2-02-250 AS Esteval (pankrotis) hagi Transmodul Eesti OÜ (likvideerimisel) vastu rendilepingu kehtetuks tunnistamiseks või tühisuse tunnustamiseks ja 672 532,68 krooni saamiseks Harju Maakohtu 29. oktoobri 2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Esteval (pankrotis) apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja AS Esteval (pankrotis, registrikood 10201449), esindaja pankrotihaldur Rein Kallaste Kostja Transmodul Eesti OÜ (likvideerimisel, registrikood 107070547, asukoht Põhjaranna tee 16, Maardu), esindaja likvideerija Irina Bušujeva 672 532,68 krooni
Tsiviilasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 29.oktoobri 2008 otsus osas, millega kohus jättis rahuldamata AS Esteval (pankrotis) hagi Transmodul Eesti OÜ (likvideerimisel) vastu 672 532,68 krooni saamiseks ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Kohtuotsus on edasikaebamata jõustunud osas, millega kohus tunnustas AS Esteval (pankrotis) ja Transmodul Eesti OÜ (likvideerimisel) vahel 26.02.2001 sõlmitud rendilepingu tühisust.
Kohtukulude väljamõistmine lahendatakse asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse,
samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.AS Esteval (pankrotis) esitas 05.07.2002 hagi Transmodul Eesti OÜ vastu 556 875,54 krooni saamiseks. Hageja muutis korduvalt nõuet ning lõplikuks nõudeks jäi: tunnistada kehtetuks poolte vahel 26.02.2001 sõlmitud rendileping, selle võimatuse korral tunnustada lepingu tühisust; mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud tulu näol tekkinud kahju 672 532,68 krooni.
2.Hagiavalduse kohaselt algatati 06.03.2001 hageja pankrotimenetlus ning 22.04.2002 kuulutati välja pankrot. Hagejale kuulus enne pankrotimenetluse alustamist ja kuulub ka praegu Maardus Põhjaranna tee 16/1 asuvad kaks angaari ning Põhjaranna tee 16/2 asuvad remonditsehh ja puurkaev-pumbamaja koos seadmete ja muude varadega. Hagejale on antud õigus kasutada hoonete juurde kuuluvat maatükki. Hageja ainuaktsionär ja juhatuse liige on V. B.. 26.01.2001 sõlmis V. G. kostjaga, kelle ainuosanik ja juhatuse liige oli V. B., rendilepingu Põhjaranna tee 16/1 ja Põhjaranna tee 16/2 ehitiste ning muude varade kasutamiseks. Rendileping oli sõlmitud vähem kui 10 päeva enne pankrotimenetluse algatamist ning teadvalt kostjale äärmiselt soodsatel tingimustel, millega kahjustati hageja enda ja võlausaldajate huve. Hageja sõlmis rendilepingu kostjaga kui oma lähikondsega. Rendilepingu poolte tahe oli sisuliselt suunatud kogu hageja valduses ja kasutuses olnud vara kostjale üleandmisele. Selle tulemusel muutus võimatuks hageja majandustegevuse jätkamine ning võlakohustuste täitmine. Hageja leidis, et rendileping on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine.
3.Alates 26.02.2001 kuni vähemalt 26.02.2003 oli kostja kasutuses hageja vara, mille eest kostja ei ole hagejale tasunud, tekitades sellega hagejale varalist kahju saamata jäänud tulu näol. Hageja lähtus kahjunõude arvestamisel rendilepingu p-s 3.1 kokkulepitud summast, kuigi see on põhjendamatult väike. Erinevalt rendilepingus näidatust tuleb kostjal tasuda hageja varade kasutamise eest alates ajast, mil varad tema valdusse anti, seega alates 26.02.2001. Renditasu hageja varade kasutamise eest perioodil 26.02.2001-29.01.2003 on 616 442,58 krooni ning renditasu maksmisega viivitamise eest viivis 56 090,10 krooni, mis kokku teeb 672 532,68 krooni hageja varade kasutamise arvelt saamata jäänud tulu. Kostja vastus
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Pankrotihaldur on kirjaliku teatega rendilepingu lõpetamisest alates 29.01.2003 tunnistanud rendilepingu kehtivaks algusest peale. Hageja rendi ja viivise nõue iseenesest räägib hageja poolt rendisuhete tunnistamisest poolte vahel alates 26.02.2001 kuni 29.01.2003. Rendilepingu sõlmimisega ei kahjustatud võlausaldajate huve, kuna kostja tasus rendimaksetena 164 000 krooni. Lepingu sõlmimise tõttu ei muutunud hageja maksejõuetuks. Hageja ei tõendanud, et
tegelik rent lepingu sõlmimise ajal võis olla suurem, kui oli ette nähtud rendilepinguga. Kostja vaidles vastu saamata jäänud tulu nõudele, kuna renti tasuti täies ulatuses ning puudub kahju. Hageja ei tõendanud, et tal oli õigus vaidlusaluste pindade rendile andmiseks, mille eest ta tahab saada renti 32 000 krooni kuus ning et ta on need pinnad rendile andnud. Samuti on ebaselge, millisest kuupäevast ja mille alusel hageja arvestab viivist.
