Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-14-09 Tartu, 25. märts 2009. a Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu V. K hagi AS-i V vastu kehavigastusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Tartu Ringkonnakohtu 20. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 204-1248 AS-i V kassatsioonkaebus 197 337 krooni 76 senti Hageja V. K (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Toomas Bekker Kostja AS V (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Raul Tosmann 23. veebruar 2009. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 20. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-04-1248 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada AS-ile V kassatsioonkaebuselt 20. novembril 2008. a tasutud kautsjon 1927 (üks tuhat üheksasada kakskümmend seitse) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.V. K esitas 28. septembril 2004. a Viljandi Maakohtule hagi AS-i V vastu kehavigastusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja 15. augustil 1996. a sõlmitud töölepingu alusel kostja juures pingitöölisena. Tema tööks oli puidupressil aknadetailide kokkupanek. 14. jaanuaril 2002. a viis kostja hageja puidutööpingilt üle tööle sorteerimislauale. Hageja uueks tööülesandeks oli prusside sorteerimine laual ja nende virnastamine. Sorteerimislauale saabusid prussid rulltransportööril. Oma eelmisel tööpaigal hageja rulltransportööriga kokku ei puutunud.
26.veebruaril 2002. a juhtus hagejaga tööõnnetus. Rulltransportööri rullide vahele oli sattunud puupind, mis tuli ära võtta, sest see takistas tööprotsessi ja kahjustas rulltransportööri. Hageja otsis pingioperaatorit, kelle kohustuseks oli pind eemaldada, kuid teda ei olnud tööpaigal. Ka ei olnud kohal hageja otsest ülemust ja töö vahetut korraldajat (meistrit). Kuna hageja tahtis ära hoida rulltransportööri rikkumist, siis otsustas ta pinnu ise kõrvaldada. Rulltransportööri ta seisma panna ei saanud, seda sai teha ainult pingioperaator. Kui hageja hakkas vasaku käega rulltransportööri vahelt pindu ära võtma, tõmbas liikuv kett tema käe keti ja hammasratta vahele. Hageja sai tööõnnetuses raskeid kehavigastusi: vasaku käe I, II, III ja IV sõrme amputatsiooni ning ulatusliku pehmete kudede vigastuse. Hiljem tekkisid täiendavad tüsistused: vasaku õlavarre osaline halvatus ja V sõrme kõõluste vigastus.
24.juunini 2002. a maksti hagejale ajutise töövõimetuse toetust kuupalga ulatuses. Tartu Pensioniameti ekspertiisikomisjoni 27. juuni 2002. a otsusega tunnistati hageja töövõime kaotuse protsendiks 80 ajavahemikul 25. juunist 2002. a 30. juunini 2003. a. 18. juuni 2003. a arstliku ekspertiisi otsusega määrati hageja töövõime kaotuse protsendiks 60 ajavahemikul 1. juulist 2003. a
30.juunini 2005. a. 14. juuni 2005. a arstliku ekspertiisi otsusega määrati hageja töövõime kaotuse protsendiks 60 ajavahemikul 13. juunist 2005. a 23. maini 2009. a. Tööõnnetusega tekitati hagejale kahju, mis seisneb töövõime vähenemisest tingitud sissetuleku kaotuses. Hagejale kahju tekkimises on süüdi kostja, kes rikkus tööohutuse eeskirju. Kostja kasutas töövahendit (rulltransportööri), mis ei vastanud ohutustehnika nõuetele. Rulltransportöörile ei olnud paigaldatud kaitsepiiret, mis oleks takistanud juurdepääsu ohualale ja ära hoidnud töötlemisjäätmete sattumist masina liikuvate osade vahele. Sellega rikkus kostja Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määruse nr 13 "Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" § 4 lg-d 1 ja 2. Kaitsepiirded paigaldas kostja rulltransportöörile pärast tööõnnetust, 2002. aasta juulis. Kostja ei korraldanud täiendjuhendamist enne hageja üleviimist teisele tööle (sorteerimislauale). Ta ei tutvustanud hagejat rulltransportööri ohutuseeskirjadega ega selgitanud, kuidas peab toimima, kui rulltransportööri mehhanismide vahele satuvad töödeldava materjali jäätmed. Sellega rikkus kostja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 13 p 12 ja 13 ning § 14 p 1 ja 2 ning sotsiaalministri 14. detsembri 2000. a määrusega nr 80 kinnitatud "Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe korra" § 7 lg 1 p 3 ja 4. Hageja palus mõista kostjalt välja hageja kasuks varalise kahju eest 109 548 krooni 1 sendi suuruse hüvitise ajavahemiku eest 25. juunist 2002. a 30. aprillini 2006. a ja alates 1. maist 2006. a 2048 krooni 68 senti kuus kuni töövõime taasläbivaatuseni 23. mail 2009. a, kohustades kostjat indekseerima hüvitist iga aasta 1. märtsil statistikaameti avaldatud eelmise aasta tarbijahinnaindeksiga, samuti mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju eest 100 000 krooni suurune rahaline hüvitis.
