Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja esitas 06.11.2008 hagi kostja vastu 2494.14 krooni saamiseks. Kostja on esitanud tellimuse OÜ Langersen kaupluses ja soovides tasuda tellimuse eest Aktiva Finants OÜ järelmaksulepingu üldtingimuste alusel. Kostja täitis sellekohase ankeedi, millega kinnitas, et nõustub oma andmete töötlemisega ja krediidivõime kontrollimisega. OÜ Langersen ja kostja sõlmisid 05.01.2007 järelmaksugraafiku, mille alusel kohustus kostja tasuma ostetud kaupade eest 7350.70 krooni vastavalt järelmaksugraafikule. OÜ Langersen ja OÜ Aktiva Finants vahel on sõlmitud faktooringuleping. OÜ Aktiva Finants tasus OÜ-le Langersen kostja poolt ostetud kaupade eest ja võimaldas kostjal tasuda tellitud kaupade eest OÜ-le Aktiva Finants maksegraafiku alusel. 05.01.2007 sõlmiti järelmaksugraafik summa 7350.70 krooni tasumiseks kostja poolt vastavalt järelmaksugraafikule. Maksegraafiku järgne intressisumma on 990.25 krooni. Kostja kinnitas allkirjaga saatelehel, et ta sai maksegraafiku kätte. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid maksekohustusi tähtaegselt. Hageja saatis kostjale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta. Järelmaksulepingu üldtingimuste p.8.2 sätestab, et iga rikkumise korral on OÜ-l Aktiva Finants õigus nõuda rikkumise teate koostamise ja postitamise eest 300 krooni. Selle alusel nõuab hageja kostjalt 300 krooni. Kostja ei täitnud lepinguga võetud järelmaksukohustust nõuetekohaselt. Seetõttu nõuab hageja kostjalt tähtaegselt tasumata summalt viivist VÕS § 113 lg.1 kohaselt ehk lepinguga määratud intressimääras, praegusel juhul 187.55 krooni. Kostja on järelmaksulepingu alusel tasunud 6555.72 krooni. Kostja ei ole praeguseni oma kohustusi täitnud ja võlgnetavat summat tasunud. VÕS § 256, § 76 lg.1, § 82 lg.2 alusel nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevuse summas 1965.96 krooni tasumist, VÕS § 113 lg.1 alusel viivise (664 kalendripäeva eest) tasumist summas 187.55 krooni , intressi tasumist summas 40.63 krooni VÕS § 397 lg.1 alusel. Kokku hageja nõue 2494.14 krooni. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama. Kostjat hoiatati hagile vastamata jätmise võimalikest õiguslikest tagajärgedest TsMS § 407 järgi. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse määrus toimetati kostjale 10.12.2008.a. kätte (tl.15). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Kohus määras kohtuistungi 25.veebruarile. Kutse kohtuistungile sai kostja kätte isiklikult 29.01.2009 (tl.18). Kostja teatas kohtule, et ta ei saa kohtuistungile tulla, kuna on haige. Midagi muud kostja ei avaldanud. Kohtuistungile ei ilmunud ka hageja, kes esitas avalduse, milles taotles asja lahendamist ilma hageja esindaja kohalolekuta ja lahendada asi sisuliselt TsMS § 414 lg.1 alusel. Hageja on palunud teha tagaseljaotsus TsMS § 410 järgi kui kostja ei ilmu istungile. Hageja taotleb hagi rahuldamist täies ulatuses ja hagis osutatud menetluskulude väljamõistmist kostjalt.

Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada sisulise otsusega TsMS § 410 ja § 414 lg.1 alusel, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole vastanud tähtajaks ega ka hiljem, ei ole ilmunud kohtuistungile ja hageja on taotlenud kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist või asja sisulist lahendamist. Kohus ei lahenda asja tagaseljaotsusega, kuna hagis puudub TsMS § 413 lg.1 järgi tagaseljaotsuse tegemiseks vajalik õiguslik põhjendatus ja hagiavalduses märgitud faktilised asjaolud ei ole täies ulatuses tõendamist leidnud. Lisaks sellele esineb tagaseljaotsuse tegemist takistav TsMS § 413 lg.3 p.2 asjaolu. Seetõttu teeb kohus asjas sisulise otsuse TsMS § 414 lg.1 alusel. Kohus teeb otsuse TsMS § 436 lg.1, lg.2, lg.3 alusel, rajades otsuse üksnes asjas kogutud tõenditele.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult ja faktiliste asjaoludega põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt. Hageja osutab VÕS §-le 256 lg 1, mille kohaselt faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klint müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub... andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema... ja nõude sisse nõudma. On leidnud tõendamist, et OÜ Langersen ja kostja vahel on sõlmitud ostu-müügi leping, millega OÜ Langersen müüs ja kostja ostis mööbliesemeid (tl.7). Selline lepinguline suhe lahendatakse VÕS § 208 lg.1 järgi. OÜ Langersen faktooringu kliendina on loovutanud nõude Aktiva Finants OÜ-le, faktoorile. Ostja, s.o. kostja soovis kaupu osta järelmaksuga, s.t. ta soovis asja omandamise finantseerimist, mida talle võimaldati järelmaksugraafiku sõlmimise näol Järelmaksugraafiku sõlmis kostjaga OÜ Aktiva Finants. Järelmaksukokkuleppe sõlmimisega sõlmisid hageja ja kostja tarbijakrediidilepingu, millest tulenevat suhet reguleeritakse VÕS § 405, § 403 ja teiste VÕS 22.peatüki 2.jao sätete kohaselt. Menetletava hagiga Aktiva Finants OÜ faktoorina asus kolmandalt isikult, s.o. faktooringuvõlgnikult sisse nõudma tarbijakrediidilepingust tulenevat võlgnevust. Seega on hageja ja kostja vahel tegemist tarbijakrediidilepinguga. Kuna kostja poolt esitatud tellimusest (tl.7) ja järelmaksulepingu üldtingimustest (tl.8)nähtuvad üldjoontes kõik tarbijakrediidilepingus fikseeritavad asjaolud ja kostja ei ole neid vaidlustanud, loeb kohus tõendatuks, et tarbijakrediidileping on poolte vahel sõlmitud summale 7350.70 krooni tagasimaksetähtajaga 12 kuud. Intressisumma on pooled leppinud kokku 990.25 krooni kogu tagasimakse perioodiks. Kokku lepitud viivist 0,5% päevas kinnitab järelmaksutingimuste p.7.1.Kohus loeb, et järelmaksulepingu sõlmimise kuupäevaks on 05.01.2007, kuna seda kinnitab hageja hagiavalduse tekstis, maksegraafik edastati kostjale koos saateleht arvega (nii on kirjas hagiavalduse tekstis) ja saateleht-arve on kostja allkirjastanud 22.12.2006 (tl.9). Seetõttu ei saa tasumata jäägi tasumise tähtaeg olla 05.01.2007 (nagu on viiviste arvutuses märgitud) ja sellest tulenevalt ei saa ka olla õige ka hagis märgitud viivitatud päevade arv 664. Kostja on jätnud täitmata.

