Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

2-08-51991

Kohtute

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kautsjoni tasumine kajalt on reguleeritud TsMS §-s 142. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416. Juhul, kui kostja taotleb kautsjoni tasumisel menetlusabi, selgitab kohus järgmist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

31.07.2008.a. esitas AS L. Rei (pankrotis) maakohtule hagi Mattel Grupp OÜ vastu nõude loovutamise lepingu ja tasaarvestuskokkuleppe kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras. I. Asjaolud

2-08-51991 Varasemalt on OÜ-l Mattel Grupp 28.11.2005.a nõude loovutamise lepingust tulenevalt võlgnevus AS L.Rei (pankrotis) ees. Sellest tulenevalt pooled leppisid kokku, et OÜ Mattel Grupp nõue AS L.Rei (pankrotis) ees loetakse tasutuks ja AS L.Rei (pankrotis) kohustus OÜ Mattel Grupp ees väheneb summani 4 216 518 krooni. 3. juuli 2006.a. tasaarvestuskokkuleppe kohaselt kohustus AS L.Rei (pankrotis) tasuma kostjale summa 4 216 518 krooni hiljemalt 1. septembriks 2006.a. 07. mai 2007.a on OÜ Mattel Grupp esitanud AS L.Rei pankrotimenetluses nõudeavalduse summas 9 044 431,11 (4 216 518 krooni põhiosa ja ülejäänud osas viivised) viidates eelnimetatud kokkulepetele. Nimetatud nõue AS L.Rei (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud ei ole ja selle nõude tunnustamise üle toimub vaidlus tsiviilasjas nr 2-07-45602. II. Hagi ese Hageja on sõlminud kostjaga kaks hagejat kahjustavat (sealhulgas ka võlausaldajaid kahjustavat) kokkulepet, mille puhul pankrotihaldur leiab, et need on vaja võlausaldajate huvide kaitsmise eesmärgil tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Vastavalt PankrS § 109 lg 1 tunnistab kohus tagasivõitmisel käesoleva seaduse §-des 110-114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Vastavalt PankrS § 110 lg 1 p 2 tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Vastavalt PankrS § 110 lg 1 p 3 tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis oli tehtud kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve ning tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik teadlikult kahjustas sellega võlausaldajate huve. PankrS § 111 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, samuti pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt: kui kinkeleping on sõlmitud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, siis eeldatakse, et kinkelepinguga kahjustati võlausaldajate huve. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt: võib kohus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel tunnistada kehtetuks ka müügi-, vahetus- või muu lepingu, kui poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et sõlmitud lepingul oli kas või osaliselt kinke iseloom. Hageja leiab, et 28. november 2005.a sõlmitud Nõude loovutamise leping (edaspidi Nõude loovutamise leping) on tegelikkuses koostatud tagantjärgi ja tingimustel mis oluliselt kahjustab hageja võlausaldajate huve hageja pankrotimenetluses. Nimetatud kokkuleppe alusel on hageja loobunud oma nõudeõigusest summas 6 000 000 krooni OÜ Idealeks Invest vastu. Vastutasuks oli lepitud kokku, et hageja saab sellise loovutuse eest 1 000 000 krooni, mille nõude omandaja (kostja) oli kohustatud tasuma 3 kuu jooksul hageja arveldusarvele. Sellega loobus hageja oma varast summas 5 000 000 krooni. Lisaks ei tasunud kostja ka kokkulepitud summat 1 000 000 õigeaegselt vaid selles osas tehti 03.07.2006.a tasaarvestuskokkulepe. Nõude loovutamise kokkulepe on sõlmitud 2 aasta jooksul enne hageja pankrotimenetluse algatamist. Tehingu tingimusi arvesse võttes, st hageja on sisuliselt ära andnud 5 000 000 krooni kostjale ilma igasuguse vastutasuta, saab üheselt järeldada, et võlgnik teadlikult kahjustas tehinguga võlausaldajate huve. Kuna tegemist ei saa olla tavapärase majandustehinguga on pankrotihaldur seisukohal, et tehingu teine pool oli teadlik või vähemalt pidi olema teadlik, et sellise tehinguga kahjustab hageja oma võlausaldajate huve.

