2-06-5875
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunikuabi
Nona Alas
Määruse tegemise aeg ja koht
11.03.2009 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue
2-06-5875 AS K avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Menetlustoiming
menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS K (registrikood xxx; asukoht xxx) Hageja esindaja: Jüri Asari (Õigusbüroo Invictus, xxx) kostja: RB (isikukood xxx, elukoht xxx)
Resolutsioon
2-06-5875 menetlusosaline ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule. AS K on registreeritud KMKR numbri all EExxx alates 01.02.1995, seega saab AS K tekkinud kuludelt arvestada käibemaksu tagasi. Kuna AS K saab tekkinud kuludelt arvestada käibemaksu tagasi, tuleb õigusabikuluna esitatud summast 3500 krooni maha arvestada käibemaks 533,90 krooni. Harju Maakohtu 21.03.2006.a. kohtumääruse kohaselt on esitatud hagi hinnale vastav riigilõiv 450 krooni, mille tasumine on toimikus olevate dokumentidega tõendatud. Lähtudes eeltoodust puudub alus kostjalt riigilõivu 750 krooni väljamõistmiseks. Kostjalt mõistetakse välja riigilõiv 450 krooni. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Muu määrus jõustub kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäärale lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne
Nona Alas kohtunikuabi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.