Valentina Jakimova hagi Irina Kulakovskaja-Juško ja Natalja Lansi vastu 101 335 krooni kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.12.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Irina Kulakovskaja-Juško ja Natalja Lansi apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Valentina Jakimova (ik xxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxx xx-xx, xxxxxxx xxxxx) Hageja esindaja Tiiu Siig, e-post [email protected] Kostjad Irina Kulakovskaja-Juško (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxx-xx xxxxxxx) ja Natalja Lans (ik xxxxxxxxxxx xxx xx-xx, xxxxxxxx) Kostjate esindaja Riho Viik, e-post [email protected]
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 03.12.2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta esimese astme kohtu ja apellatsioonikohtu menetluskulud kostjate kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Hagiavaldus
1.22.03.2007 esitas hageja Harju Maakohtusse hagi kostjate vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt jõustus 27.11.2006 Harju Maakohtu kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-05-19950, millega rahuldati hageja hagi osaühingu Estetic (likvideerimisel) vastu 101 335 krooni saamiseks. Kohtuotsusega mõisteti OÜ-lt Estetic (likvideerimisel) välja võlgnevus 101 335 krooni ning kohtukulud 12 066,75 krooni hageja kasuks.
2.Valentina Jakimova (üürileandja) ja FIE Irina Kulakovskaja-Juško (üürnik) vahel sõlmiti 10.11.2004 mitteeluruumi üürileping, mille kohaselt andis hageja üürile mitteeluruumi üldpinnaga
125,1 m2 aadressil Xxxxxxxxxxxx xx. Üürilepingu p 3.1 kohaselt oli üüri suurus 22 500 krooni kuus. Vastavalt üürilepingu p-le 3.3 pidi üürnik tasuma täiendavalt veel kommunaalteenuste eest ning p 5.1.2 järgi pidi üürileandja tagama üürnikule p-s 3.3 loetletud teenused. Üürilepingu p-s 9.1 oli sätestatud, et üüri ja kõrvalkulude õigeks ajaks tasumata jätmise korral maksab üürnik viivist 0,2% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. 06.01.2005 sõlmiti üürilepingu lisa, millest nähtub, et alates 01.01.2005 on üürnikuks FIE Irina Kulakovskaja-Juško asemel OÜ Estetic. Üürilepingu lisale kirjutasid alla OÜ Estetic mõlemad juhatuse liikmed ning kostjad Irina Kulakovskaja-Juško ja Natalja Lans. Alates 01.01.2005 jätkas mitteeluruumi üürimist OÜ Estetic mitteeluruumi üürilepingus sätestatud tingimustel. Tegelikult jättis üürnik oma kohustused täitmata, üüri ja kommunaalteenuste eest tasumata.
3.Üürniku põhivõlg oli üüri ja kommunaalteenuste eest 07.11.2005 seisuga 81 740,25 krooni, millele lisanduvad viivised 19 594,52 krooni. 19.10.2005 lõpetati üürileping ennetähtaegselt. Üüritud ruumide üleandmise-vastuvõtmise kohta koostati samal kuupäeval akt. Ruumide üleandmise-vastuvõtmise ajal andis hageja OÜ Estetic juhatuse liikmele Natalja Lansile üle võla ja viivise arvestuse seisuga 19.10.2005 ning nõudis võla tasumist. Võlast tasuti ainult osa, s.o 691,17 krooni, ülejäänud osas jäi võlg tasumata, vaatamata juhatuse liikmete N. Lansi ja I. KulakovskajaJuško korduvatele lubadustele võlg ära tasuda.
