Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

pidi üürnik tasuma täiendavalt veel kommunaalteenuste (soe ja külm vesi, kanalisatsioon) eest ning p 5.1.2 järgi pidi üürileandja tagama üürnikule p-s 3.3 loetletud teenused. Üürilepingu p 9.1 sätestas, et üüri ja kõrvalkulude õigeks ajaks tasumata jätmise korral maksab üürnik viivist 0,2% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. 06.01.2005 oli sõlmitud üürilepingu lisa (vormistatud üürilepingu viimasele lehele), millest nähtub, et alates 01.01.2005 on üürnikuks FIE I K-J asemel OÜ E . Üürilepingu lisale kirjutasid alla OÜ E mõlemad juhatuse liikmed, kostjad I K-J ja NL. Alates 01.01.2005 jätkas mitteeluruumi üürimist OÜ E mitteeluruumi üürilepingus sätestatud tingimustel. Tegelikkuses jättis üürnik oma kohustused täitmata, üüri ja kommunaalteenuste eest tasumata. Üürniku põhivõlg oli üüri ja kommunaalteenuste eest 07.11.2005 seisuga 81’740,25 krooni, millele lisanduvad viivised 19’594,52 krooni. 19.10.2005 lõpetati üürileping ennetähtaegselt. Üüritud ruumide üleandmise-vastuvõtmise kohta koostati samal kuupäeval akt. Ruumide üleandmise-vastuvõtmise ajal andis V J OÜ E juhatuse liikmele NLile üle võla ja viivise arvestuse seisuga 19.10.2005 ning nõudis võla tasumist. Võlast tasuti ainult osa, s.o 691,17 krooni, ülejäänud osas jäi võlg tasumata, vaatamata juhatuse liikmete N. Li ja I. K-J korduvatele lubadustele võlg ära tasuda. Asja kohtuliku menetluse käigus selgus, et OÜ E omanikud, kelleks olid juhatuse liikmed N. L ja I. K-J, on 03.02.2006 vastu võtnud osaühingu likvideerimise otsuse. 08.02.2006 on tehtud uue juhatuse liikme M E kohta kanne äriregistris ja esitatud võlgniku pankrotiavaldus. Harju Maakohtu 19.06.2006 jõustunud määrusega tsiviilasjas nr 2-06-7200/21 lõpetati OÜ E pankrotimenetlus raugemisega. Määruse järgi oli pangas raha 2242,29 krooni ja muud vara ei olnud. Majandustegevus oli lõppenud, võlgu oli kogusummas 45 509,15 krooni, millele võis lisanduda hageja nõue 101’335.- krooni. OÜ-1 E (likvideerimisel) puuduvad vahendid Harju Maakohtu 27.11.2006 jõustunud kohtuotsuse täitmiseks, mida kinnitab eelnimetatud määrus pankrotimenetluse raugemisega lõpetamiseks. Hagejal on täitmata jäänud nõue OÜ E vastu summas 113’401,75 krooni, millest 12’066,75 krooni on kohtukulud. Hageja esitab kahjunõude 101’335.- krooni suuruses summas kostjate vastu, kes olid OÜ E juhatuse liikmetena kantud äriregistrisse alates esmakandest, s.o 20.12.2004 kuni 08.02.2006. Hageja leiab, et kostjad juhatuse liikmetena on käitunud õigusvastaselt võlausaldaja suhtes, mis annab hagejale õiguse nõuda kahju hüvitamist otse endale. Kui OÜ E juba kuu möödumisel lepinguliste kohustuste sõlmimisest, s.o 2005, aasta veebruarist alates, ei olnud kordagi maksnud nõuetekohaselt renti ja kommunaalteenuseid (umbes 23’000 krooni kuus), jättis arved üldse tasumata või tasus neid ainult osaliselt ning võlg aina kasvas, siis pidi kostjatele kui juhatuse liikmetele olema selge, et äriühing on maksujõuetu ja see pole ajutine. 07.11.2005 seisuga oli võlg koos viivistega kasvanud 101’335,04 kroonini. Seaduses ette nähtud nõuet esitada viivitamata pankrotiavaldus kostjad ei täitnud, millega kahjustati oluliselt kostja huve. Kui juhatuse liikmed oleks täitnud neile seadusega pandud kohustuse ja esitanud pankrotiavalduse, oleks pankroti väljakuulutamine lõpetanud viivise arvestuse võlgniku vastu suunatud nõuetelt ning pankrotihaldur oleks üürilepingu üles öelnud, millised abinõud oleks oluliselt vähendanud võlga kostja ees. Selle asemel, olukorras, kus äriühing oli maksujõuetu, jätkati kuude kaupa 125,1 m2 suuruse mitteeluruumi üürimist ja üürileandja poolt kinni makstud kommunaalteenuste tarbimist. Pankrotiavalduse esitas uus juhatuse liige M E alles 29.03.2006.a. Kostjad andsid korduvaid lubadusi kasvav võlg koos viivistega ära maksta. Kostjad ei põhjendanud võla mittemaksmist maksejõuetusega, vaid selgitasid hagejale, et lihtsalt sel hetkel ei ole üüriraha maksta, aga kohe saab raha ja võlg makstakse ära. Hageja uskus neid lubadusi. Üüritud ruumides pidas OÜ E ilusalongi I I , kus osutati iluteenuseid (kosmeetikuteenus,

