29. oktoober 2008 kell 15:00, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-02-250
Tsiviilasi
ASE(pankrotis) hagi TOÜ vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja ASE(pankrotis) (registrikood xxx); Hageja seaduslik esindaja pankrotihaldur R Kallaste (xxx); kostja TOÜ(registrikood xxx; asukoht xxx); kostja seaduslik esindaja I B .
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
17. september 2008
Istungil osalenud isikud
kostja seaduslik esindaja I B .
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Tunnustada ASE(pankrotis) (registrikood xxx) ja TOÜ(registrikood xxx) vahel 26.02.2001 sõlmitud rendilepingu, mille alusel anti TOÜ rendile aadressil xxx Harju maakond asuvad hooned koos hoonetes asuvate seadmete ja mehhanismidega, tühisust.
3.Jätta rahuldamata hageja saamata jäänud tulu nõue.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
2-02-250
Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
I Asjaolud ja menetluse käik
1.05.07.2002 esitas hageja seaduslik esindaja pankrotihaldur L Ülper endisele Tallinna Linnakohtule hagi kostja TOÜ vastu kahju hüvitamise nõudes summas 556 875.54 krooni. 26.07.2008 vormistatud kohtumäärusega anti tsiviilasi üle Harju Maakohtule, kusjuures asja esialgselt lahendama määratud kohtunik asendati ning käesolev kohtukoosseis tutvus sisuliselt lahendatava asjaga esmakordselt 25.10.2003 toimuval eelistungil. Muu hulgas on asja lahendamise venimise tinginud selgusetu nõue, korduvalt menetlusosaliste poolt taotletud istungite edasi lükkamised ning menetluses esitatud taotlused, mille lahendamine on mahukas ning aeganõudev. Tsiviilasjas on vormistatud 11.05.2004 tagaseljaotsus, mille peale esitas kostja kaja. Kohus luges kaja põhjendatuks ning taastas asjas menetluse. 11.05.2005 toimunud istungil andis kohus pooltele võimaluse kompromisslepingu sõlmimiseks, mille osas aga pooled ei avaldanud seisukohta, kuni kohtu vastavasisulise järelpärimise vormistamiseni s.o 21.12.2006. Peale kõnealust toimingut selgus muu hulgas asjaolu, et pankrotihaldurite koja ettekande ja vastava kohtumääruse alusel vabastati L Ülper menetluse kestel ning uueks pankrotihalduriks määrati R Kallaste. Hageja uus seaduslik esindaja jättis kohtule õigeaegselt teatamata halduri vahetusest, samuti on esindaja ilmunud istungile ettevalmistamata, suutmata põhjendada hageja huvisid käesolevas kohtumenetluses. Kohus on korduvalt hagejalt nõudnud hagiavalduse terviktekst, mis on aga käesoleva ajani esitamata. Hageja seaduslik esindaja R Kallaste on muu hulgas esitanud kahel korral avalduse kohtuniku taandamiseks. Esimese taotluse vaatas läbi kirjalikus menetluses 12.11.2007 Harju Maakohtu esimees Helve Särgava, kelle hinnangul esitatud taandamise taotlus oli põhjendamatu ning kuulus rahuldamata jätmisele. Samale seisukohale asuti 27.06.2008 vormistatud määruses. 30.01.2008 määratud istungile jättis hageja seaduslik esindaja ilmumata, mistõttu kohus lükkas asja arutamise edasi. 12.03.2008 toimunud istungile isik samuti ei ilmunud, ning kohus jättis hagi läbivaatamata kostja vastavasisulise taotluse alusel. 22.04.2008 saabus kohtusse hageja avaldus menetluse taastamiseks, mille kohus rahuldas 29.04.2008 vormistatud määrusega. Hageja seaduslik esindaja ei ole ilmunud ka 17.09.2008 määratud istungile, esitades taotluse, et asi vaadatakse läbi tema osavõtuta. Menetluse kestel toimunud korduvate haginõuete muutmine on põhjustanud hagi ebaülevaatlikkuse. Ebaülevaatlikkuse tingisid alljärgnevad asjaolud: -
