Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja menetluse käik Tele2 Eesti AS (AS Ritabell õigusjärglane) ja Toomas Mark sõlmisid 06.12.2004 tähtajalise (18 kuud) Tele2 liitumislepingu nr 10296922 ja Tele2 järelmaksulepingu /tl 24-25/ ning 21.05.2005. a Tele2 liitumislepingu nr 10296922 ja Tele2 järelmaksulepingu /tl 27-28/. Liitumislepingute alusel kohustus Tele2 Eesti AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja järelmaksulepingute alusel müüs Tele2 Eesti AS kostjale mobiiltelefonid Q233100-Motorola V180 ja Q215600-Nokia 3220. Kostja kohustus saadud kaupade/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei ole oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. 31.05.2008. a loovutas Tele2 Eesti AS nõude Aktiva Finants OÜ-le summas 6666,05 krooni koos õigusega nõuda viivist, kahju hüvitist ja muid kõrvalnõudeid /tl 54/. 14.07.2008. a esitas Aktiva Finants OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Toomas Mark'i vastu põhinõudes 6666,05 krooni ja kõrvalnõudes 6665,05 krooni /tl 1/. 07.01.2009. a tegi kohus määrusega makseettepaneku T. Mark'ile /tl 3-5/, millele viimane esitas vastuväite 26.01.2009. a /tl 8/. 02.02.2009. a kohtumäärusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus Aktiva Finants OÜ avalduses T. Marki'i suhtes võlgnevuse 13 331,10 krooni nõudes ning jätkati asja menetlemist hagimenetluses Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas /tl 12/. 19.02.2009. a esitas Aktiva Finants OÜ (edaspidi hageja) Pärnu Maakohtule hagi Toomas Mark'i (edaspidi kostja) vastu põhivõlgnevuse 6666,05 krooni ja viivise 6665,05 krooni, kokku 13 331,10 krooni nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja poolt tasutud menetluskulud, sealhulgas riigilõiv 1400 krooni ja esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 3100 krooni. Hageja nõue ja põhjendused

mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimustest tl 46-52/. Vastavalt üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Vastavalt üldtingimuste peatükile VII on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Üldtingimuste punkt IX reguleerib lepingu ülesütlemise võimalusi. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes üldtingimustest lõpetas Tele2 Eesti AS ennetähtaegselt lepingu /ärakiri Tele2 Eesti AS poolsest Lepingu lõpetamise teatest tl 53/. Nõude loovutamine hagejale. Kostja ei reageerinud Tele2 Eesti AS nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Tele2 Eesti AS loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale /ärakiri Tele2 Eesti AS poolt väljastatud nõude loovutamise teatest tl 54/. Tele2 Eesti AS loovutas hagejale nõude kostja vastu summas 6666,05 krooni, millele lisanduvad viivised. Hageja nõudis kostjalt suuliselt ja kirjalikult lepingust tuleneva nõude tasumist, kuid kuni käesoleva hetkeni ei ole võlgnik kohustist täitnud ja nõuet rahuldanud /ärakiri hageja poolt kostjale esitatud võlateatisest tl 55/. Hageja nõude suurus. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) põhivõlgnevus 6666,05 krooni: 2) viivised summas 6665,05 krooni (arvestatud hagiavalduse esitamise hetke seisuga s.o 19.02.2009). Vastavalt lepingus kokkulepitud viivise suurusele on viivisearvestus järgmine: võla põhisumma x viivitatud päevade arv x 0,15 % (võlgnevuse põhisumma 6666,05 krooni, võlgnevus viivituse periood (1099 päeva s.o 9.07.2005 - 19.02.2009), viivis seega 9245,78. Hageja on arvestanud viiviseid alates kostjale esitatud viimase arve tasumise tähtajast kuni hagiavalduse esitamiseni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 6665,05 krooni. Hageja nõude materiaalõiguslik alus Lepingulise suhte olemusest ja juhindudes VÕS § 76 lg-st 1 ja § 82 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostja võttis omale lepingu sõlmimisega kohustuse tasuda temale osutatud mobiilsideteenuste eest ja mobiiltelefoni järelmaksu tähtaegselt vastavalt arvetel märgitud tähtajale. Kohustuse täitmata jätmisega rikkus aga kostja poolte vahelist kokkulepet VÕS § 100 mõttes, mis sätestab, et võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas ka täitmisega viivitamist loetakse kohustuse rikkumiseks. Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg 1 p-st 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ja VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kostja ei ole käesoleva hetkeni korrektselt oma kohustusi täitnud, on hageja sunnitud viimase vahendina oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole. Arvestades asjaolu, hageja esitab samas nõudes hagiavalduse, siis tuleb maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu käsitleda TsMS §144 kohaselt kohtuvälise kuluna ja nõuda nimetatud kulud kostjalt välja. Riigilõivu tasus hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 250 krooni. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega ning soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Juhul, kui määratakse kohtuistung, soovib hageja sellest osa võtta.

Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes Tsiviilkoodeksi §§ 173 lg 1; 174; 191 lg 1; 192; 222 lg 1; 231 lg 1 ning Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 146 ja 407 lg 1 palub hageja:

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada osaliselt asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 19.02.2009. a esitatud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tl 21/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele osaliselt järgmiste sätete alusel ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 punktide 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 164 lg 1 ja 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Vastavalt hagiavalduses esitatud andmetele sõlmisid Tele2 Eesti AS ja kostja 06.12.2004. a ja 21.05.2005. a kaks tähtajalist Tele2 liitumislepingut nr 10296922 ja kaks Tele2 järelmaksulepingut. Liitumislepingute alusel kohustus AS Tele2 Eesti pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja järelmaksulepingute alusel müüs AS Tele2 Eesti kostjale mobiiltelefonid Q233100-Motorola V180 ja Q215600-Nokia 3220. Kostja kohustus saadud kaupade/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu Tele2 Eesti AS loovutas nõude summas 6666,05 krooni hagejale koos õigusega nõuda viivist, kahju hüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja põhinõude väljamõistmist summas 6666,05 krooni. Kohus leiab, et nimetatud nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja on alusetult põhinõudesse arvestanud ka kõrvalnõuded s.o leppetrahvid summas 2000 krooni. Tele2 Eesti AS poolt esitati kostjale viimane arve 22.06.2005. a (arve nr 12989368) tasumise tähtajaga 13.07.2005. a. Nimetatud arve ja arve selgituse kohaselt /tl 30-31/ oli kostja võlgnevus eelmise perioodi eest 4726,05 krooni, millele lisandus arveldusperioodi arve summas 2000 krooni. Arve selgituse kohaselt hõlmas arveldusperioodi arve summas 2000 krooni kahte leppetrahvi kauba (telefoni) eest s.o 2 x 1000 krooni. Tasumisele kuulus arve kogusummas 6726,05 krooni (4726,05+2000). Tele2 Eesti AS on nõude loovutamisel hagejale nimetatud summast maha arvestanud leppetrahvi/viivise summas 60 krooni, mis oli kostjale esitatud 06.05.2005. a arvega nr 12639749 /tl 34-35/. Leppetrahvi summas 2000 krooni ei ole Tele2 Eesti AS nõude loovutamisel maha arvanud, seega on põhinõue loovutad hagejale koos leppetrahvi nõudega summas 2000 krooni. Lähtudes VÕS § 141 p-st 3, mis sätestab, et kõrvalkohustusteks on eelkõige leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused, leiab kohus, et leppetrahvi nõue summas 2000 krooni on kõrvalkohustus, mistõttu hageja poolt nimetatud nõude arvestamine põhinõudesse on ekslik. Sellest tulenevalt arvestab kohus hageja põhinõudeks telekommunikatsiooniteenuste ja järelmaksuga kauba eest kostja poolt tasumata arved kogusummas 4666,05 krooni s.o 6666,05-2000. Seega leiab kohus, et hageja põhinõue summas 6666,05 krooni kuulub rahuldamisele osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue summas 4666,05 krooni. Leppetrahvi summa osas, mille hageja on ekslikult arvestanud põhinõudesse, märgib kohus järgmist: VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS-i 8. peatüki

