Võlaõigus › Töövõtulepingud

Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja jättis lepingujärgsed tööd kohaselt tegemata. Nimelt jättis hageja tegema puhastustööd. Kostja poolt tellitud täiendav puhastusteenus maksis 131 829,60 krooni. Samuti jättis hageja üle andma lepingujärgse dokumentatsiooni. 12.05.2008 tühistas kostja tööde üleandmis-vastuvõtmisakti pettuse tõttu. Hageja lubas akti sõlmimisel puhastustööd ära teha ning üle anda dokumentatsioon, kuid jättis selle tegemata. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused Puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 06.12.2007 ehituse töövõtulepingu nr 7110/VIM, mille kohaselt pidi hageja tegema Paldiski Lõunasadamas, värvimistöid. Tööde teostamise aeg oli 10.12.2007-18.01.2008 (t lk 8-11, 32-35). Hageja teostas värvimistööd. Pooled allkirjastasid 15.02.2008 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi: akt, t lk 14). Kostja esitas hagejale 09.05.2008 akti tühistamisavalduse (t lk 48-50). Kostja jättis arvest nr 1704 tasumata 175 140,60 krooni (t lk 16). Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu." Kohus kvalifitseerib pooltevahelise suhte töövõtusuhtena. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja peab maksma hageja poolt esitatud võlgnevuse. Kostja leiab, et akt on tühistatud seoses pettusega - hageja jättis puhastamata värvipritsmed seadmetelt ja metallkonstruktsioonidelt, kuigi ta seda lubas. Puhastustööd oli lepingujärgsed tööd. Hageja jättis esitamata ka dokumentatsiooni. Hageja leiab, et aktiga on tööd vastu võetud, pretensioone kostja enam esitada ei saa ning puudub õiguslik alus akti tühistada. Lepingu p 3.1.9 kohaselt pidi kostja esitama lõpliku vastuvõtu-üleandmisakti allkirjastamisel 2 aastat + 6 kuud kehtiva pangagarantii või kindlustuse 5%-le käesoleva lepingu summast koos käibemaksuga. Puudub vaidlus, et puhastustööd on lepingujärgsed tööd (p 3.1.8). Hageja lepingu rikkumist ei tunnista. Kohus kuulas üle tunnistajad RTja V B , kes mõlemad kinnitasid, et värvimistöid tegi ainult kostja ning pärast värvimist olid konstruktsioonidel ja seadmetel puhastamata värviplekid. Kostja on esitanud tõendid ka seadmete ja konstruktsioonide puhastustööde täiendavate kulude kohta (t lk 44-45). Nende tõendite pinnalt asub kohus seisukohale, et pärast hageja töö lõpetamist olid värviplekid seadmetelt ja konstruktsioonidelt kõrvaldamata. Vaatamata sellele järeldusele leiab kohus, et puudub õiguslik alus akti tühistamiseks. Kostja tühistas akti 09.05.2008 kuna hageja jättis värvi puhastamata ning üle andmata dokumentatsiooni teostatud tööde kohta. Nimetatu oli kostja väidete kohaselt akti allakirjutamise eelduseks, hageja andis aga katmata lubadusi ja valeandmeid. Kostja tühistas akti tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 94 alusel. Vastavalt TsÜS § 94 lg 1 ja 2 „pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Ebaõigete asjaolude avaldamisega on võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks."

Hageja leiab, et tühistamisavaldus ei too kaasa õiguslikke tagajärgi. Hageja ei ole andnud katteta lubadusi. Kohus leiab, et tõendamata on kostja väide, et akti allkirjastamisel on hageja lubanud puhastustööd tulevikus teha ja dokumentatsioon esitada. Kostja palus selle väite tõendamiseks üle kuulata tunnistaja VB, kuid tema akti allkirjastamise juures ei viibinud ega saa seetõttu nendest lubadustest teada. See, et hageja enne akti allkirjastamist lubas puudused parandada ei tähenda, et hageja seda lubas ka akti allkirjastamisel. Teiseks leiab kohus, et pettuseks ei saa olla ettekujutus tulevikus tekkivate asjaolude suhtes. Sellele seisukohale on jõudnud ka kohtupraktika (näiteks Riigikohtu lahend nr 3-2-1-112-01). TsÜS § 94 peab kohtu hinnangul asjaolude all silmas faktilisi asjaolusid, mille tõesuse või vääruse kohta on võimalik otsustada, mitte oletusi, ettekujutusi, lubadusi, hinnanguid vms. Seetõttu leiab kohus, et kostjal puudus õiguslik alus akt pettuse tõttu tühistada. Kuigi kohus on tuvastanud, et hageja jättis värviplekid puhastamata ning puuduvad tõendid lepingu p-s 3.1.8 sätestatud dokumentatsiooni esitamise kohta, ei saa kostja enam nendele puudustele tugineda. Nimelt on pooled täpselt kokku leppinud, kuidas toimub tööde vastuvõtmine ning pretensioonide esitamine. Lepingu p 4.1 kohaselt pidi kostja tehtud tööd üle vaatama ja puuduste avastamisel hagejale viivitamata teatama. P 4.3 kohaselt kui kostja avastab töös puudusi selle vastuvõtmisel, on kostjal õigus neile viidata ainult juhul, kui vastuvõtuaktis on ära märgitud need puudused või võimalus esitada nõue nende kõrvaldamiseks. Pärast tööde vastuvõtmist saab nõuda vaid varjatud puuduste kõrvaldamist (p 4.4). Aktis ei ole märgitud puudusi koritustööde ega dokumentatsiooni kohta. Mõlemal juhul ei ole tegemist varjatud puudustega. Dokumentatsiooni esitamise kohustus on kostjale teada ja lepingus fikseeritud, mistõttu ei ole tegemist varjatud puudusega. Mõlemad tunnistajad kinnitasid, et värviplekke oli palju ning kohtu hinnangul ei ole suur hulk värviplekke seadmetel ja konstruktsioonidel varjatud puuduseks. Seega pidanuks kostja akti allkirjastamisel need puudused akti märkima, et nõuda nende kõrvaldamist. Kuivõrd kostja seda ei teinud, ei saa ta enam lepingu p 4.3 kohaselt nendele tugineda. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. Seetõttu tuleb lugeda tööd teostatuks nõuetekohaselt ning hagejal on õigus nõuda nende eest tasu. Kohus mõistab kostjalt välja põhivõla 175 140,60 krooni. Lepingu p 3.4 kohaselt on pooled kokku leppinud viivistes 0,5% viivitatud summast päevas. Hageja nõuab viivist summas 175 140,60 krooni. Kostja hageja viiviste arvestusele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et ka viivised tuleb välja mõista. Kohtupraktika on aktsepteerinud viiviseid kuni põhinõude suuruseni. Samuti nõuab hageja kahju hüvitamist. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 3 ja 115 on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist. Hageja kahju moodustub kohtuvälistest õigusabi kuludest summas 14 655,60 krooni (t lk 23-24). Kohus peab seda nõuet põhjendatuks, kuna võla mittetasumisel ning tühistamisavalduse esitamisel oli hageja sunnitud pöörduma juristi poole õigusabi saamiseks, seetõttu esineb põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel. Õigusabikulud on mõistlikus suuruses. Kohus mõistab ka kahju summas 14 655,60 krooni kostjat välja. Seega rahuldab kohus hagi tervikuna. Viitamata tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust. Menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.