kehahooldus, massaaž, juuksuriteenus, kunstküüneteenus, pediküür). Arvestades teenuste kõrget hinda, teenindajate arvu (5-6, ka 2 administraatorit) ja head asukohta, oli hagejal alust eeldada, et üüri tasumine ei käi üürnikule üle jõu. Nagu hiljem selgus, olid lubadused esitatud ainult hageja eksitamiseks ning äriühingu juhatuse liikmetel ei olnudki tegelikku kavatsust võlg tasuda. Hageja palub välja mõista kostjatelt 101’335 krooni ja kohtukulud jätta kostjate kanda. Hagi täpsustuste kohaselt nõudsid kostjad üürilepingu muutmist üürniku osas ja et üürileping vormistatakse OÜ E nimele. Vastavalt üürilepingu p-le 2.2 olid üüritud ruumid heas seisukorras. Tegelikult toimus üürilepingu kehtivuse ajal üks veekatkestus, millest S OÜ teatas xxx elamu majaelanikele ja rentnikele ette. Teade sisaldas informatsiooni selle kohta, et seoses veesüsteemi rekonstrueerimisega toimub veekatkestus 23.05.2005a. kell 9.00-16.30 ja 24.05.2005a. kell 9.0016.30. Reaalselt toimus veekatkestus ainult 23.05.2005a. ning ka siis üksnes paar tundi. Seega oli osaühing veekatkestusest ette hoiatatud. Kui paaritunnilist veekatkestust 23.05.2005a. üürnik hindas VÕS § 296 lõike 1 kohaselt takistuseks, mil osaühing ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada, siis oleks ta vabanenud üüri maksmisest ainult juhul, kui oleks sellest kavatsusest teatanud üürileandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt üks kuu enne üüri maksetähtpäeva saabumist (VÕS § 297 lg 1). Osaühing niisugust teadet esitanud ei ole, ei seoses 23.05.2005a. asetleidnud veekatkestusega ega ka muudel põhjustel, mida ta üürilepingu kehtivuse ajal luges või oleks võinud lugeda asja kasutamist takistavaks asjaoluks. Osaühingul ei olnudki põhjust selliste teadete esitamiseks, sest üüritud ruumi kasutamiseks takistusi ega puudusi ei olnud. Vee kasutamist osaühingu poolt kinnitavad üüriarvetel 1-6 näidatud sooja ja külma vee näidud ning näitudele vastavad maksumused. Osaühing ei ole vaidlustanud vee kasutamist tõendavaid näitajaid. Vale on kostjate väide selles, nagu oleks ruumides olnud koguaeg kanalisatsioonihais. Ühel korral pöördus üürnik hageja poole nimetatud probleemiga, millele hageja koheselt reageeris. Samal päeval s.o. 25.0l.2005a. teostas S OÜ xxx objektil väliskanali satsiooni liinide puhastamise ja likvideeris ummistuse. Kanalisatsioonihaisu enam ei olnud. OÜ ei ole üürilepingu kehtivuse ajal pöördunud üürileandja poole ettepanekuga üüri tasaarvestuseks tulenevalt kanalisatsiooniremondi töödega OÜ V poolt, sest OÜ V ei ole xxx majas mingisuguseid kanalisatsiooni kapitaalremondi töid teostanud, ega saagi teostada ilma, et omanikud s.h. kaasomanik V. J see asjaolu teada oleks. Vale on kostjate väide selles, et hageja lubas üüritud ruumidesse paigaldada tsentraalkütte. Hageja ei ole selliseid lubadusi andnud ja kostjad ei ole sellist nõudmist ka esitanud. Rendilepingu sõlmimisest alates oli OÜ-le teada, et ruume köetakse elektriga. Korduvalt avaldasid kostjad hagejale rahulolu selle küttesüsteemi üle, rõhutades, et see tuleb odavam, kui keskküte. Kui OÜ ostis oma vahenditega üüritud ruumi kolm elektrikonvektorit ja tasus OÜ-le V nende paigaldamise eest 4500 krooni, arvestas hageja 2005a. jaanuarikuu üüriarvest 23 339,96 krooni maha 6300 krooni üürniku poolt tehtud kulutuste katteks. See oli üürilepingu kehtivuse ajal ainus tasaarvestus OÜ ja hageja vahel. Kasutusluba ilusalongi pidamiseks xxx I korrusel oli olemas. Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti poolt oli 31.12.2002a. välja antud kasutusluba selles, et xxx I korrusel asuvad ruumid 112-121 (125,l m2) jäävad ilusalongi ruumideks. Kostjad ei ole tõendanud oma väiteid selles, et hageja tegevus põhjustas osaühingule kahju. Osaühingul puudus alus keelduda üüri ja kommunaalteenuste eest tasumisest. Kordagi ei pöördunud kostjad hageja poole teatega kavatsusest nõuda üüri tasaarvestust või keelduda üüri maksmisest VÕS § 297 lõikes 1 ettenähtud korras põhjusel, et osaühing ei saanud ruume sihtotstarbeliselt kasutada. Osaühingu poolt aktsepteeriti alati üüri ja kommunaalteenuste tasumise kohustust. Mittemaksmist põhjendasid kostjad raha puudumisega, mitte muude