2-08-51991 Lisaks on hageja esindajal pankrotihalduril kahtlus, et nimetatud tehing on tegelikkuses koostatud tagantjärele, mis omakorda viitab nii võlgniku (hageja) kui ka kostja teadlikkusele sellise tehingu kahjulikust iseloomust. OÜ Idealeks Invest on kohustuse siiski täitnud Hagejale, millest võib järeldada, et OÜ-le Idealeks Invest ei oldud esitatud teadet (vastavalt VÕS § 170) nõude loovutamise kohta. Kostja 2006 aasta majandusaastaaruandes (Lisa 5) ei ole kajastatud vastavasisulist nõude loovutamisest tulenevat finantsseisundit. Samas näeb raamatupidamisseaduse § 16 lg 4 ette, et raamatupidamise aruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemusi ja rahavoogusid. Eelnevast tulenevalt on pankrotihaldur veendunud, et 28.11.2005.a sõlmitud nõude loovutamise leping tuleb tunnistada kehtetuks vastavalt PankS §-dest 109 lg 1, 110 lg 1 p 3. Eelneva lepinguga seotult on hageja ja kostja vahel sõlmitud 3. juulil 2006.a Tasaarvestuskokkulepe (edaspidi Tasaarvestuskokkulepe). Nimetatud kokkuleppe alusel kinnitatakse, et hagejal on kostja ees võlgnevus summas 4 216 518 krooni. Sellise kohustuse kohustus hageja tasuma hiljemalt 1. septembriks 2006.a. Lisaks lepiti kokku, et kostjal on õigus nõuda viivist summas 0,5 % tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Tasaarvestuskokkuleppega on hageja loobunud nõudmast kostjalt summat 1 000 000 krooni, millele oleksid võinud lisanduda ka viivised. Lisaks lepiti kokku, et kostja võib hagejalt nõuda viivist 0,5 % tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Selline kokkulepe on kasvatanud hageja kohustuse kostja ees summani 9 044 431,11 krooni (viivis 299 päeva eest kokku 4 827 913,11 krooni). Selline kokkuleppe, millega on lepitud kokku viivis 182,5 % aastas on üheselt hageja võlausaldajate huve kahjustav. Näiteks oleks vastav seadusjärgne intress perioodil 01.07.2006.a - 31.12.2006.a olnud 9,75% aastas ning perioodil 01.01.2007.a -30.06.2007.a 10,5 % aastas, mis on rohkem kui kaheksateistkordselt väiksem, kui nimetatud Tasaarvestuskokkuleppes. Tasaarvestuskokkulepe on sõlmitud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist (PankrS § 110 lg 2). Pankrotihaldur leiab, et kostja pidi olema teadlik, et sellise kokkuleppega kahjustatakse võlausaldajate huve. Lisaks leiab hageja, et tegemist on kinkeiseloomuga tehinguga PankrS § 111 lg 1 p 1 ja lg 3 mõistes. Vastav viivisearvestus viitab poolte kohustuse ebavõrdusele. Lisaks on tasaarvestuse kokkuleppega kinnitatud kohustust, millele tegelikkuses puudus alus. Eelnevatest asjaoludest ja põhjendustest tulenevalt tuleb 3.juuli 2006.a sõlmitud tasaarvestuse kokkulepe kehtetuks tunnistada tulenevalt PankrS §-dest 109 lg 1,110 lg 2 ja alternatiivsena (kooskõlas TsMS § 370 lg 2) PankrS § 111 lg 1 p 1 ja lg 2, 3. Hageja nimetab käesoleva hagiavalduse hinnaks 4 216 518 krooni, mis on kehtetuks tunnistatavatest kokkulepetest tulenev varaline väärtus. III. Menetlusabi taotlus Hageja esitas kohtule ka taotluse riigipoolse menetlusabi saamiseks vastavalt TsMS §-ile 180 lg 1 riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Vastavalt TsMS §-ile 183 lg 2 Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Riigilõiv käesolevas asjas moodustub kokku 95 500 krooni. Hagejal eelpoolnimetatud ulatuses likviidsed vara puuduvad, hageja vara koosneb peamisel võimalikest nõuetest kolmandate isikute vastu ja äriühingu osadest, mida on olnud keeruline realiseerida. Lähtudes AS L.Rei (pankrotis) 27.09.2007.a pankrotimenetluse nõuete kaitsmise koosoleku protokollist (Lisa 6) on võlgniku vastu esitatud nõudeid suurusjärgus 13 000 000 krooni,