2.Kostja ei tunnistanud hagi. Tema vastuväidete kohaselt on kahju hagiavalduses toodud kujul olemas, kuid põhjuslik seos esineb vaid kahju ja hageja enda tahtliku käitumise vahel. Hageja süü väljendub talle tutvustatud ohutustehnika eeskirjade jämedas tahtlikus rikkumises. Hageja eiras sissejuhatava töökaitsejuhendi punkti 4.5 ja juhendi nr 3 "Ohutuks töötamiseks puidutöötlejale" (juhend nr 3) p 21 nõuet. Hageja lahkus tahtlikult, selleks põhjust omamata oma töökohalt sorteerimistransportöörilt - puidutööpingi juurde, kuhu tal polnud asja ja milleks tal polnud ka väljaõpet, rikkudes tahtlikult töölepingu p 2.1 ning kostja töökorra p 18.1 ja 18.6. Operaator Kaarel Kalajõgi oli rulltransportööri töötamise hetkel lahksae juures ja hageja vastupidine väide on eksitav. Kuna hageja kasutatavaid töövahendeid polnud vahetatud või uuendatud, ei olnud vaja teda uuesti juhendada ja välja õpetada. Kostja on maksnud hagejale õnnetusjuhtumi eest hüvitist 39 908 krooni.
3.Tartu Maakohus jättis 12. mai 2006. a otsusega hagi rahuldamata. Maakohtu otsuse kohaselt ei olnud hageja kohustuseks rullide vahele sattunud pindude eemaldamine. Hagejal puudus vajadus minna rulltransportööri vahele sattunud pindu eemaldama selle töötamise
ajal. Mingit ohtu see pind, mida hageja tahtis eemaldada, rulltransportöörile ei kujutanud. Alusetu on hageja väide, et teda ei ole instrueeritud, kuidas töötada rulltransportööril. Juhendamist ei olnud vajalik korraldada, sest hageja töökohaks oli sorteerimislaud, millel töötamiseks oli ta väljaõppe saanud. Tõendatud ei ole hageja väide, et töövahend ei vastanud ohutustehnika nõuetele. Rulltransportöör ei olnud hageja töövahendiks, sest hageja pidi töötama sorteerimislaual. Kostja on ENSV tsiviilkoodeksi (TsK) § 458 kohaselt tõendanud, et suurema ohu allika tekitatud kahju tekkis kannatanu enda süülise teo tagajärjel. Hageja süü väljendub talle tutvustatud ohutustehnika eeskirjade jämedas tahtlikus rikkumises. Hageja lahkus tahtlikult töökohalt, rikkudes tahtlikult töölepingu punkti 2.1 - töö sisuks on tööd puidutööpinkidel, mida töötaja oskab kasutada. Samuti rikkus hageja töökorra p 18.1, mille järgi on töötaja kohustatud tegema kokkulepitud tööd, ja p 18.6, millega oli keelatud lahkuda töökohalt ilma tööjuhi loata. Kostja võib TsK § 462 lg 1 alusel keelduda kahjuhüvitise maksmisest hagejale, kuna hageja enda raske ettevaatamatus soodustas kahju tekkimist. Hageja eiras sissejuhatava töökaitsejuhendi p 4.5 ja juhendi nr 3 p 21 nõuet, et masina käigu ajal on keelatud selle puhastamine, korrastamine, seadistamine, remontimine, mutrite pingutamine, kettide pealepanek ja pingutamine, ummistuste kõrvaldamine, välja arvatud juhtudel, kui see on lubatud seadme passis oleva juhendi järgi. Viljandimaa Tööinspektsioon jõudis 15. märtsil 2002. a samuti järeldusele, et tööõnnetus juhtus sellepärast, et hageja eiras ohutusnõudeid.