põhjustega. Korduvalt lubasid kostjad hagejale võlg tasuda kohe, kui raha saab. Korduvate katteta lubaduste andmine võlg tasuda pidi hagejat veenma olema kannatlik ja jätkama rendisuhet. Selline olukord vastas üürniku huvidele, sest nagu ka vastuses on märgitud „asukoht oli tegevuseks ju sobiv". Kostjad väidavad, et võla tekkimise perioodil ei olnud pankrotiavalduse tegemiseks alust. Edasi märgitakse vastuses, et „nii säilis võimalus tegevuse jätkamiseks ja oma teiste väikeste tegelike võlausaldajate viimaste partiide eest nõuete rahuldamiseks". Kostjate väitest ilmneb selgelt, et tegelikult oli osaühing siiski maksujõuetu ja seda juba vähemalt maist 2005.a, sest miks muidu oli vaja võlgade maksmiseks teistele võlausaldajatele jätta tasumata rendi- ja kommunaalteenuste arved üürileandjale. Kostjate vastuväited ja põhjendused. Oma 08.05.2007.a kohtusse laekunud vastuses kostjad hagi ei tunnista. Osaühing E pankrotistus paljus just seetõttu, et hageja oma tegematajätmistega põhjustas osaühingule korduvalt suurt majanduslikku kahju. Kostjad nõudsid hagejalt korduvalt algselt üürileandja muudatusega ülevõetud üürilepingu täitmist. Hageja oli korduvalt kostjaile lubanud, et ta loob osaühingule üürilepingus ettenähtud tingimused (ühendab tsentraalkütte, kuni 10 päevaste ettehoiatamata veekatkestuste edaspidiseks vältimiseks renoveerib veevärgi, kaotab kanalisatsioonisüsteemi remondiga tööruumidest kanalisatsioonihaisu). Seda ta aga vaatamata korduvatele lubadustele ei teinud ja seepärast oli võimalik uuritavates ruumides töötada vaid aegajalt. Ilma veeta pole ilusalongis midagi teha. Lisaks selgus, et hagejal pole vormistatud üürileantavaid ruume äripinnaks ja seepärast ei õnnestunud uuritavates ruumides tegevusluba enam pikendada. Samuti ei olnud üürileandja vormistanud vaatamata kostjate nõudmisele endiselt üürnikult üürilepingut uue üürnikuga ja selle puudumisel ei olnud võimalik oma tegevust seadusega ettenähtud korras registreerida. (Vanas lepingus ei olnud üürileandjale tsentraalkütte kohustust, milles uue üürnikuga oldi kokku lepitud st üürileandja polnud huvitatud üürilepingu koostamisest). Kostjad küll püüdsid tegevust registreerimata ja tegevusloata jätkata, kuid 03.08.2005 tegi Tallinna Ettevõtlusamet neile selle eest väärteo kiirmenetluse otsuse koos trahviga. Üürileandja poolt järgnesid pöördumisel asjad korda teha järjekordsed katteta lubadused. Osaühing katkestas tegevuse võimatuse tõttu (ruume ei saanud kasutada), üüri maksmise (tasudes vaid kommunaalkulusid) ja nõudis tasaarveldust, millest keelduti. Selliselt töötada oli võimatu, perspektiivi ei olnud ja leping tuli kostjate poolt ühepoolselt ennetähtaegselt 19.10.2005 katkestada ning otsida teist tegevuskohta. Osaühing tasus üüri vaid aja eest, kui seal tegevus võimalik oli. Samuti teostati tasaarveldust kanalisatsiooni kapitaalremonditööde ( OÜV) eest, mille teostas osaühing oma vahenditega üürileandja eest. Kõike seda hageja ei arvesta ega soovi tunnistada. Tollal aga olid tasaarveldused ja vastastikused nõuded pooltel teada ning ei saanud juttugi olla, et osaühingu juhatus ühepoolselt jättis oma kohustused täitmata. Vastasel juhul oleksid kostjad lepingu selle tahtliku rikkumise tõttu ühepoolselt juba varem üles öelnud, mitte aga püüdnud lepingut päästa. Asukoht oli tegevuseks ju sobiv. Võimatu oli klientidele lubada, millal kindlat avatud ollakse ning teenuseid pakutakse. Selliselt aegajalt kinni olles kaotati palju kliente ja seega jäi saamata oluline kasum. Seetõttu on kostjad arvamusel, et nad polnud tollal sugugi pankrotis ja seega ei pidanud nad pankrotiavaldust esitama. Ilma hageja alusetu nõudeta olid olemas kõik võimalused edukaks tegevuse jätkamiseks. Seda kostjad püüdsidki teha, üürides pärast üürilepingu osaühingu poolset ülesütlemist uued ruumid Hobujaama 4 Nordea Panga I korrusel ajavahemikul 20.10.2005 kuni 01.02.2006, üürileandja Hobujaama Kinnisvara AS. Leping lõpetati ennetähtaegselt põhjusel, et majas algasid panga

