Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (8)

2-08-55935 10220064480012 SEB Pangas, selgitusena märkida: võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number.

2 (8)

2-08-55935 Hageja nõudis suuliselt ja kirjalikult kostjalt võlgnevuse likvideerimist summas 12 841,53 krooni, kuid kostja on jätnud hageja nõude tähelepanuta. Hageja nõue ja põhjendused Tagastamata laenu põhiosa. SMS Laen OÜ kandis kostja kontole 03.02.2007 laenusumma 1000 krooni, mida kostja ei ole tänase päevani tagastanud. Seega moodustab seisuga 28.07.2008 tagastamiseks kuuluv laenusumma põhiosa: 1000 krooni. Tasumata intress. Lepingu p 4.2.3 kohaselt moodustab 1000 krooni suuruse laenu puhul intressimäär 1,3330% päevas. Laenu väljastamise päevast (03.02.2007) on möödunud 541 päeva. Seega seisuga 28.07.2008 moodustab tasumiseks kuuluv intress: 1000 kr x 541 p x 1,3330%= 7211,53 krooni. Tasumata viivis. Lepingu p-i 13 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,50% päevas tähtaegselt tasumata summa pealt. Laenu tagastamise tähtajast (18.02.2007) on möödunud 526 päeva. Seega seisuga 28.07.2008 moodustab tasumiseks kuuluv viivis: 1000 kr x 526 p x 0,50%= 2 630 krooni. Leppetrahv. Lepingu p 14 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi kuni 50% ulatuses kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust. Kostja ei ole tähtajaks tagastanud laenu summas 1000 krooni, mis on käsitletav lepingu punkti 9 rikkumisena. Seega tulenevalt lepingu punktist 14 tasumiseks kuulub leppetrahv on summas 500 krooni. Nõudeõiguse loovutamisest tulenevad kulud. Lepingu punktide 12.2.1, 12.2.2 ja 12.2.3 kohaselt nõudekirja, korduva nõudekirja väljastamisel ja hagiavalduse kohtusse esitamisel on hagejal õigus laenu tagasinõudmisele suunatud kulutuste hüvitamisele kostja poolt alljärgnevas ulatuses: nõudekirja väljastamine - 150 krooni, korduva nõudekirja väljastamine - 350 krooni, hagiavalduse esitamine kohtusse - 1000 krooni. Seega tasumiseks kuulub hageja sissenõudmisega seotud kulude hüvitamiseks: 150 + 350 + 1000 = 1500 krooni. Kokku seisuga 28.07.2008 oli kostja võlgnevus AS-le Era Liisingu Inkassoteenused 12 841,53 krooni. Hageja palub eeltoodud summa kostjalt välja mõista. Hagiavalduse õiguslik alus Poolte vahel on sõlmitud leping võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 8 lg 1 mõttes ning laenuleping VÕS § 396 lg 1 mõttes, mille kohaselt laenulepinguga kohustus üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustus tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 lg 7-le muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuste rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-i 1 kohaselt, on võlausaldajal õigus nõuda rikkunud poolelt kohustuste täitmist ning p-i 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Vastavalt VÕS § 164 lg 1-le võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

3 (8)

2-08-55935

Kostja seisukoht Kostja ei ole kohtule vastanud. Kohus saatis 27.11.2008. a kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide ärakirjad, hagi menetlusse võtmise määruse ning kohustas teda kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättesaamisest /tl 36-37/. Dokumendid on kostjale allkirja vastu üle antud 04.12.2008. a /tl 38/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada osaliselt asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 03.03.2009. a esitanud kohtule taotluse, milles palub tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja pole hagiavaldusele määratud tähtajaks vastanud /tl 44-45/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele osaliselt järgmiste sätete alusel ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavaldusega taotleb hageja põhinõude väljamõistmist summas 1000 krooni. Vastavalt hagiavalduses esitatud andmetele sõlmisid SMS Laen OÜ ja kostja interneti vahendusel 17.09.2006. a lepingu nr 33490 /tl 9-17/. Lepingu sõlmimisel võimaldas SMS Laen OÜ kostjale võtta kiirlaenu. 03.02.2007 esitas kostja laenutaotluse 1000 krooni saamiseks 15-ks päevaks intressiga 200 krooni laenu perioodiks. 03.02.2007. a on SMS Laen OÜ kostja pangakontole üle kandnud 1000 krooni /tl 18/. SMS Laen OÜ loovutas lepingust 33490 tuleneva nõude 06.12.2006.a AS-le Era Liisingu Inkassoteenused loovutamislepingu nr 061206 alusel. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.