05.07.2002 esitas ASE(pankrotis) hagi TOÜ vastu kahju hüvitamise nõudes summas 556 875.54 krooni. Hageja seaduslikuks esindajaks oli hagiavalduse esitamise hetkel L Ülper:
2-02-250 -
-
-
-
-
-
16.04.2003 laekus kohtusse hageja avaldus hagi aluse muutmises ja täiendavas nõudes. Hageja palub tunnistada kehtetuks ASE(pankrotis) ja TOÜvahel 26.02.2001 sõlmitud rendileping ning mõista välja hageja kasuks saamata jäänud tulu summas 556 875.54 krooni. TsMS § 376 alusel on hagejal õigus muuta hagi alust või eset või suurendada nõuet, esitades selle kohta avalduse. Käesoleval juhul on hageja hagiavalduses muutnud nii hagi alust kui eset, mis on aga eelduseks iseseisva menetluse algatamiseks; 29.10.2003 on esitatud kohtusse hagiavalduse seisukohtade ning materiaalõigusliku aluse täiendus; 20.11.2003 on kohtusse laekunud hagi nõude suurendamise avaldus, mille kohaselt palub hageja tunnistada kehtetuks ASE(pankrotis) ja TOÜ vahel 26.02.2001 sõlmitud rendileping ning mõista välja hageja kasuks saamata jäänud tulu summas 732 532.68 krooni, millest renditasu võlg moodustab 676 442.58 krooni ja viivisevõlg 56 090.10 krooni; 22.01.2004 esitas hageja avalduse tsiviilasjade liitmiseks ja taotluse tunnistajana LK’i ülekuulamiseks. Kuna kohtusse oli esitatud kaks eraldiseisvat nõuet kostja TOÜ vastu ASE(pankrotis) poolt (kahju hüvitamise nõue ja varalise kahju hüvitamise nõue); 04.03.2004 on kohtusse laekunud hagi nõude suurendamise avaldus, mille kohaselt hageja soovib suurendada varalise kahju summas 250 000 krooni hüvitamise nõuet ning palub mõista kostjalt välja 500 000 krooni; 20.04.2004 on hageja esitanud avalduse kohtule hagi nõude vähendamiseks. Kuna 20.11.2003 esitatud taotluse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista kahju hüvitamise nõudena saamata jäänud tulu summas 732 532.68 krooni, siis 20.04.2004 esitatud avaldusest nähtuvalt palub hageja nimetatud summat vähendada ning kostjalt välja mõista kahju hüvitamise nõudena saamata jäänud tulu summas 672 532.68 krooni; 25.03.2004 on hageja esitanud avalduse varem liidetud hagide eraldamiseks; 20.04.2004 on hageja esitanud hagi nõude vähendamise avalduse ning kokkuvõtte hagiavaldusest ja selle täiendusest, mille kohaselt palub tunnistada kehtetuks ASE(pankrotis) ja TOÜ vahel 26.02.2001 sõlmitud rendileping, kehtetuks tunnistamise võimatuse korral tunnustada lepingu tühisust ning mõista kostjalt välja hageja kasuks saamata jäänud tulu summas 672 532.68 krooni.
Hageja seaduslik esindaja pankrotihaldur R Kallaste on märkinud, et jääb kirjalikult 20.04.2004 esitatud kokkuvõtte juurde, mille on koostanud endine võlgniku pankrotihaldur L Ülper.
II Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt kuulus hagejale enne pankrotimenetluse alustamist ja kuulub ka praegu omandiõiguse alusel alljärgnev vara, mis nähtub ka Harju Maavalitsuse Infosüsteemide hooneregistritalituse teatisest :
1.xxx, Maardu asuvad kaks angaari (viilhalli)
2.xxx, Maardu asuvad remonditsehh ja puurkaev-pumbamaja, koos seadmete ja muude varadega. Hageja ainuaktsionär ja juhatuse liige on V B . 26.01.2001 sõlmis V G kostjaga, kelle ainuosanik ja juhatuse liige oli V B , rendilepingu xxx ja xxx, Maardu ehitiste ja muude varade kasutamiseks, mille alusel läks hageja varade kasutamise õigus üle kostjale alates 26.02.2001. Rendileping oli sõlmitud vähem kui 9 päeva enne pankrotimenetluse algatamist
2-02-250 ning teadvalt kostjale äärmiselt soodsatel tingimustel, millega kahjustati hageja enda ja võlausaldajate huve. Rendilepingu sõlmimisest ja hageja varade kostja kasutusse andmisest alates 26.02.2001 kuni vähemalt 26.02.2003.a, millise perioodini on arvestatud kahju hüvitamise nõue summas 672 532.68 krooni, ei ole hageja saanud oma varadest reaalset tulu, et rahuldada võlausaldajate nõudeid ja katta pankrotimenetluse kulusid. Tallinna Linnakohtu registriosakonna registriandmete kohaselt on hageja ainuaktsionär ja juhatuse liige. Seega on hageja 26.02.2001 sõlminud kostjaga kui oma lähikondsega rendilepingu kahjustades võlausaldajate huve, millisest asjaolust tulenevalt taotleb hageja 26.02.2001 rendilepingu kehtetuks tunnistamist. Perioodil 26.02.2001 kuni vähemalt 26.02.2003 on kostja kasutuses hageja vara, mille eest kostja ei ole hagejale tasunud, tekitades sellega hagejale varalist kahju saamata jäänud tulu näol. Hageja eesmärk kostjalt kahju nõudes ei ole kostjalt põhjendamatute tulude saamine, seetõttu lähtub hageja kahjunõude summa kalkuleerimisel 26.02.2001 sõlmitud rendilepingu p 3.1 kokkulepitud summast arvestusega, et kuigi kokku lepitud rendisumma on põhjendamatult väike, on kostja lubanud sellise summa maksta. Hageja leiab, et erinevalt rendilepingus näidatust tuleb kostjal tasuda hageja varade kasutamise eest alates ajast, mis varad tema valdusse anti, seega alates 26.02.2001.a. Tulenevalt eeltoodust tuleb hageja hinnangul kostjalt välja mõista saamata jäänud renditasu hageja varade kasutamise eest 26.02.2001 seisuga kuni 29.01.2003 summas 616 442.58 krooni ning renditasu maksmisega viivitamise eest viivis summas 56 090.10 krooni, mis kokku moodustab 672 532.68 krooni hageja varade kasutamise arvelt saamata jäänud tulu. 26.02.2001.a rendilepingu poolte kui lähikondsete tahe oli sisuliselt suunatud kogu hageja valduses ja kasutuses olnud vara, mis on hageja pankrotivara nimekirjas, kostjale üleandmisele. Selle tulemusel muutus võimatuks hageja majandustegevuse jätkamine ning võlakohustuste täitmine.
III Kostja vastuväited
2.Kostja on menetluse kestel korduvalt esitanud vastuväiteid hagiavalduses esitatud nõuete suhtes. 06.04.2004 esitatud kostja kirjaliku vastuväite kohaselt on haldur ühepoolse tehinguga tunnistanud rendilepingu kehtivaks algusest peale s.o alates 26.02.2001 ja soovis selle lõpetada alates 29.01.2003.a põhjusel, et kostja ei täida lepingujärgseid kohustusi, s.o kostjal on hageja arvates rendivõlgnevus. Antud tahteavalduse ülesütlemisavaldust kostja ei ole saanud. Hageja on pidevalt ja korduvalt tunnistanud rendilepingu kehtivust algusest peale ja jääb seisukohale, et rendileping lõppes hageja initsiatiivil 29.01.2003. Peale selle, samas avalduses nõuab hageja välja mõista kostjalt „saamata jäänud renditasu“ alates 26.02.2001 – 29.01.2003 ja renditasu maksmisega viivitamise eest viivis summas 56 090.10 krooni. Seega hageja nõue iseenesest räägib hageja poolt õiguslike rendisuhete tunnistamisest poolte vahel alates 26.02.2001 – 29.01.2003 kuna nimelt rendisuhted on aluseks renditasu võla ning viivise nõude esitamiseks. Samas viitab hageja hagis sätetele, mis räägib tema poolt rendilepingu kehtivuse tunnustamisest. Sõlmimise ajal, nagu ka praegu, rendileping oli ja on kooskõlas heade kommetega. Kostjale pool lagunenud seisundis rendile antud ladude rendi hind – 1 ruutmeetri eest 3 krooni + 18 %, on käesoleval ajal keskmisest kõrgem. Rendimakseid kostja tasus ettemaksega, aga kui hageja väidab, et ei saa tulu, siis tuleb välja selgitada, millele on kulutatud 164 000 kroon, mis on tasutud kostja poolt rendimaksetena. Firma käivet hageja omab just nimelt rendimaksetest.