4.Asja kohtuliku menetluse käigus selgus, et OÜ Estetic omanikud, kelleks olid kostjad, on 03.02.2006 vastu võtnud osaühingu likvideerimise otsuse. 08.02.2006 on tehtud uue juhatuse liikme Margus Elmiku kohta kanne äriregistris ja esitatud võlgniku pankrotiavaldus. Harju Maakohtu 19.06.2006 jõustunud määrusega tsiviilasjas nr 2-06-7200/21 lõpetati OÜ Estetic pankrotimenetlus raugemisega. Määruse järgi oli pangas raha 2 242,29 krooni ja muud vara ei olnud. Majandustegevus oli lõppenud, võlgu oli kogusummas 45 509,15 krooni, millele võis lisanduda hageja nõue 101 335 krooni. OÜ-l Estetic (likvideerimisel) puuduvad vahendid Harju Maakohtu 27.11.2006 jõustunud kohtuotsuse täitmiseks. Hagejal on täitmata jäänud nõue OÜ Estetic vastu summas 113 401,75 krooni, millest 12 066,75 krooni on kohtukulud. Hageja esitas kahjunõude 101 335 krooni suuruses summas kostjate vastu. Kostjad juhatuse liikmetena on käitunud õigusvastaselt võlausaldaja suhtes, mis annab hagejale õiguse nõuda kahju hüvitamist.
5.Kuna 2005 veebruarist alates ei olnud kostjad kordagi maksnud nõuetekohaselt renti ja kommunaalteenuseid (umbes 23 000 krooni kuus), jättes arved üldse tasumata või tasudes neid ainult osaliselt ning võlg aina kasvas, siis pidi kostjatele kui juhatuse liikmetele olema selge, et äriühing on maksujõuetu ja see pole ajutine. 07.11.2005 seisuga oli võlg koos viivistega kasvanud 101 335,04 kroonini. Seaduses ette nähtud nõuet esitada viivitamata pankrotiavaldus kostjad ei täitnud, millega kahjustati oluliselt hageja huve. Kui juhatuse liikmed oleksid täitnud neile seadusega pandud kohustuse ja esitanud pankrotiavalduse, oleks pankroti väljakuulutamine lõpetanud viivise arvestuse võlgniku vastu suunatud nõuetelt ning pankrotihaldur oleks üürilepingu üles öelnud ning see oleks oluliselt vähendanud võlga hageja ees.
6.Kostjad ei põhjendanud võla mittemaksmist maksejõuetusega, vaid selgitasid hagejale, et lihtsalt sel hetkel ei ole üüriraha maksta, aga kohe saab raha ja võlg makstakse ära. Hageja uskus neid lubadusi. Üüritud ruumides pidas OÜ Estetic ilusalongi Iris Ilukeskus. Arvestades teenuste kõrget hinda, teenindajate arvu (5-6, ka 2 administraatorit) ja head asukohta, oli hagejal alust eeldada, et üüri tasumine ei käi üürnikule üle jõu. Nagu hiljem selgus, olid lubadused esitatud ainult hageja eksitamiseks ning äriühingu juhatuse liikmetel ei olnudki tegelikku kavatsust võlga tasuda. Hageja palus kostjatelt välja mõista 101 335 krooni. Kostjate vastuväited
7.Kostjad hagi ei tunnistanud ja vaidlesid sellele vastu. OÜ Estetic pankrotistus paljus just seetõttu, et hageja oma tegematajätmistega põhjustas osaühingule korduvalt suurt majanduslikku kahju. Hageja oli korduvalt kostjaile lubanud, et ta loob osaühingule üürilepingus ettenähtud tingimused. Seda ta aga vaatamata korduvatele lubadustele ei teinud ja seepärast oli võimalik üüritavates ruumides
töötada vaid aeg-ajalt. Lisaks selgus, et hagejal ei ole vormistatud üürileantavaid ruume äripinnaks ja seepärast ei õnnestunud üüritavates ruumides tegevusluba enam pikendada. Samuti ei olnud üürileandja vormistanud vaatamata kostjate nõudmisele endiselt üürnikult üürilepingut uue üürnikuga ja selle puudumisel ei olnud võimalik oma tegevust seadusega ettenähtud korras registreerida. Osaühing tasus üüri vaid aja eest, kui seal tegevus võimalik oli. Samuti teostati tasaarveldust kanalisatsiooni kapitaalremonditööde (Osaühing Vesilux) eest, mille teostas osaühing oma vahenditega üürileandja eest.
