2-04-1808/8 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-04-1808 Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus leiab, et loobumine on põhjendatud, see ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja menetlus Aktsiaseltsi Narva Vesi hagis KORTERIÜHISTU PUŠKINI 49 vastu 52 403,17 krooni nõudes lõpetada. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-le 432 juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja esindaja on ühtlasi esitanud riigilõivu tagastamise taotluse. TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 4 kohaselt tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hagile lisatud maksekorraldusest nr. 2602 (t.l. 20) ilmneb, et Aktsiaselts Narva Vesi maksnud 08.12.2004.a Maksu- ja Tolliameti kontole nr xxx viitenumbriga xxx riigilõivu 3 750 krooni selgitusega „Riigilõiv hagiavalduse eest.KÜ Puskini 49“. Kohus rahuldab taotluse tasutud lõivust poole, s.o. 1 875 krooni tagastamiseks. Alates 1. jaanuarist 2009.a kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 1 järgi kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Enne 1. jaanuari 2006.a kehtinud TsMS § 62 lg 1 järgi kui hageja hagist loobub, ei pea kostja hagejale kohtukulusid hüvitama. Kohus võib kostja nõudel menetluse lõpetamise määrusega hagejalt välja mõista kostja kohtukulud, välja arvatud siis, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude rahuldanud. Kuna hageja ei ole teatanud kohtule, et hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude rahuldanud palub kostja hagejalt välja mõista kostja poolt kantud õigusabikulud kokku summas 5 364 krooni vastavalt kohtule esitatud arvele nr 6, 21.01.2005.a. (t.l 93). Arve kohaselt on esindaja osutanud tsiviilasjas nr 2-1389/04 õigusabi: 1) esmased konsultatsioonid hagi kohta (1 tund), hagimaterjalide analüüs (1 tund), hagile vastuse koostamine (3 tundi), kohtupraktika analüüs (1 tund), kohtuistungiks ettevalmistamine (3 tundi), kostja istungil esindamine (1 tund) – 10 tundi x 500 krooni 1 tunni eest – 5 000 krooni; 2) menetlusdokumentide tõlge eesti keelde 364 krooni. Hageja ei nõustunud nimetatud summat kostjale hüvitama. Hageja vastuväidete kohaselt ei ole hagejale teada kliendiga esmaste konsultatsioonide sisu, kohtus asja sisuliselt ei arutatud ja siis kohtupraktikat vaidluses poolte vahel ei kohaldatud, seetõttu ei ole selge, miks hageja peab tasuma need kulud. Tsiviilasjas on olemas üks juriidiline dokument, vastus hagile. Asjas toimus ainult üks kohtuistung 03.04.2008.a, mis oli hageja ja kostja taotlusel kohe edasi lükatud seoses analoogilises vaidluses 30.04.2008.a oodatava Riigikohtu kohtulahendiga, peale selle, selle kohta oli poolte eelnev kokkulepe. Vastavalt protokollile kohtuistung kestis 20 minutit, seetõttu mitte mingit ettevalmistust selleks kohtuistungiks kostja poolt ei nõutud. Kostja poolt 21.05.2005.a esitatud arves ei ole võimalik nõuda tasu kohtuistungiks ettevalmistuse eest (3 tundi) ja kohtuistungil osalemise eest (1 tund), mis toimus 03.04.2008.a ja lükati edasi ülaltoodud asjaolude alusel. Arves ei ole üldse märgitud, millisest kohtuistungist on juttu. Hageja samuti arvab, et kostja lepingulise esindaja nõue eesti keelde dokumentide tõlkimise kulude tasumisest ei kuulu tasumisele, kuna see ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustikuga ette nähtud. 2(3)

2-04-1808 Õigusabikulude väljamõistmisel kohus lähtub kostja esitatud kinnitusest õigusabi eest tasumise kohta kui kohtukulu tõendavast dokumendist enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 60 lg 3 tähenduses. Seadus ei sätesta, milliseid dokumente võib lugeda kantud kulude tõendamiseks tsiviilkohtumenetluses piisavaks. Seega kehtib dokumentaalsete tõendite kohta üldiselt sätestatu (enne 1. jaanuari 2006.a kehtinud TsMS § 117, kehtiva TsMS § 272). Riigikohtu tsiviilkolleegiumi arvates (tsiviilasja nr. 3-2-1-68-06) on kulude tõendatuks lugemine jäetud igakordselt kohtu hinnata, arvestades kõiki asjaolusid, mh esitatud dokumentide usaldusväärsust. Seaduses ei ole nõutud tingimata õigusabiarvete või muude raamatupidamise algdokumentide kohtule esitamist. Kui esitatud kuludokumendid ei ole kohtu arvates kulude tõendamiseks piisavad, võib ta nõuda täiendavate dokumentide, mh arvete või pangaväljavõtete esitamist. Maakohtu arvates on kostja poolt esitatud kuludokumendid kulude tõendamiseks piisavad. Kohus peab põhjendatuks kostja kantud järgmised õigusabikulud: esmased konsultatsioonid hagi kohta (1 tund), hagimaterjalide analüüs (1 tund), hagile vastuse koostamine (3 tundi), kohtupraktika analüüs (1 tund), kokku summas 3 000 krooni. Enne 1. jaanuari 2006.a kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Hageja poolt on kohtule esitatud hagi, milles hageja palub välja mõista kostjalt 52 403,17 krooni. Seega on hagihinnaks 52 403,17 krooni. Kohus leiab, et eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks enne 1. jaanuari 2006.a kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 ja § 62 lg 1, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista kostja poolt kantud õigusabikulud summas 2 620,15 krooni, mis kohus leiab põhjendatuks, võttes arvesse, et kostja kohtukulud on tekkinud käesolevas tsiviilasjas seoses hageja poolt hagi esitamisega, mis oli menetluse algatamise aluseks.