2-02-250
IV Kohtuistung
3.17.09.2008 toimunud kohtuistungile hageja ei ilmunud, paludes vaadata asi läbi tema osavõtuta ning jäädes 20.04.2004 esitatud L Ülper’i kokkuvõtte juurde. Kostja vaidleb hagile jätkuvalt vastu ega tunnista hagi. Kostja asub seisukohale, et hagejale endalegi on tema nõue selgusetu.
V Kohtu põhjendused
4.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seadus § 66 lg 1 (kuni 30.06.2002 kehtinud redaktsioon) sätestas, et tehing, mis on vastuolus põhiseadusliku korra või heade kommetega, on tühine. Tsiviilseadustiku üldosa seadus § 66 lg 3 (kuni 30.06.2002 kehtinud redaktsioon) sätestas, et tühine tehing on kehtetu algusest peale.
5.Kohus, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
6.Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse kahju hüvitamise nõudes summas 556 875.54 krooni (I kd, tl 4-6). Hagiavalduses leiab hageja, et kostja ei ole tasunud poolte vahel sõlmitud rendilepingus kokku lepitud renti ajavahemiku 26.02.2001-26.06.2002 eest kokku summas 520 295.04 krooni. Lisaks tasumata rendile nõuab hageja viivisevõlgnevust summas 35 580.50 krooni. Kokku on hageja nõue 556 875.54 krooni. 16.09.2003 on hageja esitanud kohtule hagi aluse muutmise ja täiendava nõude avalduse, milles palub tunnistada kehtetuks poolte vahel sõlmitud rendileping ning mõista kostjalt välja saamata jäänud tulu summas 556 875.54 krooni (I kd, tl 39-42). Oma nõudes tugineb hageja asjaolule, et poolte vahel on sõlmitud rendileping 9 päeva enne pankrotimenetluse algatamist, millega rikuti võlausaldajate huve. Samuti oli hageja aktsionär ja juhatuse liige V B samal ajal ka kostja juhatuse liige. 29.10.2003 on hageja esitanud täiendava seisukoha ja materiaalõigusliku aluse täiendamise avalduse, milles hageja leiab, et rendileping on tühine, kuna on vastuolus heade kommetega (I kd, tl 67-68). 20.11.2003 on hageja esitanud avalduse nõude suurendamiseks, suurendades saamata jäänud tulu nõuet 732 532.68 kroonini (I kd, tl 72-73). 25.02.2004 on hageja esitanud avalduse nõude suurendamiseks, paludes kostjalt välja mõista saamata jäänud kogutulu 500 000 krooni (I kd, tl 111). 20.04.2004 on hageja esindanud avalduse hagi nõude vähendamiseks, milles hageja avaldab, et vähendab oma nõuet kostja vastu 60 000 krooni võrra ja palub kostjalt välja mõista 672 532.68 krooni (I kd, tl 144). Samuti on hageja kohtule esitanud kokkuvõtte hageja nõuetest (I kd, tl 145-150). 10.06.2008 menetlusdokumendis palub hageja tunnistada kehtetuks poolte vahel sõlmitud rendileping, selle võimatuse korral tunnustada selle tühisust (III kd, tl 10-17). Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et hageja on muutnud nii hagi alust kui eset. Kostja leiab, et hageja nõue on ebaülevaatlik.