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotles maakohtu otsuse tühistamist ning uue otsusega hagi rahuldamist. Apellatsioonkaebuse kohaselt tuvastas maakohus vääralt tööõnnetusega seotud asjaolud ning jõudis ekslikule järeldusele, et kahju tekkimist soodustas hageja raske ettevaatamatus. Tööõnnetuses on süüdi kostja, hageja ei ole kahju tekkimises süüdi.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
6.Tartu Ringkonnakohus jättis 9. oktoobri 2006. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et põhjendatud ei ole hageja väide, mille kohaselt maakohus tuvastas tööõnnetusega seotud asjaolud ebaõigesti. Tõendatud ei ole hageja väide, et häired rulltransportööril mõjutasid hageja tööd ning et ilma hageja sekkumiseta oleks rulltransportöör purunenud. Pooled ei vaidle selle üle, et tööruumis viibisid isikud, kes olid pädevad vajaduse korral rulltransportööri seiskama, kuid hageja ei pöördunud nende poole. Ei ole tõendatud, et häiriva heli põhjustanud puupind oleks tulnud viivitamatult kõrvaldada. Maakohus määras õigesti hageja enda süü astme. Hageja viited töökohas kujunenud tavale ei ole kooskõlas teiste tõenditega, muu hulgas ka hageja enda kinnitusega, et ta töötas sorteerimislaua ääres lühikest aega. Kostja süü ei ole tõendatud. Hageja täiendav instrueerimine ega juhendamine ei olnud vajalik ning ka seda asjaolu ei saa hinnata kostja kahjuks.
7.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palus selle otsuse tühistada ja saata asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
8.Kostja palus jätta hageja kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata.
9.Riigikohus tühistas 21. märtsi 2007. a otsusega Tartu Ringkonnakohtu 9. oktoobri 2006. a otsuse ja Tartu Maakohtu 12. mai 2006. a otsuse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Riigikohtu otsuse kohaselt lahendasid kohtud hagi valesti TsK § 458 järgi, lugedes kostja suurema ohu allika valdajaks. Rulltransportööri käitamine ei olnud suurema ohu allikas, kuivõrd hagejat ähvardanud oht - tema käe võimalik sattumine käitatud rulltransportööri liikuva keti ja hammasratta vahele - oli mõistlikult kõrvaldatav rulltransportöörist ohutus kauguses viibimisega või rulltransportööri seiskamisega enne selle rullide vahelt pinnu eemaldamist. Kuna kostja tegevus ei olnud suurema ohu allikaks, pidid kohtud hagi lahendama süül põhineva vastutuse sätete järgi ning tuvastama muu hulgas kostja teo õigusvastasuse. Kohtud kohaldasid valesti TsK § 462 lg-t 1 ilma, et nad oleksid lugenud kostja vastutavaks hagejale kahju tekitamise eest.