2-08-51991 millest hetkel on tunnustatud nõudeid summas ligi 4 000 000 krooni. Lisaks käivad hetkel vaidlused nõuete tunnustamise üle. AS L.Rei (pankrotis) arvelduskontol rahalised vahendid puuduvad. Lisaks esitab hageja 27.04.2007.a kohtuotsuse (Lisa 2) AS L.Rei (pankrotis) pankroti väljakuulutamise kohta, kus on kajastatud ajutise halduri hinnang võlgniku vara osas. Ilma hageja poolse hagi esitamiseta oleksid käesoleval juhul kahjustatud hageja võlausaldajate huvid. AS L.Rei (pankrotis) võlausaldajatelt nimetatud riigilõivu finantseerimise nõudmine ei ole mõistlik põhjusel, et võlausaldajad on antud asjas kõige suuremad kahjukannatajad ning edasine menetluse finantseerimine veelgi on kahjustavam. Tulenevalt eelnevast hageja esitab taotluse enda riigilõivu tasumisest täielikult vabastamiseks hagi esitamisel ning ka rahuldamata jätmise korral. Arvestades eeltoodut ja juhindudes Pankrotiseaduse paragrahvidest 108 lg 1,2 ja 109 lg 1, 110 lg lp 3, lg 2, 111 lg 1 p 1 ja lg 2, 3, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvidest 3, 4, 82,180 lg 1,183 lg 2, 370 lg 2 palub hageja:

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 45-46, 49/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 02.09.2008.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 45-46/. Kostjale on menetlusdokument kätte toimetatud 12.09.2008 (juhataja Elin Mattis) /t.l. 49/. Hagimaterjale ei ole kohtule tagastatud. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on

2-08-51991 teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja on 14.01.2009.a. esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks /t.l 51-54/. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Vastavalt PankrS § 109 lg 1 tunnistab kohus tagasivõitmisel käesoleva seaduse §-des 110-114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Vastavalt PankrS § 110 lg 1 p 2 tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Vastavalt PankrS § 110 lg 1 p 3 tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis oli tehtud kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve ning tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik teadlikult kahjustas sellega võlausaldajate huve. PankrS § 111 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, samuti pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt: kui kinkeleping on sõlmitud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, siis eeldatakse, et kinkelepinguga kahjustati võlausaldajate huve. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt: võib kohus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel tunnistada kehtetuks ka müügi-, vahetus- või muu lepingu, kui poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et sõlmitud lepingul oli kas või osaliselt kinke iseloom. Menetluskulud Hageja esitas kohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista hagiavalduse ja menetlusdokumentide koostamise kulude hüvitamiseks 11 800 krooni (AB Mägi Kraavi & Partnerid 21.01.2009.a. arve nr 45). Summa sisaldab käibemaksu 1800 krooni. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse.

2-08-51991 TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 4, 5 ja 9 kohaselt riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata Justiitsministeeriumile või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutusele (lg. 4). Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja (lg. 5). Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis (lg. 9). Käesoleva hagi hinnaks on 4 216 518 krooni. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusest nr. 137 lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad §-st 1 lg 1, mille kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär (kroonides) hagilt tsiviilasja hinnaga kuni 2 500 000 krooni maksimaalselt sissenõutavaks kuluks 360 000 krooni. Määruse lg 2 kohaselt kui tsiviilasja hind on üle 2 500 000 krooni, suureneb kulude väljamõistmise piirmäär 2500 krooni võrra iga 50 000 krooni kohta. Käesolevas asjas on hageja esindaja koostanud hagiavalduse 6-l lehel, toiminud ei ole ühtegi kohtuistungit, esitatud ei ole tavapärasest rohkem tõendeid ja kohus lahendas hagi tagaseljaotsusega eelmenetluses. Seega ei ole põhjendatud hageja esindaja tasu summas 11 800 krooni. Avalduses ei ole märgitud tundide arv, mida hageja esindaja kulutas käesoleva tsiviilasja materjalide koostamisele ja kohtule esitamisele. Kohus leiab, et arvestades, et tegu on hageja seadusliku esindaja – pankrotihalduriga, tegemist on vandeadvokaadiga, on käesolevas asjas põhjendatud ajakuluks menetlusdokumentide koostamisel ~ 3 tundi. Arvestades, et Eesti keskmine advokaaditasu on ~ 2000 krooni (ilma käibemaksuta), leiab kohus, et käesolevas asjas on põhjendatud hageja esindaja õigusabitasuks 6000 krooni, millele lisandub käibemaks 1080 krooni. Seega kokku 7080 krooni. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses. 02.09.2008.a. määrusega andis kohus hagejale AS-le L.Rei (pankrotis) riigipoolset menetlusabi ja vabastas ta käesolevas hagis tasutava riigilõivu s.o 95 500 krooni riigituludesse tasumisest. Kuna otsus on tehtud kostja kahjuks, kuulub kostjalt riigituludesse väljamõistmisele 95 000 krooni. Kostja peab nimetatud summa riigituludesse tasuma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Nimetatud summa tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 178 lg 1 ja lg 2 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (lg. 1). Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude

2-08-51991 kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni (lg. 2). Otsuse tegemisel juhindub kohus veel TsMS §-dest 434-438.

Kristel Pedassaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.