Võlaõigus › Muud

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

ehitustööd on tehtud praagiga, ning sellega, et hageja keeldus kostja pakutud viisil praaki kõrvaldamast. 01.08.2005 pakkus hageja osaliselt praagi kõrvaldamist, millega kostja ei ole nõustunud, sest hageja poolt pakutud viisil ei olnud võimalik seda teha. Põrand oli laiaulatuslikult pragunenud ja mõranenud, mõrad on kohati 2 cm sügavused. Kostja tellitud ekspertiis tõendab praagi olemasolu. Ekspertiisi järeldusel praagi põhjuseks on betoonsegude valmistamise ja paigaldamise tehnoloogia rikkumised, betoonsegude kvaliteedi tõendavate sertifikaatide puudumine ning mittekvalifitseeritud tööjõud.

MAAKOHTU LAHEND

ei tõendanud hageja poolt lepingu või seaduse normide rikkumist, mistõttu ei olnud tal ka õigust hagejale 120 000 krooni tasumata jätmiseks. Kohtuvaidluses kostjal nõuet hageja vastu ei ole, kostja pole vastuhagi esitanud. Kohus selgitas kostjale, et VÕS § 650 lg 1 alusel saab tellija õiguskaitsevahendina nõuda hagejalt lepingu punktis 7 sätestatud garantiikohustuse täitmist. Nõustuda ei saa hageja väitega garantiikohustuse alles pärast lepingujärgse tasu maksmisest alates tekkimise kohta. Kuna hageja nõuab kostjalt lepingujärgse tasu maksmist, pidi ka hageja täitma lepingut garantiikohustuse osas. Kostja tellitud ekspertiisiakti järgi esinenud praagi üheks põhjuseks on järelevalve (sh ka tellija) puudumine. Seega praak tekkis osaliselt ka kostja süü läbi, tellija järelevalve teostamisel oleks võimalik puuduste tekkimist välistada. 01.08.2005 hageja on pakkunud kõrvaldada puudused, millega kostja ei nõustunud, leides, et sellisel viisil parandamine ei olnud võimalik. Mis viisil hageja garantiikohustust täidab, on hageja enda otsustada. Kostjal ei olnud õigust otsustada hageja eest keelata hagejal puuduseid kõrvaldada. Objektil tehtud töödele kehtis 5-aastane garantii ja juhul, kui hageja kõrvaldaks puuduseid ebakvaliteetselt, saaks kostja korduvalt nõuda garantiikohustuse täitmist. VÕS 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hagiavalduse järgi on viivise perioodiks veebruar 2005. a kuni mai 2007. a. Tegelikult on hageja arvestanud viivist 01.01.2005-01.07.2007. Hageja arvestused ei ole õiged. Kuni 01.07.2007 peab kostja maksma viivist mitte 36 000 krooni, vaid 29 384 krooni. Kuni põhisumma tasumiseni viivise väljamõistmist hageja ei taotlenud. Kohus pidas põhjendatuks ja vajalikuks rahuldada hagi kogu haginõude 120 000 krooni ja viivise 29 384 krooni ulatuses.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

