OÜ Ehituskord hagi OÜ Denisto vastu 120 000 krooni võlgnevuse ja 36 120 krooni viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
120 000 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Denisto apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
3. märts 2009
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): OÜ Denisto (registrikood 10461601), seaduslik esindaja Boriss Denikin ja nõustaja Diana Kuznetsova Vastustaja (hageja): OÜ Ehituskord (registrikood 10015988), lepinguline esindaja Aleksei Naumkin ja seaduslik esindaja Aleksei Gaev Rahuldada apellatsioonkaebus.
esindajad
RESOLUTSIOON
Viru Maakohtu 10. märtsi 2008 otsus
Tühistada Viru Maakohtu 10. märtsi 2008 otsus täielikult. Teha asjas uus otsus, millega jätta OÜ Ehituskord hagi OÜ Denisto vastu 120 000 krooni võlgnevuse ja 36 120 krooni viiviste väljamõistmiseks rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Poolte menetluskulud esimeses ja teises kohtuastmes jätta OÜ Ehituskord kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Ehituskord esitas kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 120 000 krooni ja viivise 36 120 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 16.09.2004 töövõtulepingu nr 25, mille alusel kohustus hageja kui töövõtja teostama ehitustöid kostja tootmishoones Linda 15f Jõhvi. Tööde maksumuseks oli 436 716 krooni, millest kostja kohustus tasuma 30% ettemaksu. Töö käigus võttis kostja endale akende ostmise kohustuse, mistõttu vähendati tasumisele kuuluvat summat 317 760 kroonini. Kostja kohustus tasuma hagejale tööde eest 60 kalendripäeva jooksul pärast töövõtjalt akti saamist. Hageja täitis lepingust tulenevad kohustused tähtaegselt, töö võeti kostja poolt vastu pretensioonideta. Hageja esitas kostjale 15.10.2004 arve nr 112 summas 59 000 krooni ja 01.12.2004 arve nr 128 summas 127 745 krooni. 28.10.2004 tasus kostja arve nr 112 täielikult. 07.02.2005 tasus kostja arvest nr 128 7 745 krooni. Tasumata on 120 000 krooni. Mittetasumist on kostja selgitanud raske materiaalse olukorraga ja pangalaenu mittesaamisega.
2.OÜ Denisto hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt koostati pärast tööde lõpetamist tööde vastuvõtmise akt, mille kohaselt kostja võttis tööd vastu. Samas muudeti tööde maksumust ja uueks maksumuseks lepiti kokku 317 760 krooni. Kostja maksis hagejale 28.10.2004 59 000 krooni ja 07.02.2005 7 745 krooni. Koos ettemaksuga maksis kostja hagejale kokku 197 760 krooni. 22.02.2005 esitas kostja hagejale pretensiooni ja teatas, et tööd ei vasta kvaliteedile ning neid tuleb parandada. Kostja tegi hagejale ettepaneku kohtumiseks ja ehitustööde ülevaatamiseks. Nädal hiljem sai kostja hagejalt nõude raha tasumiseks, millele kostja ei vastanud. Kostja esitas veel ühe pretensiooni nõudega parandada praak. 24.05.2005 nõudis hageja esindaja kostjalt raha tasumist. Kostja esitas järjekordse pretensiooni ning keeldus 120 000 krooni tasumist, põhjendades seda sellega, et