8.Võimatu oli klientidele lubada, millal kindlalt avatud ollakse ning teenuseid pakutakse. Selliselt aeg-ajalt kinni olles kaotati palju kliente ja seega jäi saamata oluline kasum. Kostjad ei olnud tollal sugugi pankrotis ja seega ei pidanud nad pankrotiavaldust esitama. Ilma hageja alusetu nõudeta olid olemas kõik võimalused edukaks tegevuse jätkamiseks. Asjaolu, et kostjad kohe pankrotiavaldust ei esitanud, ei kahjustanud hageja huve. Tollal polnud selleks veel alustki ning lisaks säilis nii võimalus tegevuse jätkamiseks ja teiste võlausaldajate (müüsid osaühingule kreeme jms) nõuete rahuldamiseks.
9.Kui hageja arvab, et tema nõue oli üürilepingu lõpetamisel 101 335,04 krooni, siis on ta sellise nõude mitmeid kuid hiljem esitanud. Seega ei ole nõue pärast üürilepingu lõpetamist kasvanud ja selle loogika järgi pole oluline, millal ettevõte pankrotistus. Viivis oli 19 594,52 krooni ehk võlgnevusega võrreldes suhteliselt väike. Kui hageja ei oleks lubanud remonditöid teha, oleks kostja üürilepingu oluliselt varasemalt lõpetanud ja oleksid viivised ning otsene nõue oluliselt väiksemad. Kostjad olid heausksed ja uskusid alusetuid lubadusi. See ei ole kooskõlas heade kommetega ning sellest tulenevad nõuded tuleb jätta rahuldamata.
10.Kostjad ei ole hagejale andnud lubadusi võlgnevus tasuda ja äriühing tuli likvideerida, kui hageja nõue muutus reaalseks. Maakohtu otsus
11.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 101 335 krooni. Poolte vahel on vaidlus selles, kas osaühing oli süüdi võlgnevuse tekkimises vaidlusaluse üürilepingu alusel või põhjustas võlgnevuse tekkimise hageja, kes tekitas osaühingule suurt majanduslikku kahju. Kostjate väited, et hagejal oli kohustus ühendada üürilepingu esemeks olevad ruumid tsentraalküttega, on ümber lükatud mitteeluruumi üürilepingu tingimustega, millest ei nähtu hagejal sellise kohustuse olemasolu, ja hageja vande all antud ütlustega. Kostjate väited, et ruumides esinesid kuni 10-päevased ettehoiatamata veekatkestused, on ümber lükatud teatisega veekatkestuse kohta 23.05.-24.05. (t. lk 47), AS Tallinna Vesi teatisega selle kohta, et AS Tallinna Vesi infosüsteemis ei ole registreeritud ajavahemikul 10.11.2004 – 19.10.2005 veekatkestusi ega avariitöid Xxxxxxxxxxxx xx kinnistul (t.lk 53) ja hageja vande all antud ütlustega. Kostjate väited, et salongis oli pidevalt kanalisatsioonihais ja töötamine seetõttu võimatu, on ümber lükatud Sanfiks OÜ aktiga väliskanalisatsiooni liinide puhastamise ja ummistuse likvideerimise kohta 25.01.2005 ja arvega (t.lk 54-55), samuti hageja vande all antud seletustega.