5.Kostja leidis, et hageja on muutnud nii hagi alust kui eset ning nõue on ebaselge. Käesolevas menetluses tuleks menetleda esialgselt esitatud hagi ja ülejäänud nõuded nende esitamise lubamatuse tõttu jätta läbi vaatamata või rahuldamata. Kahju hüvitamise ja rendilepingu lõpetamisega seotud nõuded on läbivaatamisel teistes kohtumenetlustes ning käesolevas asjas võib kõne alla tulla vaid rendilepingust tuleneva võlgnevuse nõudmine. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
6.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, tunnustades 26.02.2001 sõlmitud rendilepingu tühisust. Kohus jättis rahuldamata nõude 672 532,68 krooni saamiseks.
7.Kohus pidas õigeks kostja seisukohta, et hageja nõue on ebaülevaatlik. Kohus juhtis korduvalt nimetatud asjaolule hageja tähelepanu ja nõudis hagiavalduse tervikteksti esitamist. Hageja jättis kohtu nõuded täitmata. Hageja esitas 10.06.2008 kohtule kirjaliku avalduse, mis kordab 20.04.2004 esitatud kokkuvõtet. Vaatamata hageja hinnangul ülevaatliku seisukoha esitamisele, ei ole hageja nõue selge. Pärast hagiavalduse esitamist on hageja esitanud hagi aluse muutmise ja täiendamise aluse, milles nõuab poolte vahel sõlmitud rendilepingu kehtetuks tunnistamist ning kostjalt saamata jäänud tulu 556 875,54 krooni väljamõistmist, samas kui esialgselt esitatud hagiavalduses on kostja nõudnud kahju hüvitamist 556 875,54 krooni ulatuses. Seega ei ole hageja selgitanud, kas ta muutis esialgses hagiavalduses esitatud nõuet või loobus esialgsest nõudest. 29.10.2003 on hageja esitanud täiendava seisukoha ja materiaalõigusliku aluse täiendamise avalduse, milles leiab, et rendileping on tühine vastuolu tõttu heade kommetega. 10.06.2008 menetlusdokumendis palub hageja tunnistada kehtetuks poolte vahel sõlmitud rendilepingu, selle võimatuse korral tunnustada selle tühisust. Lisaks on hageja korduvalt suurendanud ja vähendanud oma nõuet. Seega on ebaselge ka hageja nõude suurus. Kohus leidis, et 16.09.2003 hagiavalduse muutmise ja täiendava nõude esitamise avalduses ei ole hageja vaatamata pealkirjale muutnud hagi aluseks olevaid asjaolusid, vaid neid täiendanud ja parandanud. Kohus leidis, et 16.09.2003 avalduses esitatud rendilepingu kehtetuks tunnistamise nõuet saab käsitleda hageja täiendava nõudena, mitte hagi eseme muutmisena. 29.10.2003 esitatud avalduses on hageja esitanud materiaalõigusnormid, millele ta rajab oma nõude ja nimetatut ei saa seetõttu käsitleda uue nõudena. Seega on hageja esitanud alternatiivse nõude. Samas kohus leidis, et hageja on 16.09.2003 avalduses muutnud hagi eset. Esialgses hagiavalduses on hageja nõudnud kahju hüvitamist 556 875,54 krooni ulatuses, 16.09.2003 esitatud avalduses on hageja nõudnud saamata jäänud tulu 556 875,54 krooni. Hilisemates hagiavalduste muutmise ja kokkuvõtete esitamise käigus on hageja jäänud järjekindlalt saamata jäänud tulu nõude juurde. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hageja on muutnud hagi eset. Kuna hageja hagi alust ei muutnud, siis on hagi eseme muutmine lubatud.
8.Kohus leidis, et pankrotimenetluses tagasivõitmise alustena tuleb kohaldada tehingu tegemise ajal kehtinud sätteid, kui hilisematele sätetele ei ole antud seadusega tagasiulatuvat jõudu. Kuni 31.12.2003 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) kohaselt ei saanud rendilepingut tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kohus leidis, et hageja alternatiivne nõue rendilepingu tühisuse tuvastamiseks tuleb rahuldada.
26.02.2001 sõlmitud rendilepingule on hageja esindajana alla kirjutanud volikirja alusel V. G. ja kostja esindajana juhatuse liige V. B.. Äriregistri andmetel oli ajavahemikus 14.04.2000-21.06.2001 hageja juhatuse liige V. B. ning alates 21.06.2001 V. B.. Kuigi isiku perekonnanime kirjapilt on erinev, on kohtu hinnangul tegemist ühe ja sama isikuga. Kohus leidis, et kuna hageja juhatuse liige ja kostja juhatuse liige oli samaaegselt üks isik, oli tegemist lähikondsetega. Hagejal oli suures mahus täitmata kohustusi ning hageja juhatuse liikmed pidid olema teadlikud ettevõtte maksevõimetusest, mis lõppes pankroti väljakuulutamisega 22.04.2002. Kuna kohus on leidnud, et hageja teadmisi tuleb omistada ka kostjale läbi ühise juhatuse liikme, siis pidi ka kostja olema teadlik hageja maksevõime halvenemises. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kuna hagejal olid makseraskused juba 2000.a ja nii hageja kui kostja juhtkond pidid olema teadlikud hageja maksevõime halvenemisest ning rendilepingu sõlmimisega muudeti võimatuks pankrotimenetluses võlausaldajate nõuete rahuldamine pankrotivara müümise teel, siis on rendileping vastuolus heade kommetega ja sellest tulenevalt tühine. Heade kommetega vastuolevat tehingut ei saa heakskiitmisega kehtivaks muuta.
9.Kohtu hinnangul ei ole hageja nõue 672 532,68 krooni saamiseks põhjendatud ega tõendatud. Hageja on märkinud hagiavalduse kokkuvõttes, et hageja tõendamisvõimalus on kostja pahatahtliku käitumise tõttu piiratud, mistõttu tuleb hagejat käesolevas protsessis käsitleda kui nõrgemat poolt ning suhtuda kostja poolt esitatud dokumentidesse kriitiliselt. Kõnealune tõik ei ole aluseks oma nõuete tõendamata jätmiseks. Kostja on esitanud 30.09.2002 maksekorralduse 32 000 krooni kohta, soovides sellega tõendada, et arvet saamata tasus kostja hagejale renti. Kohus leidis, et kuna hageja on saamata jäänud tulu arvestamise aluseks pidanud sama metoodikat kui kahju hüvitamise nõude puhul ning ei ole ümber lükanud kostja seisukohta ja tõendeid rendi tasumise kohta, siis tuleb saamata jäänud tulu nõue jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused
10.Hageja palus kohtuotsuse tühistada osas, millega jäeti rahuldamata saamata jäänud tulu nõue, ning teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud tulu näol tekkinud kahju 672 532,68 krooni. Juhul kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada, siis palub hageja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks teises koosseisus.
11.Maakohus on otsuses palju tähelepanu pööranud menetluse venimisele ja selle põhjustele. Otsuses on millegipärast korduvalt välja toodud kõik hagiavalduses tehtud muudatused, kuid üldse ei ole sisuliselt käsitletud hagejal tekkinud kahju saamata jäänud tulu näol. Hageja arvates puudus kohtunikul soov antud asjas lahendit teha. Pooled ei vaidlustanud asjas tehtud kohtumääruseid ega taotlenud menetluse peatamist. Esitatud taotluste lahendamine ei saanud olla nii mahukas ega aeganõudev, mis tinginuks menetluse toimumise esimese astme kohtus üle kuue aasta. 20.04.2004 esitas tollane pankrotihaldur Lembit Ülper kokkuvõtte hagiavaldusest ja selle täiendustest. Alates 20.04.2004 ei ole hageja hagiavalduses muudatusi teinud ja kohtupidamist ei saanud takistada ka halduri vahetus. Kuigi hageja kinnitas korduvalt, et 20.04.2004 kokkuvõte vastab menetlusdokumendile esitatavatele nõuetele, esitas ta 29.04.2008 määruse täitmiseks veel ühe hagi tervikteksti. Kohtuniku räige käitumine 09.10.2007 toimunud kohtuistungil hageja esindaja suhtes tugevdas viimase kahtlusi selles, et kohtunik ei ole erapooletu. Seetõttu oli hageja sunnitud esitama kahel korral avalduse kohtuniku taandamiseks, samuti taotluse Riigikohtule distsiplinaarmenetluse algatamiseks.