2-02-250
7.Kohus leiab, et kostja seisukoht selles, et hageja nõue on ebaülevaatlik, on õige. Kohus on korduvalt nimetatud asjaolule juhtinud hageja tähelepanu ja nõudnud hagiavalduse tervikteksti esitamist (II kd, tl 144; 165-166; 194-197). Kohtu nõuded on hageja jätnud täitmata. 10.06.2008 on hageja esitanud kohtule kirjalikult avalduse hageja poolt esitatud hagiavaldusest ja selle täiendustest, mis kordab hageja 20.04.2004 esitatud kokkuvõtet (I kd, tl 145-150). Vaatamata eelnimetatud hageja hinnangul ülevaatliku seisukoha esitamisele, ei ole hageja nõue selge. Pärast hagiavalduse esitamist on hageja esitanud hagi aluse muutmise ja täiendamise aluse, milles nõuab poolte vahel sõlmitud rendilepingu kehtetuks tunnistamist ning kostjalt välja saamata jäänud tulu summas 556 875.54 krooni väljamõistmist (I kd, tl 3942), samas kui esialgselt esitatud hagiavalduses on kostja nõudnud kahju hüvitamist summas 556 875.54 krooni (I kd, tl 4-6). Seega ei ole hageja selgitanud, kas ta muutis esialgses hagiavalduses esitatud nõuet, s.o hagi eset või loobus esialgsest nõudest. 29.10.2003 on hageja esitanud täiendava seisukoha ja materiaalõigusliku aluse täiendamise avalduse, milles hageja leiab, et rendileping on tühine, kuna on vastuolus heade kommetega (I kd, tl 67-68). 10.06.2008 menetlusdokumendis palub hageja tunnistada kehtetuks poolte vahel sõlmitud rendileping, selle võimatuse korral tunnustada selle tühisust (III kd, tl 10-17). Lisaks on hageja korduvalt suurendanud ja vähendanud oma nõuet - 20.11.2003 on hageja taotlenud nõude suurendamist 732 532.68 kroonini (I kd, tl 72-73), 25.02.2004 on hageja esitanud avalduse nõude suurendamiseks, paludes kostjalt välja mõista saamata jäänud kogutulu 500 000 krooni (I kd, tl 111) ja 20.04.2004 on hageja esindanud avalduse hagi nõude vähendamiseks, milles hageja avaldab, et vähendab oma nõuet kostja vastu 60 000 krooni võrra ja palub kostjalt välja mõista 672 532.68 krooni (I kd, tl 144). Eeltoodust tulenevalt on ebaselge ka hageja nõude suurus.
8.Kostja on leidnud, et hageja on muutnud nii hagi alust kui eset. Kohus leiab, et hageja hagiavalduse muutmise ja täiendava nõude esitamise avalduses ei ole vaatamata pealkirjale hageja muutnud hagi aluseks olevaid asjaolusid. Esialgses hagiavalduses on hageja nõudnud kahju hüvitamist, kuna kostja ei ole täitnud rendilepingust tulenevat kohustust renti maksta (I kd, tl 4-6). 16.09.2003 esitatud hagi aluse muutmise avalduses on hageja hagi alusena välja toonud samad asjaolud, mis hagiavalduses. Täiendavalt on hageja täpsustanud rendilepingus objektiks oleva vara asukoha ning välja toonud asjaolu, et hageja aktsionär ja juhatuse liige V B on samaaegselt olnud ka kostja osanikuks ja juhatuse liikmeks, lisaks on hageja viidanud uutele materiaalõigusnormidele, millele ta rajab oma nõude. Kohus leiab, et hageja ei ole muutnud hagi alust, vaid on täiendanud ja parandanud hagi aluseks olevaid faktilisi ja õiguslikke väiteid, ilma, et ta oleks muutnud hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Kohus märgib, et hagiavalduses ja hagiavalduse täiendamise avaldustes viidatud materiaalõiguse norme ei saa vaadelda hagi alusena.
9.Kohus leiab, et 16.09.2003 esitatud avalduses esitatud rendilepingu kehtetuks tunnistamise nõuet saab käsitleda hageja täiendava nõudena, mitte hagi eseme muutmisena. Hageja 29.10.2003 esitatud täiendava seisukoha ja materiaalõigusliku aluse täiendamise avalduses (I kd, tl 67-68) on hageja kohtu hinnangul esitanud materiaalõigusnormid, millele ta rajab oma nõude ja nimetatut ei saa seetõttu käsitleda uue nõudena. Seega on hageja esitanud alternatiive nõude.
