Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

1(3)

Tsiviilasi nr 2-06-5875 viitenumbrile 3100057358. Kohtule tuleb esitada kautsjoni laekumist kontrollida võimaldavad andmed (kautsjoni maksja nimi ja isiku nimi, kelle eest kautsjon tasuti; tsiviilasja nr ja toiming mille eest kautsjon tasuti; arvelduskonto number, millelt kautsjon tasuti; kautsjoni tasumise kuupäev).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

07.04.2006 esitas AS XX (hageja) hagi R.B. (kostja) vastu põhivõla 6 868,90 krooni ja viivise 2 380,45 krooni väljamõistmiseks. Hageja on osutanud kostjale kommunaalteenuseid aadressil xxx, mille eest esitatud arveid ei ole kostja tasunud. Kostja on hageja ees võlgnevuses kommunaalteenuste eest alates 2003. a. kuni 31.12.2005 summas 6 868,90 krooni. Hageja arvestab VÕS § 94 järgi kostjale viivist 0,02% päevas. Kostja võlgneb viivistena hagejale 2 380,45 krooni. Kostja esindajaks on Aleksei Smelov. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 9 249,35 krooni ning kohtukulud. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. Kohus saatis kostjatele menetlusse võtmise määruse ning kirjaliku vastuse nõude, millega andis kostjale tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 30 päeva menetlusdokumentide kättesaamisest. Kostja sai menetlusdokumendid kätte 29.02.2008. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on hagiavalduse kostjale kätte toimetanud ning kohustanud kostjat tähtaegselt kohtule vastama. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja vastanud ei ole, mistõttu kohus leiab, et hagi tuleb hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 1 võib tagaseljaotsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja enda kohustusi ei täitnud ja tal tekkis võlgnevus hageja ees. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hagi esitamise seisuga oli kostja põhivõlgnevus hageja ees 6 868,90 krooni. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 6 võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik rahalise kohustuse täitmisega viivitab, nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

2(3)

Tsiviilasi nr 2-06-5875 täitmiseni, nõuda viivitusintressi (viivis) kuni VÕS §-s 94 sätestatud suuruseni. VÕS § 94 lg 1 sätestab, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 14 kohaselt kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga loetakse võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud intressimääraks 7% aastas, kui ei ole kokku lepitud teistsuguses intressimääras. Võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud intressimäära avaldatakse alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele. Kostja on tarbinud hageja poolt osutatud teenuseid, kuid ei ole täitnud omapoolset kohustust ja jätnud tasumata esitatud arved kommunaalteenuste eest. Hagi esitamise seisuga ei ole kostja võlgnevust kustutanud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja võlgnevus ning viivis, kokku summas 9 249,35 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Hannes Olev Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.