poolsed ruumide ümberkujundused. Sellel ajal selgus samuti, et ruumide kasutamine kosmeetikasalongina nõuaks tegevuse profiili arvestades (juuksur, kosmeetika) täiendavate ümberehituste tegemist (ventilatsioon, ruumide eraldatus). Kolmandas kohas ennast üles ehitada enam jõudu ei olnud, samuti olid tekkinud väiksemad võlad hankijate ees. 01.02.2006 vabastati kõik töötajad. Pankrotihalduri aruande järgi oli tollal Maksu- ja Tolliametile isegi ettemaks 8’607.61 krooni. Kokku olid võlgnevused vastavalt pankrotihalduri aruandele 45’509.15 krooni, lisaks potentsiaalne kohustus 101’335 krooni, mis jäigi kohtus lõpuni vaidlemata. Seega muutus olukord kriitiliseks alles pärast hagejaga sõlmitud üürilepingu katkestamist ja hageja poolt alusetute nõuete esitamisega, kes ilmselt püüdis pärast lahkumist 11.11.2005 alusetut hagi 101 335 krooni esitades osaühingu vara üle võtta ja ise või kellegi kaudu tegevust alustada. Pidada korraga hageja alusetu nõudega kohtulahinguid ja püüda kolmandat korda uut salongi üles ehitada osaühing enam ei suutnud ning pankrott oli aus lahendus. Asjaolu, et kostjad kohe pankrotiavaldust ei esitanud, ei kahjustanud hageja huve. Esiteks polnud tollal selleks veel alustki. Lisaks säilis nii võimalus tegevuse jätkamiseks ja oma teiste väikeste tegelike võlausaldajate (müüsid osaühingule kreeme jms) viimaste partiide eest nõuete rahuldamiseks. Kui hageja arvab, et tema nõue oli üürilepingu lõpetamisel 101’335.04 krooni, siis on ta sellise nõude mitmeid kuid hiljem esitanud. Seega ei ole nõue pärast üürilepingu lõpetamist enam kasvanud ja selle loogika järgi polegi oluline, millal ettevõte pankrotistus. Võlgnevus hilisemast pankrotist võlga ei suurendanud ja seega pole alust seda ka sisse nõuda alusel, et juhatus õigeaegselt pankrotiavaldust mitte andes sellega hagejale täiendavat kahju põhjustas. Nagu hageja ise hagis kirjutab, oli viivis kokku 19’594.52 krooni ehk võlgnevusega võrreldes suhteliselt väike. Kui hageja poleks omalt poolt valelikke lubadusi kostjaile remonditööde suhtes andnud, oleks üürileping oluliselt varasemalt lõpetatud, poleks üürilepingut pikendanud, oleksid viivised ning otsene nõue olulisemalt väiksemad. Kostjad olid heausksed ja uskusid alusetuid lubadusi ning said lisaks osaühingule põhjustatud kahju kanda veel käesoleva kohtuasja vaeva. See ei ole kooskõlas heade kommetega ning sellest tulenevad nõuded tuleb jätta rahuldamata. Pärast üürilepingu lõpetamist püüdsid kostjad leida järgmist tegevuskohta, kus osaühing saanuks oma tegevust iluteenuste osutamisel jätkata. Selleks üüriti sisseseadega (osa sisseseadet oli osanikel endil olemas) ja sobivate kommunikatsioonidega ruumid. Seejärel algasid hageja rünnakud, mis lõppesid ettevõtte pankrotiga. Leides, et ettevõtet päästa ei õnnestu, viisid omanikud kostjad juhatusest välja. Uus juhataja leidis pärast majandusaruandega tutvumist samuti, et ettevõtet päästa ei õnnestu ja andis sisse pankrotiavalduse. Kostjad paluvad jätta kohtukulud hageja kanda. Maksejõuetust ei olnud ja seda tõendab ka teiste võlausaldajate väike võlgnevus, mis on sisuliselt jooksvate kulude tasemel. Need võlgnevused tekkisid alles mitmeid kuid hiljem, kui tuli lõpetada ka teises kohas teenindamine. Teada on ka, et märkimisväärset maksuvõlga enne suve ei olnud ka hageja ees ning see tekkis hageja arvates alles sügisel. Kostjad ei ole seda võlgnevust tunnistanud. Lisaks oli olemas ettemaks maksuametile. Tasaarvestamise puhul tuleb sellest aru saada nii, et hageja nõudis kostjate firmalt suurt summat maksmata üüri, kuid kostjad keeldusid seda maksmast seoses üüritava pinna puudustega, mis nende arvates ei võimaldanud selle sihipärast kasutamist. Seetõttu tuli ka üürileping nende poolt ennetähtaegselt lõpetada, milliseid puudusi nad selle lõpetamisel ka esile tõid. Seega olid kostjad seisukohal, et ka neile on kahju põhjustatud, millest siis tuleneski tasaarvestamise väljend. Äriühing tuli 03.02.2006 likvideerida, sest hageja kohtu kaudu esitatud nõue muutus reaalseks. Senini polnud see nõue eriti oluline, vaidlus käis, pind oli vabastatud, summa ei kasvanud. Kui sai selgeks selle suure nõude paratamatu maksmise vajadus ja võimatus ka uuel juhatajal raha leida