10.Samas leiab kohus, et hageja on 16.09.2003 avalduses muutnud hagi eset. Esialgses hagiavalduses on hageja nõudnud kahju hüvitamist summas 556 875.54 krooni (I kd, tl 4-6), 16.09.2003 esitatud avalduses on hageja nõudnud saamata jäänud tulu summas 556 875.54 krooni, väites, et nõude arvestuslik käik on sama, mis esialgses hagiavalduses (I kd, tl 39-42). Hilisemates hagiavalduste muutmise ja kokkuvõtete esitamise käigus on hageja jäänud
2-02-250 järjekindlalt saamata jäänud tulu nõude juurde. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja on muutnud hagi eset ehk oma nõuet. Kuna hageja hagi alust muutnud ei ole, siis on hagi eseme muutmine lubatud.
11.Kohus leiab, et pankrotimenetluses tagasivõitmise alustena tuleb kohaldada tehingu tegemise aja sätteid, kui hilisematele sätetele ei ole antud seadusega tagasiulatuvat jõudu. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-39-08.
12.16.09.2008 esitatud avalduses on hageja esitanud rendilepingu kehtetuks tunnistamise nõude. Hageja tugineb PankrS § 43 lg 1 p-le 2 (kuni 31.12.2003 kehtinud redaktsioon) ja leiab, et kuna rendileping oli sõlmitud 9 päeva enne pankrotimenetluse algatamist kostjale äärmiselt soodsatel tingimustel. 29.10.2003 on hageja esitatud täiendava seisukoha ja materiaalõigusliku aluse täiendamise avalduses (I kd, tl 67-68) leidnud, et rendileping on vastuolus heade kommetega. 10.06.2008 menetlusdokumendis (III kd, tl 10-17) on hageja leidnud, et rendilepingul on kinke iseloom ning see on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine. Samas menetlusdokumendis palub hageja tunnistada kehtetuks poolte vahel sõlmitud rendileping, selle võimatuse korral tunnustada selle tühisust. Kostja vaidleb hagile vastu. Kohus leiab, et kuni 31.12.2003 kehtinud pankrotiseaduse kohaselt ei saanud rendilepingut tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Tulenevalt PankrS § 42 lõikest 1 (kuni 31.12.2003 kehtinud redaktsioon) saab tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada tehinguid ja õigustoiminguid, millega vara on välja läinud võlgniku omandist. Rendilepingu alusel vara väljaminekut rendileandja omandist ei toimu. Samale seisukohale on asunud Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-76-01.
13.Hageja on esitanud alternatiivse nõude ja leidnud, et rendileping on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt (III tl 10-17) otsustas hageja tookordne juhatuse liige V B 26.02.2001 anda kogu hageja vara üle kostjale kui oma lähikondsele ehk sisuliselt iseendale, kuna kostja kuulus ainuisikuliselt talle. Hageja leiab, et V B pidi hageja seadusliku esindajana teadlik olema pankrotiolukorrast, sest Eesti Vabariigi ees oli tekkinud maksuvõlg suuruses ca 1 miljon krooni. Eesti Vabariik Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti kaudu oli hagejale teinud 14.09.2000 ettekirjutuse maksuvõla tasumiseks. Võlausaldaja AS Eesti Ühispank esitas 26.03.2001 hagejale pankrotihoiatuse. Seega leiab hageja, et 26.02.2001 rendilepingu sõlmimisega lõpetati sisuliselt hageja tegevus ja muudeti võimatuks nõuete rahuldamine. Selline tegutsemine ei vasta ühiskonna üldisele ja normaalsele arusaamisele kõlblusest. Vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõuet hageja esitanud ei ole. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et see nõue ei kuulu rahuldamisele, kuna hageja pidas ise rendilepingut kehtivaks pikema aja jooksul (vähemalt kaks aastat), arvestas rendivõlgnevust ja esitas ühepoolselt rendilepingu lõpetamise teate, millega hageja lõpetas lepingu peale kahe aasta möödumist lepingu sõlmimise hetkest, esitades esialgse hagi rendivõlgnevuse nõudes. Kohus leiab, et hageja nõue rendilepingu tühisuse tuvastamiseks tuleb rahuldada. Hageja on tuginenud rendilepingu tühisuse tuvastamise nõudes asjaolule, et rendileping on vastuolus heade kommetega. Rendileping on sõlmitud 26.02.2001, hageja esindajana on lepingule alla kirjutanud volikirja alusel V G ja kostja poolt on lepingu allkirjastanud kostja juhatuse liige V B (I kd, tl 10). Äriregistri andmetel oli ajavahemikus 14.04.2000 – 21.06.2001 hageja juhatuse liige V B ja alates 21.06.2001 V B . Kuigi isiku perekonnanime kirjapilt on erinev, on kohtu hinnangul tegemist ühe ja sama isikuga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna hageja juhatuse liige ja kostja juhatuse liige oli samaaegselt üks isik, oli tegemist lähikondsetega. Seega saab kostjale samastada hageja teadmisi. 14.09.2000 oli Eesti Vabariik edastanud hagejale ettekirjutuse maksuvõla summas 913 959 krooni ja intresside summas 277 685 krooni kohta ja kohustanud hagejat nimetatud
2-02-250 summa 10 päeva jooksul tasuma (I kd, tl 151). Samuti oli Eesti Ühispank teinud ettekirjutuse hagejale tasumata võlgnevuse kohta (I kd, tl 152). Eeltoodust tuleneb, et hagejal oli suures mahus täitmata kohustusi, samuti kuulus hageja juhatuse liikmete, kelle hulka kuulus ka V B , hoolsuskohustuse hulka ettevõtte maksevõime jälgimine, millest tulenevalt hageja juhatuse liikmed pidid olema teadlikud ettevõtte maksevõimetusest, mis lõppes hageja pankroti väljakuulutamisega 22.04.2002. Kuna kohus on leidnud, et hageja teadmisi tuleb omistada ka kostjale läbi ühise juhatuse liikme, siis pidi ka kostja olema teadlik hageja maksevõime halvenemises. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna hagejal olid makseraskused juba 2000.a ja nii hageja kui kostja juhtkond pidid olema teadlikud hageja maksevõime halvenemisest, mis viis hageja pankrotistumiseni 22.04.2002 ja rendilepingu sõlmimisega muudeti võimatuks pankrotimenetluses võlausaldajate nõuete rahuldamine pankrotivara müümise läbi pärast pankroti väljakuulutamist, siis on rendileping vastuolus heade kommetega ja sellest tulenevalt tühine. Tulenevalt TsÜS § 66 lg 3 (kuni 30.06.2002 kehtinud redaktsioon) on tühine tehing kehtetu algusest peale.
14.Hageja väide, et hagejale kuulunud vara väljarentimine tõi kaasa ettevõtte tegevuse lõpetamise on paljasõnaline ja tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et hagejale kuulus ainsa varana kostjale rendile antud vara, samuti ei ole hageja tõendanud, et selle vara väljarentimise tõttu muutus hageja maksevõimetuks. Hageja väide AS Eesti Ühispank poolt 26.03.2001 hagejale esitatud pankrotihoiatuse kohta on paljasõnaline ja tõendamata. Asjaolu, et mõnes teise tsiviilasja toimik sisaldab eelnimetatud pankrotihoiatust, ei tõenda hageja väidet käesolevas tsiviilasjas.
15.Samuti leiab kostja, et eelnimetatud hageja nõude esitamisega on hageja muutnud nii hagi alust kui eset ja seetõttu tuleb hageja nõue läbi vaadata eraldi menetluses. Kohus on selles küsimuses põhjendanud oma seisukohta käesoleva lahendi punktides 8-10.