4 (8)

2-08-55935 VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktide 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 164 lg 1 ja 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Kohus leiab, et nõue põhivõlgnevuse väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele eeltoodud sätete alusel ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 1000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavaldusega taotleb hageja intressi väljamõistmist summas 7211,53 krooni. Hagiavalduse kohaselt sai kostja laenu 15-ks päevaks intressiga 200 krooni laenu perioodiks. Hageja on arvestanud hagiavalduse kohaselt lepingu p 4.2.3 alusel 1000 krooni suuruse laenu puhul 1,3330% päevas, leides, et laenu väljastamise päevast (03.02.2007) on möödunud 541 päeva, siis seega hagiavalduse esitamise seisuga 28.07.2008 moodustab tasumisele kuuluv intress järgmiselt: 1000 kr x 541 p x 1,3330%= 7211,53 krooni. Kohus märgib siinkohal, et laenulepingu p-s 4.2.3 on välja toodud intressi määr kehtib lepingu kohaselt 3000 krooni suuruse laenu puhul, mitte 1000 krooni suuruse laenu puhul nagu on välja toodud hagiavalduses. Lepingu p-s 4.1.1 on välja toodud intressi määr 1000 krooni suuruse laenu puhul, milleks on 20% laenu perioodiks e 1,33% päevas. Seega on hageja hagiavalduses eksinud intressi suurusega, väites, et selleks on 1,3330% päevas, millest tulenevalt on ka intressi arvutuskäik ekslik. Lähtudes VÕS § 397 lg-st 1 ja 3 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. Kohus juhib siinkohal tähelepanu Riigikohtu 12.12.2006. a lahendile kohtuasjas nr 3-2-2-5-06, mille p-s 12 on Riigikohus märkinud, et kui kostja on viivituses laenu tagasimaksmisega, siis ei ole õige arvutada altates tagastamisnõude sissenõutavaks muutumisest intressi, vaid tegemist on viivisega e sanktsiooniga juhuks, mil kohustuse täitmisega viivitatakse. Inressi saab arvutada vaid laenuperioodi eest kui tasu laenu kasutamise eest, edasi saab nõuda viivist. Sama seisukoha on Riigikohus 29.01.2007. a lahendis kohtuasjas nr 3-2-1-137-06 välja toonud järgmiselt: „Kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu (kapitali) kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahju hüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest).“ Eeltoodud Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt leiab kohus, et kuna laenuleping nr 33490 kohaselt anti kostjale 03.02.2007. a laenu 1000 krooni 15-ks päevaks intressiga 200 krooni, siis oli laenu tagasimaksmise lõpptähtpäevaks 18.02.2007, mistõttu intressi maksmise kohustus lõpeb laenulepingu lõppemisel, s.o 18.02.2007. a, selle tähtaja möödumise tõttu. Laenulepingu lõppemisel on laenaja kohustatud tagastama laenulepingu alusel saadu ja tasuma kokkulepitud intressi, kusjuures intressikohustuse lõppemine laenulepingu lõppemisel ei sõltu sellest, kas laen on tagastatud. Juhul kui laen on tagastamata, asendub intressikohustus viivise 5 (8)