ning mõttetus oma raha ärisse panna, siis oligi paratamatu tegevus lõpetada, osaühing likvideerida. Juhatuse vahetuse põhjustasid mitmed asjaolud. Seda soovitas kostjaile ka jurist, sest pankrotti läinud firma juhatuse liikmetel võib Krediidiinfo andmebaasis musta nimekirja sattudes olla raskem laenu saada. Samuti soovisid nad hagejaga teravaks läinud suhteid siluda läbi kolmanda isiku. Uuel juhatajal oli esialgu soov asuda tegelema hoopis teisel alal (ta on ehitaja) ja pika finantsajalooga ettevõttel on pangast kergem laenu saada. Talle oli ka teada, et käivet omava firma maksumus oleks muidu 30-40 tuhat krooni pluss omakapitali maksumus ja seega oleks ost olnud tasuv isegi mõninga võlgnevuse olemasolu korral. Üleandmise järel selgitas juhataja olukorda ja oletatavast kaks korda suurema võlgnevuse leidmisel (mis aga pankrotiprotsessis siiski kinnitust ei leidnud ja muud võlad ületasid vaid natuke osakapitali suurust) aga tuli sellest ostuplaanist kui ebarentaablist loobuda. Kostjad olid kuni pankrotini ettevõtte osanikud. Mingit muud sidet neil aga firmaga enam ei olnud. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et 10.11.2004.a sõlmis hageja V J, Tallinnas xxx asuva kinnistu kaasomanik, üürileandjana mitteeluruumi üürilepingu (edaspidi üürileping) FIE I K-Jga. Vaidlust ei ole ka selles, et 01.01.2005a. muudeti üürilepingut, mille kohaselt FIE I K-J asemel sai üürnikuks OÜ E (likvideerimisel) (edaspidi osaühing) (tl 9-13), kelle osanikeks ja juhatuse liikmeteks olid kostjad. Osaühing tegeles ilusalongi pidamisega (tl 24a). Vaidlust ei ole selles, et üürilepingus lepiti kokku viivises 0,2 protsenti viivitatud summalt iga viivitatud päeva eest (lepingu p 9.1.). Hageja vande all antud seletustega (tl 97) loeb kohus tõendatuks, et kostjad nõudsid üürilepingu muutmist üürniku osas, paludes muuta üürilepingus üürnikuks OÜ E . Kuna üürilepingut muudeti ainult üürniku osas, jäid kõik muud üürilepingu tingimused kehtima ja pidid OÜ-le E olema teada. Vaidlust ei ole selles, et osaühingult mõisteti tsiviilasjas nr 2-05-19950 18.10.2006.a Harju Maakohtu otsusega välja võlgnevus vaidlusalusest üürilepingust summas 101’335.- krooni hageja kasuks (tl 6-8), osaühingu juhatus vahetus ja uus juhataja kanti registrisse 08.02.2006.a (tl 27), uus juhataja esitas 29.03.2007.a kohtule pankrotiavalduse (tl 2324) ja osaühingu pankrot lõpetati Harju Maakohtu 12.05.2006.a määrusega raugemisega, kuna võlgnikul ei jätkunud vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudus vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus (tl 18-20). Poolte vahel on vaidlus, kas osaühing oli süüdi võlgnevuse tekkimises vaidlusaluse üürilepingu alusel või põhjustas võlgnevuse tekkimise hageja, kes põhjustas osaühingule suurt majanduslikku kahju. Kostjate väited, et hagejal oli kohustus ühendada üürilepingu esemeks olevad ruumid tsentraalküttega, on ümber lükatud mitteleluruumi üürilepingu tingimustega, millest ei nähtu hagejal sellise kohustuse olemasolu ja hageja vande all antud ütlustega (tl 97) selle kohta, et „Kostjad ei palunud tsentraalkütet, seal oli väga soe ja nii oli kokku lepitud. Seal on elektriküte ja põrandaküte.” Kostjate väited, et ruumides esinesid kuni 10-päevased ettehoiatamata veekatkestused on ümber lükatud teatisega veekatkestuse kohta 23.05.-24.05. (tl 47), Tallinna Vesi teatisega selle kohta, et AS Tallinna Vesi infosüsteemis ei ole registreeritud ajavahemikul 10.11.2004.a – 19.10.2005.a veekatkestusi ega avariitöid xxx kinnistul (tl 53) ja hageja vande all antud ütlustega (tl 97) selle kohta, et „See maja on 5-korruseline ja seal ei saa olla pikki veekatkestusi. Üks kord 23.mail 2005.a oli veekatkestus, see kestis ainult paar tundi. See oli töödeteostaja S kooskõlasatud salongiga. Oli palutud teha esmaspäeval, kuna N.L ütles, et neil on esmaspäeval vähem kliente.”