10.Asja uuel läbivaatamisel jättis maakohus 27. mai 2008. a otsusega hagi rahuldamata. Maakohtu otsuse kohaselt puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejale tekkinud kahju vahel. Kostja ei rikkunud ohutustehnikareegleid ega jätnud hagejat ohutustehnikas instrueerimata. Rulltransportööri pidid teenindama kaks operaatorit. Hagejal puudus kohustus ja vajadus minna võtma sinna sattunud pindu ära rulltransportööri töötamise ajal. Mingit ohtu see pind rulltransportöörile ei kujutanud. Hageja eiras töökaitsejuhendis ettenähtud keeldu töötavat masinat puhastada ja ummistusi kõrvaldada. Hageja süü väljendub talle tutvustatud ohutustehnika eeskirjade jämedas ja tahtlikus rikkumises. Hageja väide, et tema töövahend ei vastanud ohutustehnika nõuetele, on alusetu. Rulltransportöör ei olnud hageja töövahendiks. Hageja töökohaks oli sorteerimislaud. Paikvaatlusel selgus, et rulltransportöör ei hakka üldse tööle, kui sellel puudub ettenähtud kaitse. Rohkem kaitsekatteid rulltransportöörile ei ole võimalik paigutada, sest siis ei oleks võimalik sellel töötada. Rulltransportööri montaaþi ja töö kirjeldus kinnitab, et tehniliselt ei ole võimalik, et rulltransportöör töötaks ilma kaitsekatteta. Alusetu on hageja väide, et teda ei ole instrueeritud, kuidas töötada rulltransportööril. Juhendamist ei olnudki vaja korraldada, sest hageja töökohaks oli sorteerimislaud, millel töötamiseks oli ta saanud väljaõppe.
11.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
12.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
13.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 20. oktoobri 2008. a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt ning tühistas maakohtu otsuse. Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja kehavigastusega tekitatud varalise kahju eest ühekordse hüvitise 108 801 krooni ja alates 1. maist 2008 kuni hageja töövõime taasläbivaatamiseni 23. mail 2009 iga kuu 1544 krooni 73 senti ning mittevaralise kahju eest hüvitise 70 000 krooni. Ühtlasi mõistis ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud. Ringkonnakohus leidis, et tõendatud on kõik TsK §-s 448 sätestatud kahju hüvitamise eeldused.
Kostja tekitatud tervisekahju tõttu ei ole hageja võimeline tegema tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus, tema keskmine puue põhjustab lisakulutusi, elukvaliteet on langenud ja ta vajab kõrvalist abi. Seega on hagejal tekkinud nii varaline kui ka mittevaraline kahju. Asja materjalidest nähtub, et hageja oli töösuhtes kostjaga ja tööõnnetus juhtus hageja töökohal töösuhtest tulenevalt. Seega sai hageja kahju tööõnnetuse tagajärjel, st esineb põhjuslik seos kahju ja kostja teo vahel. Hageja on tõendanud kostja tegevuse õigusvastasuse. Hageja töötas alates 15. augustist 1996 kostja juures pingitöölisena ja tema töö sisuks oli töö puidutööpinkidel, mida ta oskab kasutada.
14.jaanuaril 2002 paigutas kostja hageja ümber sorteerimislauale, kus tema tööülesandeks oli prusside sorteerimine ja virnastamine. Prussid saabusid sorteerimislauale rulltransportöörilt. Kostja rikkus TTOS § 13 lg 1 p 12 ja 13, mis kohustavad tööandjat tutvustama töötajale tervishoiu- ja ohutusnõudeid, kontrollima nende täitmist, korraldama juhendamise ja väljaõppe töövahendite või tehnoloogia vahetamisel või uuendamisel. Juhendamist ja väljaõpet tuleb korrata, kui töövahendeid või tehnoloogiat vahetatakse või uuendatakse. Samuti rikkus kostja sotsiaalministri 14. detsembri 2000 määrusega nr 80 kehtestatud "Töötervishoiuja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe korra" § 7 p 3 ja 4, mille kohaselt töötaja täiendjuhendamist korraldatakse tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel ning töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema tööülesannete olulisel muutumisel. Hageja ümberpaigutamisel sorteerimislauale muutusid nii tema töövahendid kui ka tööülesanded oluliselt. Hageja juhendamata jätmine on vastuolus nimetatud õigusaktide sätetega ning seega õigusvastane. Rulltransportöör, millel toimus tööõnnetus, asub kõrvuti sorteerimislauaga, millel töötas hageja. Materjal saabus sorteerimislauale rulltransportöörilt. Seega mõjutasid rulltransportööri häired hageja tööd sorteerimislaual. Maakohtu seisukoht, et hagejal ei olnud rulltransportööri juurde asja, on ekslik. Maakohtu seisukoha põhjendamatust kinnitab see, et kostja ei korraldanud hagejale täiendjuhendamist ega piiritlenud tööülesandeid tema ümberpaigutamisel sorteerimislauale. Hageja juurdepääs rulltransportöörile sai võimalikuks seetõttu, et tema tööülesanded ei olnud kindlaks määratud. Hageja tööülesannete kindlaks määramata jätmisega rikkus kostja Vabariigi Valitsuse
11.jaanuari 2000 määrusega nr 13 kehtestatud "Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuete" § 7 p 9, mille järgi, kui töövahendi kasutamise puhul on tõenäoline, et see võib kasutajat ohustada või tema tervist kahjustada, peab tööandja tagama, et sellist töövahendit kasutab, hooldab, parandab, seadistab ja puhastab ainult see töötaja, kellele see on tehtud tööülesandeks ja kes on saanud sellekohase väljaõppe. TTOS § 5 lg 3 p 1 kohaselt peab tööandja tagama, et töövahend on valmistatud nii, et on takistatud pääs selle ohualale. Eksperdiarvamuse p-st 2 nähtub, et kaitsekattega varustatud rulltransportööril on võimalik käe sattumine keti ja ketiratta vahele. Eksperdiarvamus tõendab, et kostja ei teinud kõike selleks, et oleks takistatud juurdepääs rulltransportööri ohualale. Asjaolu, et tööinspektsiooni arvamuse kohaselt juhtus tööõnnetus seetõttu, et hageja eiras ohutusnõudeid, ei välista kostja teo õigusvastasust. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole süüdi hagejale kahju tekitamises.
Kuna hagejat oli varasemal töökohal instrueeritud selles, et töötavat masinat on keelatud puhastada, korrastada ja sellest ummistusi kõrvaldada, oli ta masina töötamise ajal rullide vahele sattunud puupindu eemaldama asudes raskelt ettevaatamatu. Arvestades hageja süüastmeks 30%, tuleb kostjal hüvitada hagejale varaline kahju 70% ulatuses. Mittevaralise kahju hüvitamisel on mõistlikuks rahasummaks 70 000 krooni.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
14.Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ning lõpetada asja menetluse mittevaralise kahju eest hüvitise nõudes ja saata varalise kahju hüvitamise nõue uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kostja leidis, et ringkonnakohus ületas apellatsioonkaebuse piire, tühistades maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks. Ringkonnakohus tuvastas valesti õigusvastasuse olemasolu. Kuna hageja töövahendeid ei olnud vahetatud ega uuendatud, ei olnud vajadust korrata tema juhendamist või väljaõpet. Ringkonnakohus ei hinnanud kostja esitatud tõendeid ega võtnud seisukohta tema väidete kohta, et hagejal puudus kokkupuude rulltransportööriga. Hageja on süüdi talle tutvustatud ohutuseeskirjade jämedas tahtlikus rikkumises. Ta lahkus omavoliliselt