12.Vaatamata hagiavalduse tervikteksti esitamisele, millest ei tohiks selgusetuks jääda hageja poolt esitatud nõue ja selle põhjendus, väidetakse kohtuotsuses, et hageja nõue on ebaülevaatlik ning ei ole selge. Hageja on oma lõplikult formuleeritud asjaolud ja nõuded esitanud 20.04.2004 ning 10.06.2008 hagi terviktekstides. Tähtsust ei oma see, et hageja on varasematel aastatel oma nõuet suurendanud või vähendanud. Kohtu seisukohad on kummalised, sest need panevad kahtluse alla tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 5 sätestatu kehtivuse. Otsuse p-st 7, milles kohus leidis, et 10.06.2008 on hageja esitanud kohtule kirjalikult avalduse hageja poolt esitatud hagiavaldusest ja selle täiendustest, mis kordab hageja 20.04.2004 esitatud kokkuvõtet, võib järeldada, et hagejal puudub õigus jääda oma seisukoha ja nõude juurde. Kohus ei ole hageja poolt esitatud saamata jäänud tulu nõuet arutanudki, vaid piirdunud paljasõnalise väitega, et hageja nõue on ebaülevaatlik ja ebaselge. Maakohus ei ole järginud TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatut. Vastus apellatsioonkaebusele
13.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
14.TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollis ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Tutvunud asja materjaliga, leidis ringkonnakohus, et maakohtu otsus tuleb TsMS §-de 646, 656 lg 1 p 5 ja 657 lg 1 p 3 alusel vaidlustatud osas, so 672 532,68 krooni nõude osas tühistada ja asi saata tühistatud osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Ringkonnakohus otsustas asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kuna leidis, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud pooltevahelise rendilepingu tühisuse tunnustamise osas ja ringkonnakohus selles osas kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli.
15.TsMS § 436 lg 1 sätestab, et kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ning TsMS § 438 lg 1 järgi hindab kohus otsust tehes tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud. TsMS § 442 lg 8 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas; kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega ning kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus otsuse tegemisel nimetatud sätteid.
16.Hagiavalduse kohaselt kasutas kostja hagejale kuuluvat vara alates 26.02.2001 kuni 26.02.2003 selle eest tasu maksmata. Hageja leiab, et sellega tekitas kostja talle varalist kahju saamata jäänud tulu näol ajavahemikul 26.02.2001 – 29.01.2003 vähemalt 616 552, 58 krooni ja hageja nõuab kostjalt ka viivise 56 090,10 krooni tasumist. Maakohus leidis, et hageja nõue 672 532, 68 krooni saamiseks ei ole põhjendatud ega tõendatud, viidates ainsa tõendina kostja 30.09.2002 maksekorraldusele 32 000 krooni tasumise kohta. Veel märkis kohus, et saamata jäänud tulu nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja on selle arvestamise aluseks pidanud sama metoodikat kui kahju hüvitamise nõude puhul ning ei ole ümber lükanud kostja seisukohta ja tõendeid rendi tasumise kohta. Muid põhjendusi
maakohtu otsuse põhjendav osa ei sisalda, mistõttu ei ole kohtu jõudmine järeldusele, et hagi ei kuulu rahuldamisele, jälgitav. Kohtuotsuses ei ole märgitud kohtu tuvastatud asjaolusid ega seda, milliste konkreetsete kostja seisukohtade ja tõendite alusel jäi hageja nõue rahuldamata. Hageja väidetele ja poolte poolt asjas esitatud tõenditele ei ole kohus hinnangut andnud, v.a kostja esitatud 30.09.2002 maksekorraldusele. Samas ei selgu kohtuotsusest, miks välistab kohtu arvates kostja poolt hagejale makstud 32 000 krooni hagi rahuldamise. Kohtuotsusest ei selgu, millist tähendust omab hagi rahuldamata jätmisel asjaolu, et hageja on saamata jäänud tulu arvestanud sama metoodika järgi kui kahju hüvitist, kuigi VÕS § 128 lg 2 järgi on saamata jäänud tulu käsitletav varalise kahjuna ning sama põhimõte oli sätestatud ka varem kehtinud tsiviilkoodeksi § 222 lg-s 2 ja §-s 461. Ka ei ole kohus märkinud otsusesse ühtegi materiaalõiguse normi, millest kohus otsust tehes juhindus. Kuna kohtuotsust ei ole seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud, so sisuliselt ei ole vaidlustatud nõude osas kohtuotsust tehtud, ei ole ringkonnakohtul võimalik puudust kõrvaldada ja asi tuleb saata tühistatud osas uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus.
17.Kohtukulude väljamõistmine lahendatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
Tiit Kollom
Mare Merimaa
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.