lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-3395/3

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Rapla kohtumaja · 10.03.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-3395/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.03.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
987
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Pavelson Määruse tegemise aeg ja koht 10.03.2009, Rapla Tsiviilasja number 2-09-3395 Tsiviilasi BIGBANK AS-i hagi Sille Nevski vastu 90 918,03 krooni ja viivise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja BIGBANK AS (reg.nr 10183757, Tartu, Rüütli 23), hageja esindaja Anastassia Rjabova, kostja Sille Nevski ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx, xxxxx x-x) Resolutsioon Lõpetada menetlus BIGBANK AS hagis Sille Nevski vastu 90 918,03 krooni ja viivise väljamõistmiseks Kinnitada BIGBANK AS ja Sille Nevski vahel sõlmitud kompromissileping järgmiselt: Sille Nevski tunnistab nõuet summas 92 185,81 krooni, mis moodustub alljärgnevatest summadest: 66 00.- krooni tagastamata krediidisumma, 68129,63 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 16 856,18 krooni viivis 25.02.2009 seisuga, 1200.- krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Sille Nevski kohustub tasuma menetluskulud summas 4335.- krooni, millest 85.krooni on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv hagimaterjalide väljatrüki eest ning 4250.- krooni on pool hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Lepingus nimetamata menetluskulud jätta Sille Nevski kanda. Sille Nevski tasub BIGBANK AS-le kokku 96 520,81 krooni BIGBANK AS-i arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxx Sampo Pangas, märkides viitenumbriks

xxxxxxxxxxx: hiljemalt 01.03.2009 vähemalt 4000.- krooni, alates aprillikuust 2009 kuni juunikuuni 2009 igakuiselt 1.kuupäevaks vähemalt 2000.- krooni; võla jäägi hiljemalt 01.07.2009 ühekordse maksena. Kui Sille Nevski ei tasu eelpooltoodud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 14 päeva, on BIGBANK AS-l õigus nõuda kogu võla kohest tasumist ning samuti pöörduda kõigi lepingus fikseeritud , kui tasumata summade sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Maksete tasumisega viivitamisel tasub Sille Nevski BIGBANK-AS-le viivist 0,0686% tagastamata summalt päevas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Kompromissi mittetäitmisest tuleneva täitemenetluse alustamisel on Sille Nevski kohustatud BIGBANK AS-le tasuma leppetrahvi 5% täitemenetluse alustamise hetkel tasumata summast. Pooled lühendavad kompromissi kinnitamise edasikaebuse esitamise tähtaega 5 päevani.

kohta

tehtud

kohtumäärusele

Tagastada Eesti Vabariigil BIGBANK AS-le (arveldusarve nr xxxxxxxxxx) 4250.krooni riigilõivu, selgitusse märkida lep nr 0700074/36st, tsiviilasi nr 2-09-3395, riigilõivu osaline tagastamine. BIGBANK AS on tasunud riigilõivu 8500.- krooni 08.01.2009 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011, viitenumber 2900072369. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu 5 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud Hageja ja kostja sõlmisid 15.10.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0700074/36st. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale 66 000.- kr krediiti. Lepingu järgi on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 25,04 % krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu põhitingimuste alusel kohaldatakse lepingule hageja Krediidilepingute üldtingimusi nr S. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustab andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata lepingu nõuetekohaselt. Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Hageja hoiatas 29.01.2008 kirjaliku teatega kostjatele lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu kahe nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, mistõttu hageja ütles põhjendatult ja kasutades oma seadusest tulenevat õigust 25.02.2008 kostjale saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma 66 000.- kr, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi 8129,63 kr, viivise 6,25 kr, leppetrahvi 13 200.- kr ja muud võimalikud kohustused 1200.- kr. Kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist tasunud ühtegi makset. Kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks on 66 000.- kr, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 kostjalt välja mõista. Lepingu ülesütlemise hetkeks oli kostja jätnud tasumata 8129,63 kr sissenõutavaks muutunud intressimaksetest. Sissenõutavaks muutunud intressimakseid tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 alusel kostjalt välja mõista. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Lepingu ülesütlemisel 25.02.2008 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 6,25 kr. 28.01.2009 seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 15 588,40 kr. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud, mille tasumist nõuab hageja üldtingimuste p 9.3. Samuti kohustub krediidisaaja krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud, sh kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Hinnakirjas kokkulepitud tasud ei sisalda ainult postiteenuste maksumust, vaid ka töövahendite, töö ja ajakulu maksumust. Kostja on lepingu alusel jätnud hagejale tasumata kokku 1200.- kr: kostjale 20.11.2007, 19.12.2007, 22.01.2008 saadetud võla sissenõudmiskirjade, 29.01.2008 saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuse ja 25.02.2008 saadetud lepingu ülesütlemiseavalduse eest. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja A.Rjabova palub VÕS §-de 402; 415 lg 1; 416 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 3, 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 115 lg 1; 127 lg 1; 128 lg 1, 2, 4; 158 lg 1 alusel kostjalt välja mõista: 1) 90 918,03 kr, millest 66 000.- kr on tagastamata krediidisumma, 8129,63 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 15 588,40 kr viivis ning 1200.- kr võla sissenõudmisega seotud kulud; 2) viivis 25,04 % tagastamata krediidisummalt aastas alates 28.01.2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni; Pooled sõlmisid kompromissi. Seoses kompromissi sõlmimisega palub hageja esindaja tagastada tasutud riigilõiv pooles ulatuses. Maakohtu seisukoht TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et asja menetlus kuulub lõpetamisele, kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus leiab, et poolte kompromiss on seaduslik ja põhjendatud ning ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. TsMS § 150 lg 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Pooled sõlmisid kompromissi. Seega kuulub hagejale tagastamisele 50% tasutud riigilõivust. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja