Kohtulahend

2-07-10938 lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 03.11.2008 esitas V J esindaja avalduse, millega palub määrata kindlaks menetluskulude rahaline jaotus. Hageja V J taotleb menetluskulu hüvitamist summas 28 750 krooni. Hageja kulud on riigilõiv hagilt 5 750 krooni, õigusabikulu lepingulisele esindajale 16 000 krooni esimese astme kohtus ja 7 000 krooni teise astme kohtus. TsMS § 176 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle tähtaja vastuväidete esitamiseks. 07.11.2008 on kostjate esindaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kätte saanud. 21.11.2008 on kostjate esindaja esitanud vastuse menetluskulude rahalisele jaotusele. Vastuses on märgitud, et kostjad tunnistavad riigilõivu tasumist summas 5 750 krooni. Osaliselt (59% ulatuses) tunnistavad kostjad õigusabi kulu esimese astme kohtus summas 8 000 krooni ja apellatsioonikohtus kirjalikus menetluses vastuse koostamise eest 3 500 krooni, kokku 17 250 krooni. Kostjate arvates oli tegemist suhteliselt selge asjaga, mille asjaolud olid kõik juba korra eelmises kohtuasjas, mis samuti seisnes sama summa nõudmises pankrotistunud osaühingult, läbi vaieldud. 09.12.2008 on kostjate esindaja vastus edastatud hageja esindajale. 31.12.2008 on hageja esindaja esitanud oma seisukoha kostjate vastuväidetele hageja esitatud menetluskulude kindlaksmääramise kohta. Hageja ei nõustu kostjate arvamusega õigusabi kulude vähendamise kohta esimese astme kohtus 16 000 kroonilt 8 000 kroonile ja apellatsioonikohtus 7 000 kroonilt 3 500 kroonile. Hageja esindaja peab alusetuks kostjate väidet, et asjaolud olid selged juba eelmises kohtuasjas, mis samuti seisnes sama summa nõudmises pankrotistunud osaühingult. Eelmises kohtuasjas (ts asi 2-05-19950) oli hageja esitanud nõude OÜE vastu (tänaseks likvideeritud), kes rikkus üürilepingust tulenevat kohustust tasuda üüri, seoses millega tekkis tal hageja ees võlg summas 101 335 krooni. Käesolevas asjas oli kahjunõue 101 335 krooni esitatud kostjate, OÜE juhatuse liikmete vastu, kes ei täitnud neile äriseadustikus sätestatud kohustust esitada koheselt kohtule pankrotiavaldus, kui osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutine. Seega on antud asjas aluseks teised faktilised asjaolud, millised ei kuulunud tuvastamisele tsiviilasjas 2-05-19950. Hageja on seisukohal, et kokkuleppeline õigusabikulu vastab asja keerukusele ja on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 a. määrusega 306 kinnitatud Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” kehtestatuga, kus tsiviilasja hinnaga kuni 110 000 krooni puhul on maksimaalne sissenõutav kulu 30 000 krooni. Hageja tasus õigusabi kulu kokku 23 000 krooni, mida peab põhjendatuks ja palub nimetatud summa ja riigilõiv summas 5 750 krooni välja nõuda kostjatelt solidaarselt. Tulenevalt TsMS § 221 lg 1 ja § 174 lõige 8 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse teha ka kohtunikuabi. Kohtunikuabi seisukoht TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu.

TsMS § 144 lg 1 kohaselt on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud kohtuvälised kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

2-07-10938 kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. TsMS § 175 kohaselt on Vabariigi Valitsus kehtestanud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 “Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on piirmäärad seatud sõltuvusse tsiviilasja hinnast. Hagi esitaja on nimetanud tsiviilasja hinnaks 101 335 krooni. Hageja on tasunud eeltoodust tulenevalt riigilõivuna 5 750 krooni. Vabariigi Valitsuse ülalviidatud määruse kohaselt on tsiviilasjalt hinnaga kuni 200 000 krooni võimalik sisse nõuda lepingulise esindaja õigusabikulu maksimaalselt 70 000 krooni. Kostja poolt kantud õigusabikulud summas 23 000 krooni ei ületa määrusega kehtestatud piirmäära. Kohtunikuabi on seisukohal, et kostjatelt kuuluvad solidaarselt väljamõistmisele menetluskulud (riigilõiv 5 750 krooni + õigusabikulud 23 000 krooni) kokku summas 28 750 krooni. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni.

Liivi Suursoo kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.