ehitustööd on tehtud praagiga, ning sellega, et hageja keeldus kostja pakutud viisil praaki kõrvaldamast. 01.08.2005 pakkus hageja osaliselt praagi kõrvaldamist, millega kostja ei ole nõustunud, sest hageja poolt pakutud viisil ei olnud võimalik seda teha. Põrand oli laiaulatuslikult pragunenud ja mõranenud, mõrad on kohati 2 cm sügavused. Kostja tellitud ekspertiis tõendab praagi olemasolu. Ekspertiisi järeldusel praagi põhjuseks on betoonsegude valmistamise ja paigaldamise tehnoloogia rikkumised, betoonsegude kvaliteedi tõendavate sertifikaatide puudumine ning mittekvalifitseeritud tööjõud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 10. märtsi 2008 otsusega hagi osaliselt ja mõistis OÜ-lt Denisto välja OÜ Ehituskord kasuks lepingujärgse põhivõlgnevuse 120 000 krooni ja viivise 29 384 krooni. Otsuse kohaselt on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus ei nõustunud kostja vastuväidetega temal VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel kohustuse täitmise nõudmise ja hinna alandamise õiguse tekkimise kohta. Tulenevalt VÕS § 644 lg-st 1 tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 637 lg 3 alusel töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendid laieneksid kostjale üksnes siis, kui kostja oleks hageja poolt kohustuste rikkumisest teada saanud enne hageja nõude sissenõutavaks muutumist. VÕS § 644 lg 3 järgi kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kostja pretensioonid hagejale on koostatud alles 22.02.2005 alates. Kostja ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõenditega hagejale varem puuduste esinemisest teatamist tõendanud. Kuna hageja poolt kohustuste rikkumine ei olnud veel ilmnenud, ei tekkinud kostjal ka õigust nõuda töövõtjalt VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kohustuse täitmist või sama lõike punkti 5 alusel hinna alandamist. Kostja ei saanud kohustuse 120 000 krooni ulatuses täitmisest ühepoolselt keelduda ka sellepärast, et ta ei olnud teadlik eeldatava kahju suurusest, kohtuvälise ekspertiisi kahju suuruse kindlakstegemiseks tellis kostja Nora Kasemaa ekspertiisibüroolt ühepoolselt alles 06.06.2005. TsMS § 230 lg 1 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled ei ole tõendamiskoormise jaotuses teisiti kokku leppinud. Töövõtja poolt kohustuste mittekohase täitmise tõttu osa kokkulepitud tasu maksmata jätmisel lasub tõendamiskoormis tellijal. Kohus leidis, et kostja vastusest hagile ei saa välja lugeda, mida hageja rikkus lepingu täitmisel. Kostja väitis küll, et hageja tegi tööd ebakvaliteetselt, kuid ei põhjenda, millel, kas lepingu või seaduse rikkumisel, kostja vastuväited põhinevad. Lepingus ei olnud toodud, millele töö pidi vastama. Lepingu p-st 2 tulenevalt kohustus hageja tegema tööd täies vastavuses kinnitatud projektidele ja tööjoonistele. Ehitusseaduse (EhS) § 2 lg 5 alusel ehitusprojekt tekib projekteerimise tulemusel. Sama seaduse § 3 lg 1 alusel ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Hageja väidete kohaselt tööde tegemisel kostjal projekti üldse ei olnud. Kohtuistungil teatas kostja, et projekt oli küll, kuid see asus kooskõlastamisel kohalikus omavalitsuses. Kostja ei tõendanud EhS §-s 22 sätestatud kohaliku omavalitsuse ehitusloa saamist ja selle koos projekti ning tööjoonistega hagejale esitamist. Kostja kasutab rohkem kui kolm aastat vaidlusalust ruumi oma majandustegevuses. Et kostja vastavalt VÕS § 646 lg 5 ise parandas tööd või lasi seda teha, ei ole tuvastatud. Sellega on tuvastatud, et kostja