16.Kostja on leidnud, et hageja nõue lepingu tühisuse tunnustamiseks ei kuulu rahuldamisele, kuna hageja on ise arvestanud rendilepingu võlgnevust, tunnistanud kaks aastat rendilepingu kehtivust ja ütelnud rendilepingu ülese (III kd, tl 42). Kohus leiab, et nimetatud kostja seisukoht ei ole õige. Kuna kohus on tuvastanud, et rendileping on vastuolus heade kommetega, siis on rendileping tühine. Tühine leping ei saa kehtida sõltuvalt sellest, kas pooled seda heaks kiidavad. Heade kommetega vastuolevat tehingut ei saa heakskiitmisega kehtivaks muuta. Heade kommetega vastuolus oleva tehingu regulatsiooni eesmärgiks ei ole ühe poole kaitse vaid üldsuse huvid.
17.Hageja väidab 20.04.2004 esitatud hagiavalduse kokkuvõttes, et perioodil 26.02.2001 kuni vähemalt 26.02.2003 on kostja kasutuses hageja vara, mille eest kostja ei ole hagejale tasunud, tekitades sellega hagejale varalist kahju saamata jäänud tulu näol. Hageja leiab, et erinevalt rendilepingus näidatust tuleb kostjal tasuda hageja varade kasutamise eest alates ajast, mil varad tema valdusesse anti seega 26.02.2001. Nõudeks on kostjalt saamata jäänud renditasu (tulu) hageja varade kasutamise eest perioodil 26.02.2001 seisuga kuni 29.01.2003 summas 616 442.58 krooni ja renditasu maksmisega viivitamise eest viivis summas 56 090.10 krooni, mis kokku moodustab 672 532.68 krooni. Kostja on kirjalikus vastuses 27.04.2004 märkinud, et hageja ei ole tõendanud, et tegelik renditasu suurus lepingu sõlmimise ajal võis olla suurem, kui rendilepinguga ette nähtud. Kostja vaidleb vastu hageja saamata jäänud tulu nõudele, kuna rendimakseid vastavalt rendilepingu tingimustele tasutakse täies ulatuses ning puudub kahju, millist peab hüvitama. Samuti ei ole kostja arvates hageja tõendanud, et tal oli õigus vaidlusaluste pindade rendile andmiseks, milliste eest ta tahab saada renditasu summas 32 000 krooni igakuiselt ning, et need pinnad on ta rendile andnud. Samuti on ebaselge,
2-02-250 millisest kuupäevast ja mille alusel hageja arvestab viiviseid. Kohtu hinnangul ei ole hageja nõue summas 672 532.68 krooni põhjendatud ega tõendatud. Hageja on märkinud hagiavalduse kokkuvõttes, et hageja tõendamisvõimalus on kostja pahatahtliku käitumise tõttu piiratud, mistõttu tuleb hagejat käesolevas protsessis käsitleda kui nõrgemat poolt ning suhtuda kostja poolt esitatud dokumentidesse kriitiliselt, kui kõnealune tõik ei ole aluseks oma nõuete tõendamata jätmiseks. Kostja on esitanud 30.09.2002 maksekorralduse summas 32 000 krooni, soovides sellega tõendada, et saamata arvet tasus kostja hagejale renti, kandes selle hageja arveldusarvele (I kd tl 29). Kohus leiab, et kuna hageja on saamata jäänud tulu arvestamise aluseks pidanud sama metoodikat, kui kahju hüvitamise nõudes (I kd, tl 41) ei ole ümber lükanud kostja seisukohta ja tõendeid rendi tasumise kohta, siis tuleb hageja saamata jäänud tulu nõue jätta rahuldamata.
18.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (edaspidi TsMS RS) § 3 sätestab, et enne TsMS RS jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuna hageja on esitanud hagi 05.07.2002, siis kuuluvad menetluskulud kindlaksmääramisele varem kehtinud TsMS § 60 järgi. Tulenevalt TsMS § 60 lg 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioon) võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kohus leiab, et kuna kohus on hagi osaliselt rahuldanud kostja lepingujärgsete kohustuste täitmata jätmise tõttu, siis tuleb tulenevalt TsMS RS § 3 ja TsMS § 60 lg 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioon) kohaselt jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
19.Muud poolte seisukohad ja esitatud tõendid ei ole asjakohased.
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.