12.Kostjate poolt esitatud tõend – iluteenuseid osutava ettevõtte inspekteerimise akt (80-81), millest nähtub, et kostjad teostasid üüritavates ruumides remonti ja seetõttu tehti neile ettekirjutus, ei tõenda hageja poolt kahju tekitamist kostjatele. Üürilepingu p-st 2.2 tulenevalt olid ruumid heas seisukorras. Tunnistaja O. S. ütlustega loeb kohus tõendatuks, et kui ka kostjad remonti ilusalongi ruumides teostasid, puudus selleks vajadus ja eelnev kooskõlastus üürileandjaga. Nimetatud tegevust ei saa käsitada hageja poolt kahju tekitamisena osaühingule. Kostjate väited, et hagejal polnud vormistatud üürileantavaid ruume äripinnaks ja seepärast ei õnnestunud ruumides tegevusluba enam pikendada, on ümber lükatud hagejale väljastatud kasutusloaga (tl 57), millega kohus luges tõendatuks, et hagejal oli kasutusluba ilusalongi pidamiseks vaidlusalustes ruumides. Kostjate väide, et vaatamata nende korduvatele nõudmistele ei vormistanud hageja üürilepingut uue üürnikuga ja selle puudumisel ei olnud võimalik oma tegevust seadusega ettenähtud korras registreerida, uues üürilepingus oli kokku lepitud tsentraalküttes, ei leidnud tõendamist ja on ümber lükatud juba eelpooltoodud hageja vande all antud ütlustega selle kohta, et kostjad tsentraalkütet ei nõudnud. Kostjate käsitlus, et hageja üürinõue oli alusetu ja ilma selleta oleks nende tegevus jätkunud edukalt,
on põhjendamatu. Asjaolu, et hageja osaühingult võlgnevust nõudis, oli hageja seadusest tulenev õigus ja seda ei saa käsitleda kahju tekitamisena.
13.Kostjate väide, et nad olid võlgnevuse tekkimise ajal maksejõulised, ei ole leidnud tõendamist. Põhjendatud on hageja seisukoht, et pankrotiavalduse esitamine oleks peatanud võlgnevuse suurenemise, kuna pankrotihaldur oleks saanud üürilepingu üles öelda ja viivise arvestamine oleks lõppenud. Vaidlust ei ole selles ja kostjad tunnistavad ka ise, et kostjad äriühingu pankrotiavaldust ei esitanud, kuid leidsid, et äriühing tuleb likvideerida, sest hageja kohtu kaudu esitatud nõue muutus reaalseks. Nimetatust tulenevalt saab teha järelduse, et kostjate tegevus pankrotiavalduse mitteesitamisel oli tahtlik. Osaühingu juhatuse liikmed esindasid äriühingut ja juhatuse liikmete tegevuse tulemusena tekkis võlasuhe äriühingu ning hageja kui võlausaldaja vahel (nn välissuhe). Vaatamata sellele tekkis kostjate kui osaühingu juhatuse liikmete ja hageja kui osaühingu võlausaldaja vahel võlasuhe seadusest tuleneva kohustuse - esitada pankrotiavaldus - mittetäitmisest (VÕS § 1045 lg 1 p 7). Nimetatu on kostjate õigusvastane tegu. Tunnistaja O. S. ütlustega luges kohus tõendatuks, et kostjad andsid lubadusi võlgnevuse tasumiseks, vabandades mittemaksmist ajutiste makseraskustega.
14.Kuna kostjad osaühingu juhatuse liikmetena üürilepingu mittekohasel täitmisel jätsid avaldamata hagejale äriühingu halva majandusliku olukorra ja andsid pidevaid lubadusi võlgnevuse tasumiseks, on tegemist mitte heade kommete vastase käitumisega, vaid oma õiguste teostamisega ja kohustuste täitmisega mitte heas usus (TsÜS § 138 lg 1). Seda tulenevalt asjaolust, et heade kommetega ei saa vastuolus olla tehing kui selline, vaid sellest tuleneva õiguse kasutamine. Antud juhul ei ole hageja tuginenud asjaolule, et üürilepingu sõlmimine oli vastuolus heade kommetega. Siiski on kostjad vaidlusaluse üürilepingu täitmisel rikkunud kohtu arvates seadusest tulenevat heas usus tegutsemise põhimõtet. Õiguse kasutamine vastuolus hea usu põhimõttega võib kaasa tuua õiguse kasutamise keelu ehk antud juhul keelu teostada oma õigusi eesmärgiga tekitada sellega teisele isikule kahju (TsÜS § 138 lg 2). Ka nimetatud seadusest tulenevat kohustust on kostjad hagiavalduses esiletoodud asjaolude valguses tahtlikult rikkunud ja kostjate vastutus tuleneb VÕS § 1045 lg 1 p-st 7.
15.Hageja on selgitanud, et ta oleks üürilepingu üles öelnud, kui oleks teadnud osaühingu tegelikust majanduslikust olukorrast ja suutmatusest lepingut nõuetekohaselt täita. Kostjate käitumine on põhjustanud üürilepingu jätkamise ja kahju suurenemise hagejale. Seoses äriühingu pankroti raugemisega ja äriühingu likvideerimisega ei ole hagejal võimalik rahuldada oma nõuet äriühingu vastu. Seega on kostjate tegevus hagejale kahju tekkimisega kausaalses seoses. Kostjad ei ole tõendanud, et nad ei ole süüdi kahju tekkimises hagejale. TsÜS § 35 lg 1 ning ÄS § 187 lg 2 kohaselt on juhtorgani liikmete vastutus solidaarne. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostjate vastu solidaarselt 101 335 krooni väljamõistmiseks hagejale põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Apellatsioonkaebus
16.Kostjad palusid otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Kohus hindas valesti tõendeid ja ei põhjendanud tõendite arvestamata jätmist. Võlgnevuse tekkele aitas kaasa hageja. Kohus ei põhjendanud motiveerivalt pankrotiseisundi tekkimise aega. Pooltevahelise lepingu kehtivuse ajal ei olnud OÜ Estetic pankrotis, kostjad on seda tõendanud. Kostjatel ei olnud hoolsuskohustust pankrotiavaldust esitada enne 01.02.2006.
17.Kohus ei ole andnud hinnangut situatsioonile, kus hagejaga lepingu lõppedes kostjad ei pidanud pankrotti välja kuulutama. Samuti ei hinnanud kohus õigesti kostjate poolt esitatud 12.07.2005 kassa sissetuleku orderit, mille järgi osa vara müügist saadi 80 000 krooni ja seega ei saanud sel ajal kindlasti pankrotisituatsiooniga tegemist olla. Võlgnevus oli kordades väiksem, tegevuseks vajalik sisseseade oli olemas, kliendid samuti, isegi ruumid olid suvel soojad. Kohus leidis otsuse p-s 8, et osaühing ei olnud võlgnevuse tekkimise ajal maksejõuline. Seejuures hindas kohus 80 000 kassa sissetuleku orderit selliselt, et see justkui tõendaks maksejõuetust. Selline tõlgendus on arusaamatu. Müüdi mittevajalikku mööblit. Ettevõte ei olnud pankrotis. Arusaamatu on kohtu arvamus, nagu sattunuks osaühing 2005.a mais võlgnevustesse ning kostjatele pidi olema selge, et ettevõte on maksejõuetu ja see pole ajutine. Jääb arusaamatuks, miks lähtus kohus üksnes hageja väidetest ega
arvestanud kostja poolt esitatud ümberlükkavaid tõendeid. Kuni 01.02.2006 ettevõte pankrotiseisus ei olnud ning tegevust jätkati edukalt uues tegevuskohas.
18.Arusaamatuks jääb kohtu seisukoht, et hagi hindamisel tehtud järeldus oleks pidanud viima kostjaid mõttele pankrotiavaldus esitada juba üürilepingu kehtimise ajal. Sel ajal hagi ju veel ei olnudki. Kohus tegi siin ilmse loogikavea.
19.Kohus tsiteeris tunnistaja O. S. ütlusi, millest selgus, et kostjad olid ruumidega rahul. Tegelikult oldi rahul vaid ruumide asukohaga. Kostjatele sõna ei antud. Tunnistaja ütlused jäid ühekülgselt mõistetavaks.
20.Kohtul jäi analüüsimata, kuidas olid pooled vastastikku seotud ja miks üldse tekkis alates 2005.a juulist arvete mittetasumine. Kohus on vääralt seisukohal, et kostjad tegutsesid ettekavatsetult pahas usus ja lihtsalt jätsid arved maksmata ning läksid vabatahtlikult pankrotti. Selline tõlgendus on pealiskaudne ja alusetu. Kostjatel oli oluline põhjus selliselt käituda, et kaitsta üürilepingut ja suuta teenuseid edasi osutada.