ei tõendanud hageja poolt lepingu või seaduse normide rikkumist, mistõttu ei olnud tal ka õigust hagejale 120 000 krooni tasumata jätmiseks. Kohtuvaidluses kostjal nõuet hageja vastu ei ole, kostja pole vastuhagi esitanud. Kohus selgitas kostjale, et VÕS § 650 lg 1 alusel saab tellija õiguskaitsevahendina nõuda hagejalt lepingu punktis 7 sätestatud garantiikohustuse täitmist. Nõustuda ei saa hageja väitega garantiikohustuse alles pärast lepingujärgse tasu maksmisest alates tekkimise kohta. Kuna hageja nõuab kostjalt lepingujärgse tasu maksmist, pidi ka hageja täitma lepingut garantiikohustuse osas. Kostja tellitud ekspertiisiakti järgi esinenud praagi üheks põhjuseks on järelevalve (sh ka tellija) puudumine. Seega praak tekkis osaliselt ka kostja süü läbi, tellija järelevalve teostamisel oleks võimalik puuduste tekkimist välistada. 01.08.2005 hageja on pakkunud kõrvaldada puudused, millega kostja ei nõustunud, leides, et sellisel viisil parandamine ei olnud võimalik. Mis viisil hageja garantiikohustust täidab, on hageja enda otsustada. Kostjal ei olnud õigust otsustada hageja eest keelata hagejal puuduseid kõrvaldada. Objektil tehtud töödele kehtis 5-aastane garantii ja juhul, kui hageja kõrvaldaks puuduseid ebakvaliteetselt, saaks kostja korduvalt nõuda garantiikohustuse täitmist. VÕS 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hagiavalduse järgi on viivise perioodiks veebruar 2005. a kuni mai 2007. a. Tegelikult on hageja arvestanud viivist 01.01.2005-01.07.2007. Hageja arvestused ei ole õiged. Kuni 01.07.2007 peab kostja maksma viivist mitte 36 000 krooni, vaid 29 384 krooni. Kuni põhisumma tasumiseni viivise väljamõistmist hageja ei taotlenud. Kohus pidas põhjendatuks ja vajalikuks rahuldada hagi kogu haginõude 120 000 krooni ja viivise 29 384 krooni ulatuses.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.OÜ Denisto taotleb apellatsioonkaebuses Viru Maakohtu 10. märtsi 2008 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on jäetud apellandi väited analüüsimata, hinnatud esitatud tõendeid ühekülgselt ja ainult vastustaja kasuks, osa tõenditest on jäetud analüüsimata. Asjaolust, et vastustaja poolt ehitatud betoonpõrand oli täielikult pragunenud, oli vastustajale teatatud, kuid tema ei reageerinud apellandi nõudmistele tööde parandamiseks. Kuna hageja ei ole tööd parandanud ning ei tulnud ehitusobjektile praagi ülevaatamiseks, siis jättis apellant ehitustööde eest 120 000 krooni tasumata; 2) on ebaõigesti leitud, et apellant rikkus VÕS § 644 lg 1. Vastavalt nimetatud sättele, juhul kui töö ei vasta lepingutingimustele, tuleb sellest teatada teisele poolele mõistliku aja jooksul. Apellant leiab, et tema oli vastavalt seadusele seda teinud. Suuliselt oli tema pöördunud vastustaja poole juba detsembris, 22.02.2005 esitas apellant täiendava kirjaliku pretensiooni. Võlaõigusseadus ei sätesta mõistliku tähtaja pikkust. Seadusandja on sätestanud tarbijatöövõtulepingu puhul alljärgneva: „kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega (VÕS § 642 lg 2).“ Samas lg-s 2 on sätestatud, et töövõtja vastutab ka töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale, kui mittevastavus tekkis töövõtja
kohustuste rikkumisest tulenevalt. VÕS § 642 lg-s 2 sätestatut võib analoogia korras rakendada ka käesolevas vaidluses. Alates põranda pragunemist kuni pretensioonide esitamiseni ei läinud rohkem kui 2 kuud, see aeg on mõistlik aeg ja selle tõttu olid pretensioonid esitatud tähtaegselt; 3) on ebaõigesti järeldatud, et kostja vastusest ei saa välja lugeda, mida hageja rikkus lepingu täitmisel. VÕS § 641 lg 2 p 2 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Pragunenud betoonpõrand ei vasta töö otstarbele. Põranda ehitamiseks projekti ei ole vaja. Kohus on jätnud analüüsimata EhS § 3 lg-s 1 sätestatu, mille kohaselt ehitis peab olema ehitatud hea ehitustava kohaselt; 4) on ebaõige