töökohalt, kõndis mitu meetrit sellest eemale, ronis trepi alt läbi ja lükkas kõrvale rulltransportöörile saabuva puitmaterjali. Kostja ei rikkunud ohutusnõudeid ega jätnud hagejat ohutustehnikas instrueerimata. Hageja tööülesandeks oli prusside sorteerimine ja virnastamine, rulltransportööri juurde tal asja ei olnud, tema kohustuseks ei olnud sinna sattunud pindude võtmine. Puudus vajadus minna pindu ära võtma, sest see ei kujutanud masinale ohtu. Tõendatud ei ole, et hageja töövahend ei vastanud ohutusnõuetele, sest rulltransportöör ei ole tema töövahend. Sel põhjusel ei olnud teda vaja instrueerida rulltransportööril töötamises. Ringkonnakohus ei hinnanud maakohtus täiendavalt üle kuulatud tunnistajate antud ütlusi. Leides, et kostja pidi kordama ohutusõpet ja rulltransportöör ei olnud ohutu, kohaldas ringkonnakohus valesti materiaalõiguse norme. Varasemas menetluses ei ole arutatud asjaolu, et kostja teo õigusvastasust ei välista asjaolu, et tööinspektsiooni arvamuse kohaselt juhtus tööõnnetus seetõttu, et hageja eiras ohutusnõudeid. Ringkonnakohus ei ole kahjuhüvitise väljamõistmisel arvestanud asjaoluga, et kostja on hagejale osa hüvitisest välja maksnud. Kostja esitas maakohtule maksekorraldused, millega on tõendatud, et kostja on tasunud hagejale 39 908 krooni.
15.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, selle tühistamiseks ei ole alust.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
16.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 kohaselt saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
17.Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 442 lg-s 8 ja TsMS § 654 lg-s 5 ettenähtud kohustust võtta põhjendatud seisukoht poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta, mh seletada, miks
üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähendust. Kostja tugines hagiavaldusele esitatud vastuses mh sellele, et ta on hagejale maksnud vabatahtlikult kahjuhüvitist 39 908 krooni (vt kohtutoimiku I kd, lk 22). Oma väite tõendamiseks esitas kostja maakohtule maksekorraldused nr 2316 ja 2506 (kohtutoimiku I kd, lk-d 24 ja 25). TsMS § 654 lg 5 järgi peab ringkonnakohus võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete suhtes, muu hulgas seletama lühidalt, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähendust. Ringkonnakohus rikkus seda sätet, sest jättis kostja eelnimetatud väite ja tõendid tähelepanuta. Kuna ei ole selge, kas kostja maksis väidetava hüvitise hagejale varalise või mittevaralise kahju hüvitamiseks, tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada tervikuna, s.o nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamise osas. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus tegema kindlaks, kas, mis liiki kahju ja kui suures ulatuses on kostja hagejale hüvitanud.
18.Õige ei ole kostja väide, et ringkonnakohus ületas apellatsioonkaebuse piire. Hageja palus apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada (kohtutoimiku II kd, lk 68). Seega esitas hageja apellatsioonkaebuse ka maakohtu otsuse selle osa peale, millega jäeti rahuldamata hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks. Ringkonnakohtul oli TsMS § 651 lg 1 alusel kohustus kontrollida esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas.
19.TsMS § 688 lg 3 esimese lause kohaselt arvestab Riigikohus kassatsiooninõude põhjendatuse kontrollimisel üksnes neid faktilisi asjaolusid, mis on tuvastatud alama astme kohtu otsusega. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt on Riigikohus seotud ringkonnakohtu tuvastatud faktiliste asjaoludega, välja arvatud juhul, kui asjaolu tuvastamine on vaidlustatud kassatsioonkaebusega ning asjaolu tuvastamisel on oluliselt rikutud menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus on TsK §-s 448 sätestatud kahju hüvitamise eelduste tuvastamisel kohaldanud materiaalõiguse norme õigesti ning ei ole selles osas menetlusõiguse norme rikkunud. Kooskõlas TsMS § 689 lg-s 5 sätestatuga järgib kolleegium selles osas ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.
