Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 12.03.2009, Rapla Tsiviilasja number 2-09-1190 Tsiviilasi AS SEB Panga hagi Raivo Štraihi vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 16 625.- krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS SEB Pank ( reg.nr 10004252, asukoht Tallinn Tornimäe 2) esindaja Liivi Väärsi, kostja Raivo Štraih ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, xxxxxxxx xxx xx-x) Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon Välja mõista Raivo Štraihilt 18 081,15 krooni ja viivis alates 10.01.2009 0,026% päevas põhinõudest 15 625.- krooni kuni põhinõude täitmiseni AS SEB Panga kasuks. Menetluskulud jätta Raivo Štraihi kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Pooled sõlmisid 03.01.2003 Magnet krediitkaardi lepingu nr A030000057, mille tingimuste kohaselt hageja väljastas kostjale püsimaksega krediitkaardi krediidilimiidiga 30 000.- kr ja lepingus oli kokku lepitud kohustuslik tagasimakse summa, milleks oli 2000.- kr. Kasutatud summade tagasimaksepäev oli kostjaga kokku lepitud iga kalendrikuu 15.päev, millal tehakse intresside makseid ja kohustuslikke tagasimakseid. Vastavalt lepingule oli kokku lepitud, et kostja maksab intressi 16% aastas krediidilimiidi kasutatud osalt. Kostja oli kohustatud garanteerima maksepäeval debiteeritavate summade ulatuses vabade vahendite olemasolu oma kontol. Tasumisega viivitamisel leppisid pooled kokku, et kui kostja kontol ei ole järgneva kuu 15.kuupäeaks piisavalt rahalisi vahendeid eelmise kuu võlgnevuse kustutamiseks, siis arvestab hageja viivist SEB üldtingimuste alusel tasumata laenu summalt kuni võlgnevuse likvideerimiseni. Kostja intressi ega kohustuslikke tagasimakseid tähtaegselt alates 15.09.2008 ei tasunud. Hageja ütles kostjaga sõlmitud lepingu erakorraliselt üles 18.12.2008. Lepingu erakorralisest ülesültemisest oli kostjat teavitatud 02.12.2008 kirjaga. Vastavalt lepingule on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi lepingutingimuste rikkumise eest summas 1000.- kr. Seisuga 05.01.2009 on kostjal tasumata krediit 15 625.- kr, intress 1164,24 kr, viivis 291,91 kr, leppetrahv 1000.- kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja Liivi Väärsi palub VÕS §-de 113, 401; 396, 397 lg 1; 398 lg 1 p 1 alusel kostjalt välja mõista: 1) laenu põhiosa 15 625.- kr, intressi 1164,24 kr ja viivise 291,91 kr, leppetrahvi 1000.- kr ning viivise alates 10.01.2009 0,026% päevas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni; Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 09.02.2009. Kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti
aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. 03.01.2003 Magnet Krediitkaardi lepinguga nr A030000057 loeb kohus tuvastatuks, et hageja väljastas kostjale püsimaksega krediitkaardi krediidilimiidiga 30 000.- kr, intressimääraga 16 % aastas, kohustuslikuks tagasimakse summaks oli 2000.- kr. Kasutatud summade tagasimaksepäev oli kostjaga kokku lepitud iga kalendrikuu 15.päev, millal tehakse intresside makseid ja kohustuslikke tagasimakseid. Laenu maksete aruandega loeb kohus tuvastatuks, et kostja tagasimakseid hagejale vastavalt lepingule ja meeldetuletustele ei teinud. Hageja ütles kostjaga sõlmitud laenulepingu erakorraliselt üles põhjendatult. Vastavalt lepingu on hageja õigustatud nõudma kostjalt leppetrahvi lepingu tingimuste rikkumise eest 1000.- kr. Laenu maksete aruandega ja väljavõttega laenukonto liikumistest loeb kohus tuvastatuks, et kostjal on tasumata seisuga 05.01.2009 laenu põhiosa summas 15 625.- kr, intress 1164,24 kr, viivis 291,91 kr, leppetrahv 1000.- kr. Kokku võlgnevus 18 081,15 kr. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.