21.Kui hageja ei oleks üüritavate ruumide olukorra parandamist kevadel lubanud, oleksid kostjad kohe lepingu lõpetanud ja siis ei oleks ka võlgnevust tekkinud. Hageja aga andis korduvalt lubadusi seoses keskküttega ning nende mittetäitmisel keeldusid kostjad üüri tasumisest ja lõpetasid sügisel ühepoolselt lepingu.
22.Kohus asus seisukohale, et kostjad ei ole tõestanud, et nad ei ole hagejale kahju tekkimises süüdi. Selline seisukoht on vale. Kostjad eraisikutena ei saagi süüdi olla, sest nad tegutsesid kui juhatuse liikmed. Juhatuse liikmetena oleks neil süü vaid juhul, kui nad õigeaegselt pankrotiavaldust ei esitanud ja sellega kahju põhjustasid. Asjaolul, et mitmeid kuid hiljem osaühing siiski pankrotti läks, ei ole vaidlusaluses asjas tähtsust ja see ei põhjusta juhatuse liikmete vastutust. Kui juhatuse liikmed kannaksid isiklikku materiaalset vastutust iga summa eest, mis osaühing nende juhtimise ajal maksma pidi, siis ei oleks tegemist enam osaühingu põhimõttel tegutseva äriühinguga.
Vastus apellatsioonkaebusele
23.Hageja Valentina Jakimova vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kohtuotsus on õige ja põhjendatud, kohus on tõendeid õigesti hinnanud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
24.Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
25.Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et 10.11.2004 sõlmis hageja Tallinnas Xxxxxxxxxxxx xx asuva kinnistu kaasomanik, üürileandjana mitteeluruumi üürilepingu FIE Irina Kulakovskaja-Juškoga. 01.01.2005 muudeti üürilepingut, mille kohaselt FIE Irina Kulakovskaja-Juško asemel sai üürnikuks OÜ Estetic (likvideerimisel) (edaspidi osaühing), kelle osanikeks ja juhatuse liikmeteks olid kostjad. Kuna lepingut muudeti ainult üürniku osas, jäid kõik muud üürilepingu tingimused kehtima. Vaidlust ei ole selles, et osaühingult mõisteti tsiviilasjas nr 2-05-19950 18.10.2006 kohtuotsusega välja võlgnevus vaidlusalusest üürilepingust 101 335 krooni hageja kasuks. Osaühingu juhatus vahetus ja uus juhataja kanti registrisse 08.02.2006 ja uus juhataja esitas 29.03.2007 kohtule pankrotiavalduse. Osaühingu
pankrot lõpetati 12.05.2006 kohtumäärusega raugemisega, kuna võlgnikul ei jätkunud vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudus vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.
26.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et vaidluse lahendamiseks tuli kohtul tuvastada, kas kostjad olid süüdi võlgnevuse tekkimises vaidlusaluse üürilepingu alusel. Kohus tuvastas õigesti, et hageja ei põhjustanud osaühingule majanduslikku kahju. Kohus on põhjalikult analüüsinud kostjate vastuväiteid tegevusloa ja üürinõude alusetuse kohta ning leidnud, et tegemist on põhjendamatute väidetega. Võlgnevuse nõudmine osaühingult ei ole kahju tekitamine. Väited, et hageja süül jäi pikendamata tegevusluba, ei ole õige, sest hagejal oli kasutusluba ilusalongi pidamiseks olemas. Alusetu on kaebuse väide, et kohus ei analüüsinud nn. poolte seotust. Kohus on igakülgselt hinnanud poolte väiteid, neid kinnitavaid tõendeid ja tuvastanud asja lahendamiseks vajalikud asjaolud.
