Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Anu Sepp Määruse tegemise aeg ja koht 11.03.2009, Rapla Tsiviilasja number 2-08-60519 Tsiviilasi Marek Soku hagi Heikki Haljasmetsa vastu 193 079,44 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Marek Sokk (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxx, xxxxxxx x), kostja Heikki Haljasmets ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx, xxxxxxxxx x) Kohtuistungi toimumise aeg 26.02.2009 Resolutsioon Lõpetada menetlus Marek Soku hagis Heikki Haljasmetsa vastu 193 079,44 krooni väljamõistmiseks Kinnitada Marek Soku ja Heikki Haljasmetsa vahel sõlmitud kompromissileping järgmiselt: Heikki Haljasmets tunnistab nõuet summas 140 400.- krooni ja kohustub selle tasuma Marek Soku kasuks arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxx SEB Pangas igakuiste maksetena 3000.- krooni iga kuu 15.kuupäevaks. Ühe makse hilinemisega rohkem kui üks kuu, kohustub Heikki Haljasmets tasuma Marek Sokule koheselt kogu järelejäänud võlgnevuse. Marek Sokk loobub kõigist teistest hagis toodud nõuetest ( viivis 12 332,80 krooni; tekitatud kahju 4346,64 krooni; moraalne kahju 36 000.- krooni) Heikki Haljasmetsa vastu. Pooltel ei ole peale kompromissis märgitud tingimuste täitmist enam vastastikuseid varalisi või mittevaralisi nõudeid.
Menetluskulud jätta poolte kanda võrdsetes osades. Välja mõista Marek Sokult riigilõiv 2437,50 krooni riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/a nr 102200034796011, viitenumber 2900072369 SEB Pangas või a/a nr 221023778606, viitenumber 2900072369 Swedbangas). Välja mõista Heikki Haljasmetsalt riigilõiv 2437,50 krooni riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/a nr 102200034796011, viitenumber 2900072369 SEB Pangas või a/a nr 221023778606, viitenumber 2900072369 Swedbangas). Kohustada Marek Sokku ja Heikki Haljasmetsa tasuma riigilõiv 08.04.2009. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud Hageja ja kostja sõlmisid 04.09.2006 töövõtulepingu xxxxx xxxxxxx xx kinnistul asuva eramu ehituseks. Kostja pidi lepingu lisades fikseeritud tööd teostama ajavahemikus 04.09.2006-30.06.2007. Tähtaega pikendati 30.08.2007. Osasid töid ei teostanud kostja tähtajaks ega hiljem ning kostja on hagejale võlgu lubatud tööde teostamiseks saadud raha summas 150 400.- kr. Kostja on võlgnevust tunnistanud 11.02.2008. Poolte vahel oli kokkulepe, et kostja tasub võla igakuiste maksetena kuni võlgnevuse likvideerimiseni. Kostja on tasunud võlast 10 000.- kr. Viimane makse oli 20.05.2008. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub kostjalt välja mõista: 1) põhivõlgnevuse 140 400.- kr; 2) viivise 12 332,80; 3) tekitatud kahju 4346,64 kr; 4) moraalse kahju 36 000.- kr. Pooled sõlmisid kompromissi: Heikki Haljasmets tunnistab nõuet summas 140 400.- krooni ja kohustub selle tasuma Marek Soku kasuks arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxx SEB Pangas igakuiste maksetena 3000.- krooni iga kuu 15.kuupäevaks. Ühe makse hilinemisega rohkem kui üks kuu, kohustub Heikki Haljasmets tasuma Marek Sokule koheselt kogu järelejäänud võlgnevuse. Marek Sokk loobub kõigist teistest hagis toodud nõuetest ( viivis 12 332,80 krooni; tekitatud kahju 4346,64 krooni; moraalne kahju 36 000.- krooni) Heikki Haljasmetsa vastu. Pooltel ei ole peale kompromissis märgitud tingimuste täitmist enam vastastikuseid varalisi või mittevaralisi nõudeid. Menetluskulud jätta poolte kanda võrdsetes osades. Maakohtu seisukoht
TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et asja menetlus kuulub lõpetamisele, kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus leiab, et poolte kompromiss on seaduslik ja põhjendatud ning ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Menetluskulude jaotus TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikule välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Hagejal on riigilõiv hagi esitamisel tasumata. Pooled sõlmisid kompromissi. Seega kuulub pooltelt väljamõistmisele 50% tasumisele kuuluvast riigilõivust. Menetluskulud jätta poolte endi kanda võrdsetes osades.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.