järeldus, et kuna vastustajal ei olnud projekti, siis kõik puudused tema töös on tekkinud apellandi süü läbi. Vastustaja on ehitusäriühing, kes on kohustatud oma tegevuses tegutsema vastavalt seadusele, ehitustöid reguleeritavatele õigusaktidele ning heale ehitustavale. Maakohus on jätnud vastustajale seadusandluse ja lepinguga seatud kohustused analüüsimata. Kohus jättis hindamata asjaolu, et hageja tegi ehitustööd ilma projektita. Pärast ehitustööde lõppemist ei ole hageja kordagi ilmunud ehitusobjektile, et üle vaadata ehitustööd ja fikseerida puudused. Need asjaolud on maakohus jätnud hindamata; 5) on järeldatud, et praak tekkis osaliselt ka kostja süü läbi, kuid kohus ei ole hinnanud, millise suuruse kostja osaline süü moodustab ning ei vähenda selle osa võrra nõuet. Kohus ei arvestanud, millist kahju on pragunenud betoonpõrand tekitanud OÜ Denisto kinnisvarale. Lepingupool, kes on vastu võtnud kohustuse mittekohase täitmise, võib VÕS § 112 lg 1 järgi alandada tema poolt selle eest tasutavat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kuna hinna alandamise eesmärgiks on taastada lepingu mittekohase täitmisega rikutud tasakaal lepingupoolte kohutuste vahel, siis tuleb hinna alandamisel arvestada kohase ja mittekohase täitmise väärtuste omavahelist suhet. Alandatud hind = lepingu eseme väärtus koos puudustega x lepingus kokkulepitud hind: lepingu eseme väärtus ilma puudusteta (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-131-05). Apellant kohtuistungil avaldas, millistest summadest koosneb tema poolt tasumata 120 000 krooni, kuid seda protokolliti ebatäpselt (apellant esitas protokolli parandused, kuid tema parandustega ei olnud maakohus nõus). Arvestus on tehtud vastavalt töövõtulepingule lisatud eelarvele: tööjõud - 50 krooni tund, kokku 23 300 krooni. Punktide 3, 4, 6, 7: betoon - 43 350 krooni; armatuuri võrk -23 285 krooni; killustik - 1 110, makrofleks ja muud - 3000 krooni. Arvestame ka ekspertiisi aktist p 9 tulenevat kahjusummat 51 000 krooni. Kogusumma ületab 120 000 krooni; 6) on ebaõigesti leitud, et kostjal ei olnud õigust otsustada hageja eest keelata hagejal puudusi kõrvaldada. Kuni käesoleva ajani ei ole vastustaja selle vastu huvi tundnud ja objektile ilmunud. Seetõttu jääb arusaamatuks, millistel alustel saab hageja puudused kõrvaldada ja pakkuda kõrvaldamise viisi, kui tema ei ole objektil kuni tänase päevani käinud ja puudusi üle vaadanud. Vastustaja 01.08.2005 esitatud pakkumine on selgelt fiktiivne ja ei vasta vastustaja tahtele; 7) on otsuse tegemisel aluseks võetud suuremas osas vastustaja suulised tõendamata väited, kasutades apellandi poolt esitatud tõendeid ja ütlusi ühepoolselt ning jättes analüüsimata apellandi poolt esitatud tõendid, sh ekspertiisiakti järeldused. Apellandile arusaamatutel põhjustel ei võetud arvesse isegi tema poolt seaduse kohaselt esitatud istungi protokolli parandusi, millised olid tehtud ebatäpsuste vältimiseks.
5.OÜ Ehituskord vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Viru Maakohtu 10. märtsi 2008 otsuse muutmata jätmist.
Vastuväidete kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust otsuse tühistamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud. Vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada täielikult materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab OÜ Ehituskord hagi OÜ Denisto vastu 120 000 krooni võlgnevuse ja 36 120 krooni viiviste väljamõistmiseks rahuldamata.