lahendamiseks tagaseljaotsusega. Kohtule esitatud hagimaterjalist ei kajastu, et Tele2 Eesti AS ja kostja (või hageja ja kostja) oleks lepingutes kokku leppinud leppetrahvi summa, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et leppetrahvi summa osas ei ole nõue asjaoludega õiguslikult põhjendatud, mistõttu jätab kohus leppetrahvi summa osas (2x1000 krooni) hagi rahuldamata. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja viivise väljamõistmist summas 6666,05 krooni. VÕS § 101 lg 1 p 6 lubab võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivise tasumises on kostja ja Tele2 Eesti AS kokku leppinud Tele2 teenuste kasutamise tingimuste punktis 7.3, mille kohaselt maksetähtpäevaks tasumata summalt on Tele2-l õigus nõuda kliendilt viivist. Viivist arvestatakse alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hagiavalduse kohaselt on hageja on arvestanud viivist alates kostjale esitatud viimase arve tasumise tähtajast kuni hagiavalduse esitamiseni s.o 09.07.2005-19.02.2009 (1099 päeva), võlgnevuse summalt 6666,05 kroonilt 0,15% päevas. Viivisearvestus hagiavalduses on järgmine: võla põhisumma x viivitatud päevade arv x 0,15% s.o 6666,05 x 1099 x 0,15%=9245,78 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 6665,05 krooni. Kohus leiab, et viivise arvestus ei ole põhjendatud hagiavalduses märgitud ulatuses ning seda alljärgnevatel põhjustel: Hageja on arvestanud viivist summalt 6666,05 krooni. Kohus leidis, et hageja on alusetult põhinõudesse arvestanud ka kõrvalnõuded s.o leppetrahvid kogusummas 2000 krooni. Lepeptrahvi summa on esitatud kostjale küll arvega, mistõttu Tele2 teenuste kasutamise tingimuste punktist 7.3 tulenevalt võib tõlgendada antud tingimusi selliselt, et arvelt, millega esitati kostjale leppetrahv, võib hageja nõuda samuti viivist 0,15% päevas. Kohus leiab aga siinkohal, et selline tõlgendusviis oleks ekslik, kuna leppetrahv on oma olemuselt ühekordselt makstav summa, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool, kui pooled on selles eelnevalt kokku leppinud. Seega oleks leppetrahvilt kui kõrvalnõudelt viivise arvestamine alusetu. Lisaks leidis kohus eelnevalt, et leppetrahvi nõue ei ole hagiavalduses asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Samuti on hageja eksinud viivise päevade arvestuses – hageja on hagiavalduses esitanud, et viivist on arvestatud alates 09.07.2005. a, väites, et see on viimase arve tasumise tähtaeg. Vastavalt toimiku materjalidele on viimase arve tasumise tähtaeg 13.07.2005 /tl 30/ ning vastavalt Tele2 teenuste kasutamise tingimuste p-le 7.3 arvestatakse viivist alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast. Seega on viivise arvestamine põhjendatud alates 14.07.2005. Samas on hageja arvestanud viivitatud päeva arvuks 1099 päeva viivituses oldud perioodi eest 09.07.2005-19.02.2009, mis ilmselt on samuti ekslik, kuna sellise ajavahemiku järgi tuleks viivitatud päevade arvuks 1322 päeva (2005. a 176 päeva, 2006. a 365 päeva, 2007. a 365 päeva, 2008. a 366 päeva ja 2009. a 50 päeva). Lisaks on eksitud ka välja toodud viivise arvutuskäigus, mille kohaselt 6666,05 x 1099 x 0,15%=9245,78. Sellise arvutuskäigu tulemusena peaks arvestuslik viivis olema 10988,98 krooni, kuid kuna ka viivise arvestuse aluseks olev põhisumma ja viivituses olevate päevade arv on samuti leitud valesti, siis ei oma

see antud juhul asja lahendamisel olulist tähendust, kuna arvutuskäigu lõpptulemus oleks ikkagi ekslik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et viivise arvestamise aluseks tuleb võtta põhinõue summas 4666,05 krooni, viivitatud päevade arvuks lugeda 1317 päeva (14.07.2005-19.02.2009). Viivise arvestus viivituses oldud päevade eest oleks sellisel juhul järgmine: 4666,05 krooni x 1317 päeva x 0,15% = 9217,78 krooni. Kuna hageja on hagiavalduses märkinud, et tegutsedes heas usus vähendat hageja viivise nõuet põhivõla summani siis leiab kohus, et viiviste nõue on ka käesoleval juhul põhjendatud põhivõla suuruses s.o summas 4666,05 krooni. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on tõendatud osaliselt ja kostjalt Toomas Mark'ilt tuleb hageja Aktiva Finants OÜ kasuks välja mõista võlgnevus kokku 9332,10, millest põhivõlgnevus on 4666,05 krooni ja viivis 4666,05 krooni. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et on käesolevas asjas tuleb jätta menetluskulud kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagiavalduse kohaselt on haginõue 13 331,10 krooni ning kohus rahuldab nõude summas 9332,10 krooni s.o 70% ulatuses (9332,10 : 13331,10 x 100% = 70,002% ≈ 70%). Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud koos hagiavaldusega menetluskulude nimekirja ja palunud menetluskulud panna kostja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt /tl 22/ on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1150 krooni /tl 64/, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 250 krooni /tl 1/ ja hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses 3100 krooni /tl 62/, millest 472,88 krooni moodustab 18%-line käibemaks, seega summa ilma käibemaksuta on 2627,12 krooni. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. TsMS § 174 lg 3 teise lause alusel käibemaksusumma tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Eeltoodud sättest tulenevalt, saab kohus menetluskuluna käibemaksu välja mõista vaid siis, kui avaldaja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (Riigikohtu 19.04.2006. a lahend kohtuasjas nr 3-2-1-24-06). Kohus leiab, et kuna hageja ei ole käeolevas tsiviilasjas kohtule kinnitanud, et ta ei saa tekkinud esindaja kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis ei ole põhjendatud õigusabikuludele lisanduva 18%-lise käibemaksu väljamõistmine kostjalt.

Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldatud osaga 70% ulatuses. Sellest tulenevalt peab kostja kandma hageja menetluskulud, milleks on maksekäsu kiirmenetluse- ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivud kogusummas 1400 (250+1150) ja esindaja kulud summas 2627,12 krooni, 70% ulatuses: riigilõivu summas 980 krooni ja esindaja kulud summas 1838,98 krooni. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Ruth Sild

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.