaduslik esindaja tööde teostamise tähtaja kokkuleppe kohta erinevaid ütlusi/seletusi, samas 18.juunil 2007.a. sõlmitud töövõtulepingus tööde teostamise tähtaja kohta kokkulepe puudub, siis leiab kohus, et asjas on tõendamist leidnud, et lepingu sõlmimisel pooled tähtajas kokku ei leppinud. VÕS § 82 lg 3 järgi kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Asjatundjate arvamusest nähtub, et vaheseinte ehitamiseks vajalike karkassielementide ühendusdetailide ja klaaside olemasolu korral on ekspertide arvates 2 nädalat täiesti piisav aeg seinte korralikuks ehitamiseks. Tunnistaja PP ütluste kohaselt paigaldati vaheseinad nädala jooksul, samas märkis tunnistaja, et vaheseinte raamid valmisid tehases 2 nädalaga. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et vaheseinte detailid telliti tehasest peale ettemaksu laekumist. Arvestades, et ettemaks tasuti 13.06.2007.a., detailide valmistamiseks läks 2 nädalat ja paigaldamiseks nädal, siis leiab kohus, et vaheseinte paigaldamise mõistlikuks tähtajaks oli 3 nädalat. Seega pidid tööd olema tehtud 05. juuliks 2007.a. Töövõtulepingu p- 5 kohaselt juhul, kui töövõtja ei jõua punktis 1 loetletud töid tähtajaks valmis ning tellija ei aktsepteeri töövõtja poolt esitatud põhjendusi hilinemise kohta, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt viivist üleandmisega viivitatud tööde maksumusest 0,2 % päevas iga viivitatud päeva eest. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma, § 161 lg 1 kohaselt lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Kostja on arvestanud vastuhagis leppetrahvi perioodi eest 28.06.2007-13.03.2009 130 207 krooni, arvestusega 0,2 % tööde maksumusest s.o. 209 krooni päeva eest. Kostja palub nimetatud leppetrahvi hagejalt välja mõista. Kohus osutab, et isegi kui arvestada leppetrahvi alates 06.juulist 2007, moodustab leppetrahvi summa ligikaudu 128 000 krooni. Hageja on palunud leppetrahvi vähendada. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kostja, hoolimata sellest, et hageja töös esinevad puudused, on saanud vaheseinu otstarbekohaselt kasutada s.t. on neid kasutanud oma kontori vaheseintena. Samas tagab aga kokkulepitud leppetrahv kostja huvi, et lepingus kokkulepitud kohustus täidetakse õigeaegselt ja nõutava kvaliteediga. Arvestades hageja töös esinenud puudusi, nende kõrvaldamise maksumust, lepingu koguhinda ning seda, et kostja oli oma
täitmisnõude esitamisel passiivne alates 2007.a. sügisest kuni hagi esitamiseni 2008.a. suvel leiab kohus, et leppetrahvi tuleb vähendada 10%-ni lepingu summast. Kuna poolte töövõtulepingu hinnaks oli 104 741,50 krooni, siis leiab kohus, et hagejal tuleb kostjale tasuda leppetrahvi summas 10 474,15 krooni.
Arvestades hagis ja vastuhagis esitatud nõuete suurust, hagide aluseks olevaid asjaolusid ning seda, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt, siis leiab kohus, et poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest, lg 3 järgi hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.