Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium
Kohtukoosseis
Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Mare Merimaa ja Imbi Sidok
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. märts 2009.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-44813
Tsiviilasi
Arno Liivi hagi Aare Aija vastu 2000 krooni saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2000 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 29. augusti 2008.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Arno Liivi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
11. veebruar 2009.a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Arno Liiv (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xx-xx xxxxxxx xxxxx) Kostja Aare Aija (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxx), volitatud esindaja Margit-Marit Raudsepp
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 29. augusti 2008.a otsus hagi rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas ning teha uus otsus, mille resolutsioon sõnastada järgmiselt: Rahuldada hagi osaliselt ja mõista Aare Aijalt välja 1000 (üks tuhat) krooni Arno Liivi kasuks.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusabi taotlemise selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Arno Liiv esitas 25.10.2007.a hagi Aare Aija vastu, milles palus kostjalt välja mõista 2000 krooni seoses temale kuulunud autoosade mittetagastamisega. Hagiavalduse kohaselt viis hageja koos oma isa P. L. 2.11.2005.a sõiduautod VAZ 2101 ja VAZ 21011 OÜ Ertsma remonditöökotta. Hageja ja kostja suulise kokkuleppe kohaselt pidi kostja demonteerima hageja autolt VAZ 21011 mootori koos käigukastiga ja asemele paigaldama hageja isa autolt VAZ 2101 mootori koos käigukastiga. Tasuks pidi kostja saama endale VAZ 2101 komplektse kere ilma rataste, mootori ja käigukastita. VAZ 21011 mootori koos käigukastiga ja VAZ 2101 4 rehvi koos velgedega pidi kostja tagastama. Hageja sai 4.11.2005.a kätte oma auto VAZ 21011 paigaldatud mootori ja käigukastiga. Hageja isa suri xx.xx.xxxx.a. Hageja palus 4.09.2006.a kostjal VAZ 21011 mootori koos käigukastiga ja 4 velge koos rehvidega viia H. E.u juurde koju, mida kostja lubas teha. Viimane teatas 12.09.2006.a, et tema juurde toodud auto mootor on katkiste kolbidega ja ilma käigukastita ning toodud on 4 erinevat ratast. Kontrollimisel selgus, et mootor on vana ja katkine ega kuulu hageja autole, mida tõendab mootori number ehk VIN kood nr 210110571216, mis ei vasta hageja auto passis olevale mootori numbrile nr 20111811868. Tagastatud 4 velge ja rehvi olid kasutuskõlbmatud ega vastanud remonti viidud autode markidele. Kostja poolt on ebaaus väita, et kõik kokkulepped olid sõlmitud P. L., keda enam ei ole. Hagejale kuuluva auto VAZ 21011 osas ei olnud kellelgi teisel õigust mingit tehingut teha. Hageja väitel oli kostjal ettekavatsetud petuskeem. Lubades tagastamisele kuuluvad autoosad ära tuua, paigaldas kostja hagejale tagastamisele kuuluva demonteeritud automootori koos käigukastiga temale töötasuks lubatud VAZ 2101 autokerele. Kostja komplekteeris hagejale tagastamisele kuuluvatest autoosadest auto, mille ta ära müüs. Isik, kes soovis tagastamisele kuuluvaid autoosasid hageja käest endale, hindas nende väärtuseks 2000 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja väitel oli tema kui eraisiku ja P. L. vahel kokkulepe, et kostja demonteerib töötava mootoriga autolt VAZ 2101 selle mootori ja paigaldab selle autole VAZ 21011, mis ei olnud sõidukorras. Tasuks töö eest sai kostja VAZ 2101 kere. P. L. pidi kostja käest tagasi saama demonteeritud auto mootori. Mingit kokkulepet käigukasti ega rehvide ja velgede osas kostjal P. L. ei olnud. Samuti ei olnud kokkulepet selles osas, et kostja peaks katkise mootori P. L.le ise ära viima. Pärast P. L. surma hakkas hageja kostja käest nõudma demonteeritud mootorit koos rehvide ja velgedega. Hageja soovile vastu tulles viis kostja H. E.u juurde demonteeritud mootori ja 4 velge koos rehvidega. Hageja ei ole