Kostjate väited, et salongis oli pidevalt kanalisatsioonihais ja töötamine seetõttu võimatu, on ümber lükatud S OÜ aktiga väliskanalisatsiooni liinide puhastamise ja ummistuse likvideerimise kohta 25.01.2005.a ja arvega (tl 54-55), samuti hageja vande all antud seletustega selle kohta, et „Jaanuaris, kui salong alustas tegevust, oli ühel päeval kanalisatsiooni hais, kuid S kõrvaldas selle samal päeval ja rohkem seda polnud.” Kostjate väide, et ilusalongi töötamine oli võimatu, on ümber lükatud tunnistaja OS ütlustega (tl 93-94) selle kohta, et tunnistaja elab ilusalongiga ühes majas, käis sealt mööda iga päev ja „nägin suurtest akendest, et ilusalongi külastab palju kliente, ning kordagi ei olnud välja pandud silti salongi mittetöötamise kohta. Käisin ka veemõõturi näite võtmas ja nägin ka seestpoolt ruumide seisukorda, ka tagumistes ruumides oli palju kliente ja alati töö käis./.../ Ilusalongis oli tõesti palju kliente, kosmeetiku, juuksuri juurde sai vaid ettekirjutuse alusel, suvel meil käinud soome sugulased said vastuseks, et tuleb end registreerida nädal aega varem.” Kostjate poolt esitatud tõend – iluteenuseid osutava ettevõtte inspekteerimise akt (80-81), millest nähtub, et kostjad teostasid üüritavates ruumides remonti ja seetõttu tehti neile ettekirjutus, ei tõenda hageja poolt kahju tekitamist kostjatele. Üürilepingu p-st 2.2 tulenevalt olid ruumid heas seisukorras. Tunnistaja OS ütlustega (tl 93) selle kohta, et „25.05.2005.a aastal nägin ma läbi vitriinklaasi, et ruumis on ära lõhutud klaasplokkidest vahesein /.../ Sisenesime ruumidesse, et vaadata, mis juhtus, abiruumiuks oli cyprociga kinni kaetud, pahteldamata ning värvimata. Samuti likvideeriti üks dušsikabiin. Selle käigus kadus nii duššikabiin kui kogu santehnika. Taastamata jäi nii põrand kui seinad /.../ Rentnikud luba selleks ei taotlenud, meile oli see üllatuseks” ja hageja poolt vande all antud ütlustega (tl 96) selle kohta, et ta kinnitab tunnistaja poolt antud ütlusi „ruumide olukorra ja lõhkumise kohta. Vajadus lõhkumiseks puudus, seal oli varem olnud kosmeetikasalong /.../” loeb kohus tõendautks, et kui ka kostjad remonti ilusalongi ruumides teostasid, puudus selleks vajadus ja eelnev kooskõlastus üürileandjaga. Nimetatud tegevust ei saa käsitada hageja poolt kahju tekitamisena osaühingule. Kostjate väited, et hagejal polnud vormistatud üürileantavaid ruume äripinnaks ja seepärast ei õnnestunud ruumides tegevusluba enam pikendada, on ümber lükatud hagejale väljastatud kasutusloaga (tl 57), millega kohus loeb tõendatuks, et hagejal oli kasutusluba ilusalongi pidamiseks vaidlusalustes ruumides. Kostjate väide, et vaatamata nende korduvatele nõudmistele ei vormistanud hageja üürilepingut uue üürnikuga ja selle puudumisel ei olnud võimalik oma tegevust seadusega ettenähtud korras registreerida, uues üürilepingus oli kokku lepitud tsentraalküttes, ei leidnud tõendamist ja on ümber lükatud juba eelpooltoodud hageja vande all antud ütlustega selle kohta, et kostjad tsentraalkütet ei nõudnud. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et pooled teostasid tasaarvelduse OÜ V poolt teostatud elektrisüsteemi (kostjad on ekslikult märkinud kanalisatsiooni) remonditööde eest, mille eest 21.12.2004.a tööde teostaja esitas arve OÜ-le E (tl 56) ja nimetatud tasaarvestus üürisummaga nähtub hageja poolt üürnikule 01.01.2005.a esitatud arvest, millega on tasaarvestatud üürniku poolt ostetud kolme konvektori maksumus koos paigaldusega ja vajalike elektritöödega summas 6’300.