20.Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et ringkonnakohus tuvastas valesti kostja tegevuse õigusvastasuse. Ringkonnakohus tuvastas, et kostja oli õigusaktidest tulenevalt kohustatud kordama ohutusõpet, kuid jättis selle tegemata. Hageja on menetluse algusest peale väitnud, et kuna tema tööülesanded ja töövahendid olid muutunud, oli kostja kohustatud teda instrueerima ohutuses, kuid ei teinud seda. Kostja on seevastu olnud seisukohal, et kuna hageja töövahendeid ei olnud vahetatud ega uuendatud, puudus vajadus juhendamise ja väljaõppe kordamiseks. Ringkonnakohtu istungil arutati mh seda, kas hageja viidi teisele tööle üle ja muudeti tema töövahendeid, mis tinginuks ohutuse kordusinstrueerimise (kohtutoimiku II kd, lk-d 91-92). Kostja ei vaidle vastu sellele, et sorteerimist vajavad lauad tulid hageja töölauale rulltransportöörilt. Seega oli ringkonnakohtul alust leida, et hageja puutus oma töö käigus kokku rulltransportööriga. Asjaolu, et rulltransportöör ei olnud otseselt hageja töövahendiks, ei tähenda, et kostjal ei olnud kohustust instrueerida hagejat rulltransportööri ohutusnõuetes pärast seda, kui muutusid hageja tööülesanded ja töövahendid. Ringkonnakohtu
viidatud õigusnormid (TTOS § 13 lg 1 p 13 ning "Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe korra" § 7 p-d 3 ja 4) sätestavad üheselt tööandja kohustuse korrata töötervishoiu- ja tööohutusnõuete juhendamist või väljaõpet, kui töövahendeid või tehnoloogiat vahetatakse või uuendatakse. Ringkonnakohus põhjendas veenvalt ka seda, et kostja rikkus "Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuete" § 7 p 9, jättes tagamata selle, et töövahendit kasutab, hooldab, parandab, seadistab ja puhastab ainult see töötaja, kellele see on tehtud tööülesandeks ja kes on saanud sellekohase väljaõppe. Samuti on ringkonnakohus põhjendanud TTOS § 5 lg 3 p 1 rikkumist kostja poolt. Hageja kaassüüd kahju tekkimises on ringkonnakohus õigesti arvestanud kahjuhüvitise vähendamisel.
21.Ringkonnakohus ei rikkunud TsMS § 653, mis sätestab ringkonnakohtu kohustuse põhjendada, miks tuleb maakohtu hinnatud tõendit teisiti hinnata. Iseenesest õige on kostja väide, et kuigi ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse, ei ole ta analüüsinud maakohtus täiendavalt üle kuulatud tunnistaja N. K ütlusi (kohtutoimiku II kd, lk 7). Maakohus on mh N. K ütlustele tuginedes tuvastanud, et rulltransportööri puhastamine ei olnud hageja tööülesandeks ja tal ei olnud vaja selle juurde minna. Kolleegium leiab, et need ütlused ei ole asjakohased hindamaks, kas hageja puutus rulltransportööriga oma töös kokku ringkonnakohtu tuvastatud viisil. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et rulltransportööri puhastamine oleks olnud hageja tööülesandeks.
22.Asjaolu, et ringkonnakohus tugines asja lahendamisel mh tööinspektsiooni arvamusele tööõnnetuse kohta, mida varasemas menetluses ei käsitletud, leides, et see ei välista kostja tegevuse õigusvastasust, ei ole menetlusõiguse oluline rikkumine TsMS § 669 ega TsMS § 692 lg 1 p 2 ja lg 4 tähenduses. Tööinspektsiooni arvamuses leitu, et hageja oli välja õpetatud ja teda oli juhendatud ning õnnetus juhtus sellepärast, et hageja eiras ohutusnõudeid, on kohtu poolt (ümber)hinnatav. Neid asjaolusid on kohtumenetluses läbivalt arutatud.
23.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi lahendatakse poolte kohtukulude jaotus ja määratakse võimalike väljamõistetavate kulude suurus asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemusest. Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.