tõendanud, et remonti toodud autodel olid just selliste VIN-koodidega mootorid. Seda ei olegi võimalik tõendada, sest autode üleandmisel seda asjaolu ei kontrollitud. Kuna tegu oli vanade autodega, ei saa välistada võimalust, et mootorid olid juba enne vahetatud. Kostja ei ole ühtegi sõidukit komplekteerinud ega müünud. Kostjale jääb arusaamatuks, kust tuleb hageja rahalise nõude suurus. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata. Kohtu hinnangul ei leidnud tõendamist hagis toodud asjaolud. Poolte vahel puudub kirjalik leping ning kostja ei tunnistanud hagi. Samuti ei leidnud tõendamist, et kostja oleks sõlminud suulise kokkuleppe hagejaga. Kostja väitel oli kokkulepe hageja isaga. Hageja poolt tõenditena esitatud fotod ei ole piisavad, et hagi oleks võimalik nende põhjal rahuldada. Tõendamata on, millise VIN-koodiga mootori tõi hageja kostjale, sest poolte poolt esitatud asjaolude alusel ei sõlmitud kirjalikku lepingut ega kontrollitud VIN-koode. Hageja väidet, et kostja poolt tagastatud mootoril oli teistsugune VIN-kood kui tema auto tehnilises passi, ei ole võimalik tõendada, sest need asjaolud on jäänud masinat remonti tuues ja tagastades poolte osavõtul kontrollimata. Sama ei tehtud ka rehvide puhul. Toimiku lk 9 asuv foto ei saa fotol olevat numbrit tõendada, sest number ei ole nähtav. Esitatud fotodega ei ole võimalik lihtsa loogika põhjal midagi tõendada. Seega on hageja väited paljasõnalised ja jäänud tõendamata ning hagi rahuldamiseks puudub seaduslik alus. Kohus ei saa hagi rahuldada hageja oletuste alusel. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus Hageja palus kohtuotsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Kuna hageja isal puudus volitus hageja autoga mingit tehingut teha ja hageja ise korraldas kõiki toiminguid, siis oli tegemist kolmepoolse kokkuleppega. Seadusest ei tulene sellise kokkuleppe kirjalik vorminõue. Tõendamaks hageja väidet, et kostja lubas ise toimetada käigukasti ja 4 ratast hageja isa koju, palus hageja kohtul nõuda politseist välja kostja seletuse ja välja selgitada, kellele müüs kostja komplekteeritud auto. Kostja esitas lõpuks kohtule seletuse, millest nähtub, et hageja poolt kirjeldatud asjaolud on õiged. Seega on ebaõige kostja väide, et puudus kokkulepe autoosade tagastamise kohta. Kostja ei tõendanud oma väidet, et mootor oli katkine. Ebaõige on ka kostja oletus mootori vahetusest. ARK-i kirja kohaselt puuduvad registris VAZ 21011 mootori nr 0571216 andmed. Pealegi on kahe mootori numbrite vahe ligi 1,5 miljonit ning asjatundjate väitel on mootor vähemalt 10 aastat vanem hageja autol olevast mootorist. Eelistungil kostja väitis, et ta ei kontrollinud asjade tagastamisel, kas oli õige mootor, sest vahepeal seisid asjad õues. Sellega kostja tegelikult tõendas, et ta tõi sihilikult tagasi vale mootori õue pealt. Hageja auto mootor koos käigukastiga oli töökojas, kuni kostja paigaldas need talle töötasuks lubatud auto kere peale. Mootori ja käigukasti vahetus oli seotud kere vahetusega, mitte katkise mootoriga. Paljud asjaolud jäid kohtule esitamata. Hagejal oli küsimusi, mida ta tahtis kostjale isiklikult esitada tõe väljaselgitamiseks. Kõik kohtuistungid lõppesid kiirustades ja ootamatult. Kostja väitel ei ole ta müünud ühtegi autot, kuid ometigi pakkus ta sama autot hagejale. Kohtunik oleks pidanud küsima kostja esindajalt, mitte hagejalt, kellele