kohustuste rikkumisest tulenevalt. VÕS § 642 lg-s 2 sätestatut võib analoogia korras rakendada ka käesolevas vaidluses. Alates põranda pragunemist kuni pretensioonide esitamiseni ei läinud rohkem kui 2 kuud, see aeg on mõistlik aeg ja selle tõttu olid pretensioonid esitatud tähtaegselt; 3) on ebaõigesti järeldatud, et kostja vastusest ei saa välja lugeda, mida hageja rikkus lepingu täitmisel. VÕS § 641 lg 2 p 2 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Pragunenud betoonpõrand ei vasta töö otstarbele. Põranda ehitamiseks projekti ei ole vaja. Kohus on jätnud analüüsimata EhS § 3 lg-s 1 sätestatu, mille kohaselt ehitis peab olema ehitatud hea ehitustava kohaselt; 4) on ebaõige järeldus, et kuna vastustajal ei olnud projekti, siis kõik puudused tema töös on tekkinud apellandi süü läbi. Vastustaja on ehitusäriühing, kes on kohustatud oma tegevuses tegutsema vastavalt seadusele, ehitustöid reguleeritavatele õigusaktidele ning heale ehitustavale. Maakohus on jätnud vastustajale seadusandluse ja lepinguga seatud kohustused analüüsimata. Kohus jättis hindamata asjaolu, et hageja tegi ehitustööd ilma projektita. Pärast ehitustööde lõppemist ei ole hageja kordagi ilmunud ehitusobjektile, et üle vaadata ehitustööd ja fikseerida puudused. Need asjaolud on maakohus jätnud hindamata; 5) on järeldatud, et praak tekkis osaliselt ka kostja süü läbi, kuid kohus ei ole hinnanud, millise suuruse kostja osaline süü moodustab ning ei vähenda selle osa võrra nõuet. Kohus ei arvestanud, millist kahju on pragunenud betoonpõrand tekitanud OÜ Denisto kinnisvarale. Lepingupool, kes on vastu võtnud kohustuse mittekohase täitmise, võib VÕS § 112 lg 1 järgi alandada tema poolt selle eest tasutavat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kuna hinna alandamise eesmärgiks on taastada lepingu mittekohase täitmisega rikutud tasakaal lepingupoolte kohutuste vahel, siis tuleb hinna alandamisel arvestada kohase ja mittekohase täitmise väärtuste omavahelist suhet. Alandatud hind = lepingu eseme väärtus koos puudustega x lepingus kokkulepitud hind: lepingu eseme väärtus ilma puudusteta (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-131-05). Apellant kohtuistungil avaldas, millistest summadest koosneb tema poolt tasumata 120 000 krooni, kuid seda protokolliti ebatäpselt (apellant esitas protokolli parandused, kuid tema parandustega ei olnud maakohus nõus). Arvestus on tehtud vastavalt töövõtulepingule lisatud eelarvele: tööjõud - 50 krooni tund, kokku 23 300 krooni. Punktide 3, 4, 6, 7: betoon - 43 350 krooni; armatuuri võrk -23 285 krooni; killustik - 1 110, makrofleks ja muud - 3000 krooni. Arvestame ka ekspertiisi aktist p 9 tulenevat kahjusummat 51 000 krooni. Kogusumma ületab 120 000 krooni; 6) on ebaõigesti leitud, et kostjal ei olnud õigust otsustada hageja eest keelata hagejal puudusi kõrvaldada. Kuni käesoleva ajani ei ole vastustaja selle vastu huvi tundnud ja objektile ilmunud. Seetõttu jääb arusaamatuks, millistel alustel saab hageja puudused kõrvaldada ja pakkuda kõrvaldamise viisi, kui tema ei ole objektil kuni tänase päevani käinud ja puudusi üle vaadanud. Vastustaja 01.08.2005 esitatud pakkumine on selgelt fiktiivne ja ei vasta vastustaja tahtele; 7) on otsuse tegemisel aluseks võetud suuremas osas vastustaja suulised tõendamata väited, kasutades apellandi poolt esitatud tõendeid ja ütlusi ühepoolselt ning jättes analüüsimata apellandi poolt esitatud tõendid, sh ekspertiisiakti järeldused. Apellandile arusaamatutel põhjustel ei võetud arvesse isegi tema poolt seaduse kohaselt esitatud istungi protokolli parandusi, millised olid tehtud ebatäpsuste vältimiseks.

Vastuväidete kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust otsuse tühistamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

lepinguga kindlaksmääratud tööde maksumus betoonpõrandate osas ning lisatööd seoses betoonpõrandate lammutamisega. Apellatsioonkaebuses esitatud arvestus on kooskõlas ekspertiisiaktiga ja õiendiga teostatud tööde kohta (t.l 22, alapunktid 6-10) ning hageja ei ole nimetatud arvestusi ümber lükanud. Kuivõrd tööde maksumuse summa (ca 145 000 kroon) ületab summat, mille maksmisest kostja keeldus (120 000 krooni), siis tuleb hageja nõue jätta rahuldamata. Maakohtu seisukoht kostjal arve nr 128 maksmisest keeldumise põhjuste puudumise kohta ei ole põhjendatud. Samuti ei ole põhjendatud hageja seisukoht, et kostja võib nõuda puuduste kõrvaldamist alles pärast arve nr 128 maksmist. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et ainuüksi kostja pretensioonis (t.l 55) märgitud võimalust alandada hinda ei saa käsitleda hinna alandamise avaldusena. Samas on maakohus ebaõigesti leidnud, et kostjal puudub õigus hinda alandada (vt riigikohtu lahend nr 3-2-1-44-04).

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.