7.TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja tugines vastuväidetes hageja nõudele puudustele töös (töö mittevastavusele lepingutingimustele) ning esitas selle tõendamiseks Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo ekspertiisiakti nr 566 (t.l 64-69). Hageja ei ole kostja nimetatud tõendit omapoolsete tõenditega ümber lükanud ning sellest tulenevalt saab töö lepingutingimustele vastavuse hindamisel lähtuda kostja esitatud ekspertiisiaktist. Seetõttu on ekslik maakohtu järeldus, et kostja ei ole põhjendanud, millel põhinevad tema vastuväited. VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 2 järgi töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Ekspertiisiakti p 4 kohaselt „tsehhi-tööstusruumi põrand 368,3 m2 on laiaulatuslikult pragunenud ja mõranenud; mõrad on sügava iseloomuga, kohati ulatuvad kuni 2 cm sügavusse, mõrad asetsevad kaootiliselt kogu põrandapinnal; mitmes kohas on mõradest eksperdi poolt välja võetud ehitusprahi ja puidutükkide fragmendid. Teistes esimese korruse ruumides, pindalaga 134,22 on põrand samuti kaootiliselt pragunenud/mõranenud, mõrades tuvastatud ehitusprahi fragmendid ja kõrvalised esemed. Välisseina müüris esinevad läbivad mõrad ploki paksuses, krohv pudeneb. Vundamendiplokid välisseina poolt on kildunud, mõranenud, ei ole tagatud vundamendi monoliitsus tervikuna, kohati on täis ehitusprahti, puudub sillutis“. Ekspertiisiakti lisas on märgitud betoonpõranda mõrade tekkimise põhjused. Ekspertiisiaktist nähtuvalt on hoone põhiotstarbeks tsehh-remonditöökoda (368,3 m2), teised ruumid on ette nähtud põhitootmist teenindavate ruumidena. Hageja ei ole esitanud vastuväidet, et ta ei teadnud rekonstrueeritavate ruumide otstarbest ning ekspertiisiakti järeldustest tulenevalt ei vasta hageja poolt tehtud tööde omadused otstarbele, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Seega ei vasta hageja poolt tehtud tööd lepingutingimustele VÕS § 641 lg 2 p 2 tähenduses ning maakohtu seisukoht, et kostja ei ole tõendanud töö mittevastavust seadusele või lepingule, ei ole põhjendatud. Hageja tegutses töövõtjana oma majandus- ja kutsetegevuses ning sel juhul saab tellija oodata töövõtjalt alati erilist asjatundlikkust. Töövõtjal oli kohustus täita lepingulised kohustused hea ja asjatundliku ettevõtja hoolsusega, mis on hõlmatud üldtunnustatud „hea ehitustava“ mõistega. Eelnevast tulenevalt ei ole töö lepingutingimustele vastavuse hindamisel tähtsust sellel, kas tellija esitas töövõtjale betoonpõrandate tegemiseks projekti või mitte. Kui hageja töövõtjana leidis, et betoonitöid ei ole võimalik ilma projektita teha, oli tal võimalus tööde tegemisest keelduda või nõuda vastava projekti esitamist.
8.Maakohus on ekslikult leidnud, et kostja on rikkunud VÕS §-s 644 sätestatud töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamise kohustust ning seetõttu kaotanud õiguse sellele tugineda. VÕS § 644 lg 1 kohaselt tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Eelmärgitud sättes nimetatud mõistlik aeg on hinnanguline kriteerium ning kuna tellija ei ole vaidlusalust lepingut sõlminud oma majandus- või kutsetegevuse raames, on mõistlik puudustest teatamise tähtaeg mitte lühem kui kaks kuud. Lepingu p 4 järgi teostatud tööde eest tasumine tellija poolt töövõtjale toimub iga kalendrikuu lõpul teostatud tööde mahu kohta koostatava akti alusel 60 kalendripäeva jooksul pärast nende esitamist. Arve nr 128 on töövõtja poolt koostatud 01.12.2004. Sellest järelduvalt keeldus kostja maksmast tööde eest, mis olid valmis tehtud 01.12.2004. Kostja on kinnitanud, et alates 2004. a detsembrikuust hakkas betoonpõrand pragunema ja ta teatas sellest esmalt suuliselt hagejale. Kuna hageja suuliselt esitatud nõudmisele tulla kohale ja töö üle vaadata ei reageerinud, esitas ta hagejale kirjalikult pretensioonid 22.02.2005, 01.03.2005, 21.07.2005 ja 12.08.2005. Ekspertiisiaktist nähtuvalt ilmnesid puudused töös koheselt pärast üleandmist ning puuduste ilmsikstulek kestis kuni 2005. a juunikuuni. Seega teatas kostja hagejale töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul VÕS § 644 lg 1 tähenduses ning maakohtu seisukoht, et kostja on kaotanud õiguse töö mittevastavusele tugineda VÕS § 644 lg 3 alusel, on ekslik. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et ekspertiisiaktis kirjeldatud töö lepingutingimustele mittevastavuse iseloom annab aluse järeldada, et puudused betoonpõrandate osas on tekkinud töövõtja raske hooletuse tõttu. Ülaltooduga on tõendatud see, et hageja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest ka VÕS § 642 lg 1 alusel.