kostja auto müüs. Seda, et tagastatud mootoril oli just selline number ja fotodel olev mootor on kostja poolt tagastatud mootor, tõendavad fotod, H. E.u seletuskiri ja mootor ise. Seega ei ole alust nimetada olemasolevaid tõendeid paljasõnalisteks ja jätta hagi rahuldamata. Hagejale jääb arusaamatuks, miks ei tulnud kohtu poolt kahtlustatavad probleemid istungil arutusele, vaid neile tugineti otsuses. Kuna protokollid on koostatud ebaselgelt ja moonutatult, palus hageja luba diktofoni kasutamiseks. Kohtuniku käitumine ei olnud erapooletu, soosides vastaspoolt. Kohtunik keelas protokollijal hageja kohta käivate solvangute protokollimist. Kohus ei põhjendanud, miks ta keelas diktofoni kasutamise. Viimane kohtuistung lõppes küsimustega,
mida kohus ei suvatsenud tuvastada. Hageja teeb ettepaneku vajadusel kuulata tunnistajana üle H. E., kes võib anda täiendavaid selgitusi kostja poolt toodud mootori osas ja hagejale kuulunud autoosade väärtuse osas. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, kuulanud ära asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud asja materjaliga, leidis, et Pärnu Maakohtu otsus tuleb tühistada ning kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 teha tühistatud osas uus otsus. Hageja nõue tuleb rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb hagejale tekitatud kahju hüvitamiseks välja mõista 1000 krooni. Eeltoodu tõttu tuleb ümber jaotada ka menetluskulud. Hageja esitas kostja vastu varalise kahju tekitamisest tuleneva nõude, mistõttu tuli kohtul tuvastada, kas pooltevahelisest lepingust tuleneb hagiavalduses väidetud kohustust, mida kostja võis rikkuda ja kas kostja peab hagejale tekitatud kahju hüvitama. Maakohus leidis, et kostjal oli suuline kokkulepe hageja isaga ning hageja ei ole tõendanud millegagi (sh fotodega) talle tekitatud kahju. Kolleegium selle käsitlusega ei nõustu. Nähtuvalt asja materjalidest leppisid pooled kokku, et kostja demonteerib hagejale kuuluvalt sõiduautolt VAZ 21011 mootori koos käigukastiga ja paigaldab asemele hageja isale kuuluva sõiduauto VAZ 2101 mootori koos käigukastiga. Tasuna töö eest leppisid pooled kokku, et kostjale jääb hageja isale kuulunud sõiduauto VAZ 2101 komplektne kere. Asjast ei nähtu, et kostja pidi saama endale ka sõiduauto VAZ 2101 rehvid koos velgedega ja sõiduauto VAZ 21011 mootori koos käigukastiga. Küll aga on kostja möönnud, et ta pidi tagastama mitte töökorras oleva auto mootori (tl 61). Samas ei nähtu kostja seletusest ega teistest tõenditest, et tal oli õigus need autoosad endale jätta. Tõendeid, mis võimaldaksid poolte kokkulepet teisiti tõlgendada, kohtule esitatud ei ole. Vaidlust ei ole selles, et kostja viis sõiduautolt VAZ 21011 demonteeritud mootori (ilma käigukastita) ja 4 velge koos rehvidega hageja palvel kolmanda isiku juurde 10 kuud hiljem peale töö tegemist, seega kolleegiumi arvates hilinenult. Hageja väitel tagastas kostja mootori, mis oli katki ega vastanud temale kuulunud sõiduauto tehnilises passis märgitud mootori VIN-koodile. Maakohus jättis selle väite tähelepanuta, vaatamata sellele, et pooled ei kontrollinud autode toomisel kostja töökotta nende mootorite VIN-koode ega numbreid. Nähtuvalt ARK-i tõendist puuduvad tagastatud VAZ 21011 mootori nr 0571216 kohta andmed (tl 70). Maakohus eksis, kui leidis, et fotol olev mootor (tl 9) ei ole kostja poolt tagastatud mootor. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Nimetatud sättest tulenevalt on lepingu tõlgendamise eesmärgiks lepingu sisu väljaselgitamine. Kuna hageja väitel oli lepingu sõlmimise eesmärgiks mootorite vahetus, mille eest pidi kostjale jääma sõiduauto VAZ 2101 komplektne kere ilma mootori, käigukasti, velgede ja rehvideta ning kostja väitel pidi ta tagastama mitte töökorras oleva VAZ 21011 mootori, tulnuks kohtul hinnata just asjaolu, et kostja tagastas mootori, mis ei kuulunud hageja autole enne selle kostja töökotta toomist ja sellest tulenevalt võtta seisukoht võimaliku kahju hüvitamise osas, arvestades tagastatud mootori ja 4 velje koos rehvidega maksumust. VÕS-i § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise
kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kolleegium nõustub hageja väitega selles, et kostja on oma teoga, so mitte töökorras ja hagejale mittekuulunud mootori tagastamisega, põhjustanud talle otsese varalise kahju. Kolleegium leiab, et hagejale kuulunud vara (sõiduauto VAZ 21011 mootor VIN-kood 210111811868, nr 1995304) kaotsiminekust tekkinud kahju kuulub hüvitamisele, tulenevalt VÕS § 128 lg-st 3. Tuvastatud asjaolud võimaldavad järeldada, et toimunu on kostja tegevuse tagajärg, samas on hageja seostanud talle tekkinud kahju suuruse kolmanda isiku poolt antud hinnanguga tagastatud mootori maksumusele. Kolleegium sellega ei nõustu. Otsest varalise kahju suurust kolmanda isiku hinnangust tuletada ei ole võimalik. Hageja ei ole taotlenud H. E. tunnistajana ülekuulamist maakohtus, apellatsioonkaebuses esitatud vastavat taotlust ei ole ta põhistanud, mistõttu jätab ringkonnakohus taotluse VÕS § 652 lg-st 3 ja 4 tulenevalt tähelepanuta. VÕS § 127 lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja nõue kuulub rahuldamisele 50% ulatuses. Nõustuda ei saa kostja väitega, et hageja ei ole tõendanud kahju hüvitamise kohustuseks olevat asjaolu. Maakohtule esitatud seletusest nähtuvalt ei tea kostja, millise VIN-koodiga mootori ta tagastas (tl 79-80). Arvestades hetkel autoturul kehtivaid hindu sõidukorras ja väljalaskeaastaga 1973-1976 VAZ-tüüpi sõiduautodele (www.auto24.ee), peab ringkonnakohus õiglaseks ja põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja tekitatud kahju hüvitamiseks 1000 krooni. Hagejal oli õigustatud ootus saada kostjalt tagasi just temale kuulunud mootor VIN-kood 210111811868, nr 1995304, mitte see, mille kostja tagastas. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusnormide rikkumist. Kaebuse väide, et protokollid on koostatud ebaselgelt ja moonutatult, ei ole õige. TsMS § 53 lg 2 järgi on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus on teavitanud menetlusosalisi protokolli allkirjastamise ajast. 22.04.2008.a ja 12.08.2008.a kohtuistungite protokollide parandamiseks ei ole hageja kohtule taotlust seadusest tuleneva tähtaja jooksul esitanud. Kaebuse väitele kohtuniku erapooletuse osas on kohus seisukoha andnud (tl 54, 55). Diktofoni kasutamise keelamise põhjendamata jätmist kohtuistungi salvestamiseks ei saa pidada menetlusnormi rikkumiseks, mis toob kaasa kohtuotsuse tühistamise, kuivõrd kohtuistungit võib helisalvestada üksnes kohtu eelneval loal (TsMS § 42 lg 1). Hageja ei või apellatsiooniastmes tugineda asjaolule, et esimese astme kohus rikkus menetlusõiguse normi, kui ta ei esitanud esimese astme kohtus sellele õigeaegselt vastuväidet (TsMS § 652 lg 6). Taotluse tunnistaja H. E.u ülekuulamiseks esitas hageja esmakordselt alles apellatsioonimenetluses, põhjendamata selle esitamata jätmist esimese astme kohtule, mistõttu jätab kolleegium selle tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4). Kuna ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistab esimese astme kohtu otsuse ja teeb tühistatud osas uue otsuse, mille tulemusena rahuldatakse hagi osaliselt, siis kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1 jätab ta menetluskulud poolte endi kanda.
Mare Merimaa
Imbi Sidok
Urmas Reinola
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.