27.Ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega äriühingu maksejõuetusest ja leiab, et kostjad ei ole oma vastuväiteid, et osaühing oli võlgnevuse tekkimise ajal maksejõuline, tõendanud. Kohus luges õigesti tõendatuks, et osaühing sattus võlgnevusse 2005. aasta mais, kui hakati tasuma üüri väiksemate summade kaupa, üürniku põhivõlg üüri ja kommunaalteenuste eest oli 07.11.2005 seisuga 81 740,25 krooni, millele lisanduvad viivis 19 594,52 krooni. Arvestades võlgnevuse pidevat kasvu, pidi kostjatele kui äriühingu juhatuse liikmetele olema selge, et äriühing on maksejõuetu ja see pole ajutine. Apellatsioonkaebuse väide otsuse põhjenduste arusaamatuse kohta on pahatahtlik. Kohtuotsuse põhjendus on kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 8, kontrollitav ja loogiline. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata osaühingu maksejõuetust kinnitavaid tõendeid teisiti ja arvestada kostjate tõendamata väidetega.
28.Maakohus on õigesti hinnanud kostjate kui osaühingu juhatuse liikmete tegevust, kes jätsid täitmata seadusest tuleneva kohustuse esitada kohtule pankrotiavaldus. Kostjad tunnistasid ise, et nad äriühingu pankrotiavaldust ei esitanud, kuna leidsid, et äriühing tuleb likvideerida, sest hageja poolt kohtu kaudu esitatud nõue muutus reaalseks. Nõustuda saab kohtuga, et pankrotiavalduse mitteesitamine oli kostjate tahtlik tegevus. Kostjate tegevus, k.a juhatuse vahetus ja uuele juhatusele selgunud oletatavast suurem võlgnevus viitab osaühingu maksejõuetusele ja kostjate teadlikule tegevusele end selle võlgnevusega mitte siduda. Kuigi üürilepingu täitmisest tekkis osaühingu ja hageja vahel võlasuhe (nn välissuhe), oli juhatuse liikmetel ja hageja kui võlausaldaja vahel võlasuhe ÄS § 180 lg-st 51 tuleneva kohustuse esitada pankrotiavaldus - mittetäitmisest (VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja § 1050). Tegemist oli hagejat s.o võlausaldajat kaitsva normiga. Pankrotiavalduse esitamata jätmine oli kostjate õigusvastane tegu ja kostjate poolt tahtlik. Maakohus hindas õigesti kostjate kui osaühingu juhatuse liikmete käitumist, kes andsid lubadusi võlgnevuse tasumiseks, vabandasid mittetasumist ajutiste makseraskustega ja jätsid avaldamata hagejale äriühingu halva majandusliku olukorra. Kostjatel oli kohustus võtta arvesse võlausaldaja huve olukorras, kus osaühing oli finantsraskustes. Kostjad on ise tunnistanud, et nad leidsid, et osaühing tuleb likvideerida, sest hageja nõue muutus reaalseks, kuid pankrotiavaldust nad esitada ei soovinud. Kostjate käsitlusel tingis juhatuse vahetuse soovimatus sattuda Krediidiinfo nn võlgnike musta nimekirja, mis viitab kostjate tegevuse tahtlikkusele mitte siduda end võlgnevuse ja äriühingu maksejõuetusega. Juhatuse uus liige Margus Elmik esitas 29.03.2007 pankrotiavalduse ja pankrot lõpetati raugemisega. Uskuda saab hagejat, kes selgitas, et kui ta oleks teadnud osaühingu tegelikust majanduslikust olukorrast ja suutmatusest lepingut nõuetekohaselt täita, oleks ta üürilepingu üles öelnud. Ebaõiged on kostjate väited, et hageja on neile kahju põhjustanud ja ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse vastava käsitlusega. Kostjate käitumine on põhjustanud üürilepingu jätkamise ja kahju suurenemise hagejale, seoses äriühingu pankroti raugemisega ja äriühingu likvideerimisega ei ole hagejal võimalik rahuldada oma nõuet äriühingu vastu. Maakohus tuvastas õigesti põhjusliku seose kostjate tegevuse ja hagejale kahju tekkimise vahel. Kostjad ei ole süü puudumist hagejale kahju
tekkimises tõendanud. Kohus kohaldas õigesti kostjate suhtes TsÜS § 35 lg 1 ning ÄS § 187 lg 2 kohaselt juhtorgani liikmete solidaarset vastutust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jätta apellatsioonimenetluse kulud kostjate kanda.
U.Loonurm
I.Nõmm
A.Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.