järelmaksulepingust tuleneva maksekohustuse hageja ees nõuetekohaselt

VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg.1, lg.2 sätestab kohustuse täitmise ettenähtud tähtajaks. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral muu hulgas nõuda kohustuse täitmist. ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi võib võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivis. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui kostja intressivõlg on 40.63 krooni, siis järelikult on intresse tasutud 949.62 krooni. Kui kostja on pärast järelmaksulepingu sõlmimist tasunud kokku 6555.72 krooni (nagu hagis märgitud), siis tasutud põhivõla summa on 5606.10 krooni ja põhivõlga on tasumata 1744.60 krooni (7350.70-5606.10=1744.60). Hageja ei ole vaatamata kohtu nõudmisele (tl.16) esitanud järelmaksugraafikut ega muid põhjendusi viivise kohta. Hageja on arvutanud viiviseid summalt 1965.96 krooni 664 päeva eest, viivist kokku 187.55 krooni. Hageja on küll kirjeldanud hagiavalduses viivise arvutamise metoodikat, kuid hageja kasutatud arvud kasutatud metoodika järgi nõutavat viivisesummat- 187.55 krooni- kokku ei anna. Tasumise tähtajaks on märgitud hagiavalduse tekstis 5.01.2007, kuid see kuupäev on järelmaksugraafiku sõlmimise kuupäev, mistõttu ei saa seda arvestada tasumise tähtajana. Sellest tulenevalt ei saa ka olla õige ka hagis märgitud viivitatud päevade arv 664. Kui tarbijakrediidileping 12 kuu peale sõlmiti 05.01.2007, siis ei saanud krediidi tagasimaksmise lõpptähtaeg olla varem kui 05.01.2008. Kuna kostja poolt tasumata summa 1744.60 krooni kujutab endast umbes 3 kuu maksete võlgnevust, siis loeb kohus, et kostja jäi maksetega viivitusse kolm kuud enne tähtaja lõppemist, s.o. oktoobris 2007. Sellest ajast alates tuleb lugeda ka viivitatud päevi: 01.11.200701.11.2008 on 365 päeva. VÕS § 113 lg.6 sätestab, et viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Seega ei saa viivist arvutada tasumata intressisummalt. Kohus lahendab hagi TsMS § 439 alusel nõude piire ületamata ja mõistab välja viivise hagis taotletud ulatuses, s.o. summas 187.55 krooni. Kirjalike teadete tasu summas 300 krooni mõistab kohus välja järelmaksulepingu p. 8.2 alusel.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 250 krooni ja õigusabikulud hagimenetluses summas 1000 krooni. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas hinnaga kuni 10000 krooni sissenõutava kulu maksimaalseks suuruseks 5000 krooni. Hageja esindaja on

taotlenud õigusabikulude väljamõistmist kostjalt summas 1000 krooni. Sellisena jääb taotletud tasu vastava määrusega kehtestatud raamesse. Samas ei nõustu kohus tasu väljamõistmisega taotletud ulatuses. TsMS § 175 lg.1 on sõnastatud, et „... kohus mõistab esindaja ... kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses“. Seega tuleb kohtul hinnata mitte nõude suurust (ja selle alusel tabelis märgitud tasu piirmäära), vaid asjas põhjendatud ja vajalikku töömahtu. Põhjendatud ja vajalik töömaht sõltub asja õiguslikust keerukusest, tõendite hulgast ja tõendamiskoormisest, menetluse käigust jm. sellistest asjaoludest, millest sõltub esindaja töö hulk, keerukus. Neist asjaoludest sõltuvad ka esindaja tasu ja muud kulud, s.t. kui suure tasu maksmine ja kui suurte kulude tegemine oli põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et lahendatud asi oli minimaalse töömahuga ja minimaalse keerukusega: hagi saabus kohtu menetlusse 06.11.2008 ja saab lahendi lihtmenetluses tehtava otsuse näol 16.03.2009. Seega on asi kohtumenetluses olnud umbes 4 kuud ja kohtumenetluse käigus on tulnud hageja esindajal teha vaid üks menetlustoiming: esitada taotlus hagi läbivaatamiseks ilma hageja osavõtuta. S.t. ei toimunud sisulist kohtuistungit, ei tulnud ümber lükata kostja vastuväiteid, hageja ei esitanud täiendavaid tõendeid jms. Hagiavaldus põhineb pooltevahelisel kirjalikul lepingul (nimetatud: tellimus ja järelmaksulepingu üldtingimused), mis on üks hagi juurde kuuluvast kahest tõendist (mitte arvestades esindaja isiku kohta käivaid dokumente). Hageja ei ole hagiavalduses sisalduvat kostja vastu esitatavat nõuet õiguslikult põhjendanud ja on piirdunud võlaõiguse üldiste sätetega. Nõue kostja vastu on minimaalsete asjaoludega. Õigusvaldkonnas on esindaja töö n.ö. korduvkasutatav ehk üks kord juba kasutatud teadmisi (või ette valmistatud materjale) on võimalik kasutada ka järgmistel kordadel, mis oluliselt vähendab tegelikku töö mahtu. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks lepingulise esindaja tasu välja mõistmist suuremas ulatuses kui 568.20 krooni, mis moodustab veerandi kogu nõudesummast. Puutuvalt õigusteenuse eest tasumisse peab kohus vajalikuks märkida veel, et hagejal tuleb oma nõude esitamisel lähtuda ka majanduslikust otstarbekusest ja hoiduda kulude tegemisest õigusteenusele ebamõistlikes proportsioonides võlanõude suurusega.

Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.