9.Töövõtja põhikohustuseks on VÕS § 635 lg 1 kohaselt töö tegemine ja tellija põhikohustuseks töö eest tasu maksmine. Need kohustused on omavahel vastastikuses suhtes. Töö vastuvõtmine tellija poolt ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning sama paragrahvi 3. lõikes sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Samas omab nimetatud asjaolu tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele, s.t töö mittevastavust lepingule peab tõendama tellija. Käesoleva otsuse p-st 7 tulenevalt on tellija (kostja) tõendanud vastuvõetud töö mittevastavuse lepingule. Tellija võib keelduda VÕS § 111 lg 1 järgi tasu maksmast, kuni töövõtja on täitnud oma vastastikuse kohustuse, selle täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Vastastikuse lepingu täitmata jätmise vastuväide on olemuselt ajutine, s.t sellele saab tugineda seni, kuni teine pool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või kui täitmine on tagatud või kindel. VÕS § 111 lg 1 põhiliseks tagajärjeks on lepingupoole enda täitmise edasilükkamine, mitte aga sellest lõplik keeldumine. Seega tagab VÕS § 111 lg 1 esmajoones lepingupoole jaoks vastusoorituse saamist. Täitmisest keeldumiseks õigustatud pool ei ole seetõttu viivituses ning hageja nõue ei ole seetõttu sissenõutav. Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et ta on täitmist pakkunud ja kostja sellest põhjendamatult keeldunud. Hageja poolt 01.08.2005 pakutud viisil puuduste kõrvaldamisest (t.l 61) oli kostjal õigus põhjendatult keelduda, kuna ekspertiisiakti kohaselt vajab betoonpõrand täielikult ümbertegemist (t.l 68). Täitmisest keeldumise õiguse ulatuse määramisel tuleb arvestada puuduste kõrvaldamiseks eeldatavasti vajalikku summat. Eksperdi järelduste kohaselt (t.l 68, p-d 1-9) tuleb betoonpõrandad ümber teha ning välisseinte ja vundamendi puudused parandada. Selleks kulub
lepinguga kindlaksmääratud tööde maksumus betoonpõrandate osas ning lisatööd seoses betoonpõrandate lammutamisega. Apellatsioonkaebuses esitatud arvestus on kooskõlas ekspertiisiaktiga ja õiendiga teostatud tööde kohta (t.l 22, alapunktid 6-10) ning hageja ei ole nimetatud arvestusi ümber lükanud. Kuivõrd tööde maksumuse summa (ca 145 000 kroon) ületab summat, mille maksmisest kostja keeldus (120 000 krooni), siis tuleb hageja nõue jätta rahuldamata. Maakohtu seisukoht kostjal arve nr 128 maksmisest keeldumise põhjuste puudumise kohta ei ole põhjendatud. Samuti ei ole põhjendatud hageja seisukoht, et kostja võib nõuda puuduste kõrvaldamist alles pärast arve nr 128 maksmist. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et ainuüksi kostja pretensioonis (t.l 55) märgitud võimalust alandada hinda ei saa käsitleda hinna alandamise avaldusena. Samas on maakohus ebaõigesti leidnud, et kostjal puudub õigus hinda alandada (vt riigikohtu lahend nr 3-2-1-44-04).
10.Kuna apellatsioonkaebuse rahuldamisega seoses jääb hageja nõue rahuldamata, siis jäävad poolte menetluskulud nii maakohtus kui ringkonnakohtus OÜ Ehituskord kanda.
Andra Pärsimägi
Viivi Tomson
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.