- krooni. Kostjad ei ole tõendanud, et neil esines mingi muu alus üüri tasaarveldamiseks või üürisumma vähendamiseks. Kostjate käsitlus, et hageja üürinõue oli alusetu ja ilma selleta oleks nende tegevus jätkunud edukalt, on põhjendamatu. Asjaolu, et hageja osaühingult võlgnevust nõudis, oli hageja seadusest tulenev õigus ja seda ei saa käsitleda kahju tekitamisena. Kohus ei analüüsi kostjate väiteid üürilepingu ülesütlemisest ja oma tegevuse muudes ruumides jätkamisest, kuna need on antud vaidluses asjakohatud. Hageja ei saanud kostjatele kahju tekitada ka reklaami tellimislepingutest (tl 79, 83-84) tulenevalt, kuivõrd osaühingu oma ruumide vahetamist ei saa käsitada hageja poolt kahju tekitamisena. Kostjate väide, et nad olid võlgnevuse tekkimise ajal maksejõulised, ei ole leidnud tõendamist.

Nimetatut ei tõenda kassa sissetuleku order (tl 82), millest nähtub, et 12.07.2005.a on OÜ E võõrandanud mööblit 80’000.- krooni eest. Üüriarvetega (tl 21-22, 48-52, 70-71) ja üüri maksmise ning viivise arvestamise tabeliga (tl 15), loeb kohus tõendatuks, et osaühing sattus võlgnevusse juba 2005.aasta mais, kui hakati tasuma üüri väiksemate summade kaupa, üürniku põhivõlg üüri ja kommunaalteenuste eest oli 07.11.2005 seisuga 81’740,25 krooni, millele lisanduvad viivised 19’594,52 krooni. Arvestades võlgnevuse pidevat kasvu pidi kostjatele kui äriühingu juhatuse liikmetele olema selge, et äriühing on maksejõuetu ja see pole ajutine. Põhjendatud on hageja seisukoht, et pankrotiavalduse esitamine oleks peatanud võlgnevuse suurenemise, kuna pankrotihaldur oleks saanud üürilepingu üles öelda ja viiviste arvestamine oleks lõppenud. Võlgnevuse tekkimise perioodil kehtinud jõustunud äriseadustiku (ÄS) § 180 lg-s 51 sätestatu kohaselt, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Tegemist on võlausaldajat, kelleks antud juhul on hageja, kaitsva normiga (VÕS § 1045 lg 3). Vaidlust ei ole selles ja kostjad tunnistavad ka ise, et kostjad äriühingu pankrotiavaldust ei esitanud, kuid leidsid, et äriühing tuleb likvideerida, sest hageja kohtu kaudu esitatud nõue muutus reaalseks. Nimetatust tulenevalt saab teha järelduse, et kostjate tegevus pankrotiavalduse mitteesitamisel oli tahtlik. Kostjate käsitlus, mille kohaselt juhatuse vahetust tingis ka soovimatus Krediidiinfo musta nimekirja sattuda, uuele juhatajale selgus kaks korda oletatavast suurem osaühingu võlgnevus, viitavad osaühingu maksejõuetusele ja kostjate teadlikule tegevusele end selle võlgnevusega mitte siduda. Mitte igasugune juhatuse liikme tegevus ei ole juriidilise isiku enda tegevus, vaid üksnes selline tegevus, mis on seotud juhatuse liikme ülesannetega juriidilise isiku ees (TsÜS § 31 lg 5), selliseks ülesandeks on äriühingu püsivat laadi makseraskuste korral pankrotiavalduse esitamine. Osaühingu juhatuse liikmed esindasid äriühingut ja juhatuse liikmete tegevuse tulemusena tekkis võlasuhe äriühingu ning hageja kui võlausaldaja vahel (nn välissuhe). Vaatamata sellele tekkis kostjate kui osaühingu juhatuse liikmete ja hageja kui osaühingu võlausaldaja vahel võlasuhe seadusest tuleneva kohustuse - esitada pankrotiavaldus - mittetäitmisest (VÕS § 1045 lg 1 p 7). Nimetatu on kostjate õigusvastane tegu. Tunnistaja OS ütlustega (tl 93) selle kohta, et „augustis 2005.a kohtasime emaga juhuslikult maja juures NLi, selleks ajaks oli juba suur üürivõlg. Ta selgitas emale, et ruumid meeldivad väga, aga et tal olid suured väljaminekud, kuna käis Venemaalt materjali toomas, lähipäevadel lubas tasuda kogu rendivõla. Septembris 2005.a kohtasime jälle koos emaga NLi, ta palus ema rendiga oodata, ruumid meeldivad väga, mittetasumist põhjendas, et ostis Venemaalt kaks kallist solaariumi, lootes Eestis kallimalt maha müüa ning vaheraha eest lootis kustutada rendivõlga. Rõhutas, et