2-08-55935 tasumise kohustusega. Käesoleva laenulepingu tüüptingimuse p 10.1 järgi tuleb laenajal tasuda pärast laenu tagasimaksmise tähtaja saabumist nii viivist seoses laenu tagastamisega viivitamisega kui ka intressi laenu kasutamise eest. Seega tuleb laenajal vastavalt lepingu p-le 10.1 kohustuse rikkumise korral tasuda laenuandjale seaduses sätestatust oluliselt enam. Kohus leiab, et kohtul on õigus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-56-08). VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sõlmimise viisi, sisu, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada kahju tegelikku suurust. Sellest tulenevalt leiab, et laenulepingu nr 33490 p. 10.1 viimase lausega nähakse ette, et lepingu rikkumise korral peab lepingu rikkuja maksma teisele poolele ebamõistikult suurt hüvitist. Lepingu rikkumise korral peab tasuma laenaja nii viivist kui ka intressi, mida ei saa pidada mõistlikuks hüvitiseks. Seega on laenulepingu p 10.1 viimases lauses sisalduv tüüptingimus, mille kohaselt intressi arvestamine lõpeb päeval, kui laenusaaja tasub täielikult laenu koos intressi, maksete ning muude kuludega, tühine VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 järgi. Seega ei ole tühise tüüptingimuse alusel hageja õigustatud nõudma kostjalt intressi maksmist pärast laenulepingu lõppemist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja intressinõu summas 7211,53 kuulub rahuldamisele osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele intress summas 200 krooni. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavaldusega taotleb hageja viivise väljamõistmist summas 2630 krooni. Viivise tasumises on kostja ja SMS Laen OÜ kokku leppinud laenulepingu tingimuste punktis 13, mille kohaselt on laenuandjal õigus nõuda laneusaajaslt viivist 0,5% kalendripäevas kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu tagasimakset tähtaegselt. Hagiavalduse kohaselt on hageja on arvestanud viivist alates alates laenu tagastamise tähtajast (18.02.2007 kuni hagiavalduse esitamiseni s.o 18.02.2008-28.07.2008 järgmiselt: 1000 kr x 526 päeva x 0,5% = 2630 krooni. VÕS § 101 lg 1 p 6 lubab võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et nõue viivise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele eeltoodud sätete alusel ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele viivis summas 2630 krooni. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavaldusega taotleb hageja leppetrahvi väljamõistmist summas 500 krooni. Laenulepingu p 14 järgi kui laenusaaja rikub ühte või mitut lepingust või seadusest tulenevat kohustust laenuandja ees, siis on laenuandjala õigus nõuda laenusaajalt leppetrahvi kuni 50% ulatuses kohustuse rikkumise hektel tagastamata laenust. Kostja ei ole tähtaegselt tagastanud laenu summas 1000 krooni, mis on käsitletav lepingu p 9 (laenu tagasimaksmine) rikkumisena. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS-i 8. peatüki 3. jaos sätestatut kohaldatakse VÕS § 158 lg 3 kohaselt vastavalt juhtudel, kui lepingupooled on eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summas, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool.

6 (8)

2-08-55935 Kohus leiab, et nõue leppetrahvi väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele eelpool toodud sätete alusel ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele leppetrahv summas 500 krooni. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavaldusega taotleb hageja nõudeõiguse loovutamisest tulenevate kulude väljamõistmist summas 1500 krooni. Lepingu punktis 12 on kokku lepitud laenusaaja kohustused laenu nõudeõiguse loovutamisel. Lepingu punktide 12.2.1, 12.2.2 ja 12.2.3 kohaselt nõudekirja, korduva nõudekirja väljastamisel ja hagiavalduse kohtusse esitamisel on hagejal õigus laenu tagasinõudmisele suunatud kulutuste hüvitamisele kostja poolt alljärgnevas ulatuses: nõudekirja väljastamine - 150 krooni, korduva nõudekirja väljastamine - 350 krooni, hagiavalduse esitamine kohtusse - 1000 krooni. Kokku seega kuulub hageja sissenõudmisega seotud kulude hüvitamiseks 1500 krooni. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus leiab, et nõue nõudeõiguse loovutamisest tulenevate kulude väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele eeltoodud sätete alusel ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele nõudeõiguse loovutamisest tulenenud kulud summas 1500 krooni. Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ja kostjalt I K'lt kuulub hageja AS-i Era Liisingu Inkassoteenused kasuks väljamõistmisele kokku 5830 krooni, millest põhivõlgnevus on 1000 krooni, intress 200 krooni, viivis 2630 krooni, leppetrahv 500 krooni ja nõudeõiguse loovutamisest tulenevad kulud 1500 krooni. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et on käesolevas asjas tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagiavalduse kohaselt on haginõue 12 841,53 krooni ning kohus rahuldab nõude summas 5830 krooni s.o 45,4% ulatuses (5830 : 12841,53 x 100% = 45,399% ≈ 45,4%). Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esitas 03.03.2009. a kohtule koos taotlusega tagaseljaotsuse tegemiseks avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks /tl 47-49/. Avalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1000 krooni /tl 27, 48/, mille palub hageja kostjalt välja mõista ning millise nõude on hageja esitanud ka hagiavalduses /tl 5/. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldatud osaga 45,4% ulatuses. Sellest tulenevalt peab kostja kandma hageja

7 (8)

2-08-55935 menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1000 krooni, 45,4% ulatuses s.o riigilõivu summas 454 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Reena Undrest Kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.