nad ei taha ruumidest ning klientide teenindamisest seal mingi hinna eest loobuda, sest nende äri kulgeb väga edukalt” ja hageja vande all antud seletustega (tl 96) selle kohta, et „Ma käisin nendega rääkimas mitu korda kuus. Nad iga kord nagu õigustasid seda, et muidu läheb hästi, aga hetkel raha ei ole. Näiteks tõid põhjuseks, et olid käinud Pariisis mingisugustel kursustel, näitasid diplomi, et nendel käib töö kõrgel tasemel. Nad mõlemad töötasid salongis kosmeetikutena. Midagi nad tasusid ja püüdsid mind rahustada, et maksame, maksame, et kõik on hästi, nad tekitasid usaldust ja rääkisid väga sõbralikult” loeb kohus tõendatuks, et kostjad andsid lubadusi võlgnevuse tasumiseks, vabandades mittemaksmist ajutiste makseraskustega. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostjad osaühingu juhatuse liikmetena üürilepingu mittekohasel täitmisel jätsid avaldamata hagejale äriühingu halva majandusliku olukorra ja andsid pidevaid lubadusi võlgnevuse tasumiseks, on tegemist mitte heade kommete vastase käitumisega, vaid oma õiguste teostamisega ja kohustuste täitmisega mitte heas usus (TsÜS § 138 lg 1). Seda tulenevalt asjaolust, et heade kommetega saab vastuolus olla tehing kui selline. Antud juhul ei ole hageja tuginenud asjaolule, et üürilepingu sõlmimine oli vastuolus heade kommetega. Siiski

on kostjad vaidlusaluse üürilepingu täitmisel rikkunud kohtu arvates seadusest tulenevat heas usus tegutsemise põhimõtet. Hea usu põhimõtte kasutamise eelduseks on asjaolu, et õigus ise on kehtivalt tekkinud, kuid selle kasutamine pooltevahelistes suhetes tekitab ebaõiglust. Kohus on seisukohal, et õiguse kasutamine vastuolus hea usu põhimõttega võib kaasa tuua õiguse kasutamise keelu ehk antud juhul keelu teostada oma õigusi eesmärgiga tekitada sellega teisele isikule kahju (TsÜS § 138 lg 2). Ka nimetatud seadusest tulenevat kohustust on kostjad hagiavalduses esile toodud asjaolude valguses tahtlikult rikkunud ja kostjate vastutus tuleneb VÕS § 1045 lg 1 p-st 7. Kahju hüvitamise kohustus eeldab, et kahju poleks ilma kahju tekitaja teota tekkinud: tegu peab olema kahjuga kausaalses seoses. See eeldus on üldjuhul täidetud, kui kahju tekitaja teo võib ära jätta ilma, et tagajärg sellega ära langeks. Kui sama kahju oleks ka ilma selle põhjuseta tekkinud, siis vastutust ei järgne; kui vähemalt osa kahju oleks tekkinud, tuleb vastutus ülejäänud osas kõne alla. Hageja on selgitanud, et oleks üürilepingu üles öelnud, kui oleks teadnud osaühingu tegelikust majanduslikust olukorrast ja suutmatusest lepingut nõuetekohaselt täita. Kausaalsuse puhul tuleb arvestada selle topeltfunktsiooni: riski realiseerumine peab kõigepealt põhjustama kahju võlausaldajale. Selline esmane tagajärg peab olema omakorda põhjuslikus seoses kahjuga, mida võlausaldaja nõuab. Kostjate käitumine on põhjustanud üürilepingu jätkamise ja kahju suurenemise hagejale, seoses äriühingu pankroti raugemisega ja äriühingu likvideerimisega ei ole hagejal võimalik rahuldada oma nõuet äriühingu vastu. Seega on kostjate tegevus hagejale kahju tekkimisega kausaalses seoses. Kostjad ei ole tõendanud, et nad ei ole süüdi kahju tekkimises hagejale. TsÜS § 35 lg 1 ning ÄS § 187 lg 2 kohaselt on juhtorgani liikmete vastutus solidaarne. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostjate vastu solidaarselt summas 101’335.krooni väljamõistmiseks hagejale põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus ei analüüsi järgmist asjas esitatud tõendit: vastust teises tsiviilasjas esitatud hagile (tl 3536). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ele Liiv Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.