Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjatelt välja mõista müügilepingust tuleneva võlgnevus 200 257.12 krooni ja viivis. Hagi esitamise ajaks oli viivise suuruseks 78 512.84 krooni. Hageja palus viivise välja mõista ka hagi esitamist kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse ja lisade kohaselt sõlmisid hageja ja kostja OÜ Puhu-Risti 29.09.2006.a müügilepingu, mille p 2.1 kohaselt müüs hageja kostjale kütust, muid kaupu ja teenuseid. Kostja kohustus lepingu p 2.3. kohaselt tasuma kauba eest arvel esitatud maksetähtajaks pangaülekandega. OÜ Pihu-Risti ei ole oma lepingujärgseid kohustusi täitnud- ta on saanud kauba, kuid jätnud selle eest tasumata kokku 200 257.12 krooni. Tasumata on arved 31.03.2008.a summas 61 077.47 krooni, tasumise tähtaeg 22.04.2008.a; 15.04.2008.a summas 69 790.71 krooni, tasumise tähtaeg 07.05.2008.a; 30.04.2008.a summas 69 388.94, tasumise tähtaeg 25.05.2008.a. Müügilepingu p 2.5 kohaselt oli hagejal õigus nõuda ostjalt , OÜ-lt Puhu-Risti viivist 0,3% tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest alates võlgnevuse tekkimise päevast. Hageja on OÜ-le Puhu-Risti esitanud viivisarved kokku summas 78 512.84 krooni seisuga 31.05.2008.a. Hageja palus mõista välja ka viivise hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,3% päevas. 29.09.2006.a sõlmisid hageja ja kostja Uxxxx Pxxxxkäenduslepingu, mille p 1.1. kohaselt kohustus Uxxxx Pxxx hageja ees vastutama hageja ja OÜ Puhu-Risti vahel 29.09.2006.a sõlmitud müügilepingu nõuetekohase täitmise eest. Käenduslepingu p 1.2. kohaselt vastutab käendaja müügilepingu nõuetekohase täitmise eest solidaarselt OÜ-ga Puhu-Risti. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks oli 500 000 krooni. Kuna põhivõlgnik, OÜ PuhuRisti müügilepingust tulenevaid kohustusi ei täinud, nõudis hageja kohustuse täitmist solidaarselt ka Uxxxx Pxxxxx. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja selgitas, et 2008.a mais tegi hageja ja kostjatele ettepaneku, et kui tasutakse esimene põhiarve, siis on OÜ-l Puhu-Risti võimalik kauba ostmist jätkata. Kostjad ühtegi kohustust ei ole täitnud sellest ajast saadik. Kui kostjad oleks midagigi tasunud, oleks hageja olnud valmis kompromissiks. Ilmselt on kostja OÜ PuhuRisti maksejõuetu ja tema suhtes tuleb esitada pankrotiavaldus. Kostja vastuväited Kostjad kirjalikus vastuses põhimõtteliselt tunnistas võlgnevust hagejale. Kuna tulud olid väiksemad kui kulud, et suutnud firma hagejale arveid tasuda ja kütust enam ei antud. Kostja teatas, et püüdis saavutada kokkulepet hagejaga, kuid seda ei saavutatud. Seetõttu tuli OÜ Puhu-Risti tegevus peatada. Kohtuistungile kostjad ei ilmunud. Uxxxx Pxxx teatas kohtule e-kirjaga, et on haige, kuid ei esitanud nõuetekohast arstitõendit. Hagi tagamine

Kohtu 16.10.2008.a määrusega tagas kohus hagi (t lk 1-2). Hagi tagamiseks arestiti kostjate pangaarved 278 769.96 krooni suuruses summas. Kohtutäitur teatas 19.12.2009.a hagi tagamise määruse täitmisest (t lk 63- 74). Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 410 teeb kohus asjas sisulise otsuse. Kuigi kostja teatas mitteilmumise põhjusest, ei põhistanud ta seda piisavalt ja kohus leidis, et istungi edasilükkamiseks ei ole alust. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja OÜ Puhu-Risti vahel on 29.09.2006.a sõlmitud ostu-müügileping (t lk 11-13). Pooled ei vaidle lepingu sisu ja kehtivuse üle. Lepingu poolteks on hageja- müüja ja kostja OÜ Puhu-Risti- ostja. Lepingu p 2.1 kohaselt on lepingu objektiks müüja poolt ostjale müüdavad kütused, muud kaubad ja teenused (edaspidi (Kaup), mis väljastatakse ostjale tanklast AS Olerex krediitkaartide alusel. Lepingu p 2.2. kohaselt esitab müüja ostjale arved kaks korda kuus. Maksetähtaeg on 21 päeva. Lepingu p 2.3. kohaselt tasub ostja kauba eest arvel esitatud maksetähtajaks pangaülekandega Müüja poolt näidatud arveldusarvele. Seega on poolte vahel sõlmitud ostu-müügileping. Võlaõigusseaduse § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügilepingu puhul on müüja kohustuseks asi ja selle omand üle anda, ostja kohustuseks on asi vastu võtta ja tasuda selle eest rahas. Käesoleval juhul on müüja-hageja omapoolsed kohustused täitnud- ta on andud OÜ-le Puhu-Risti kütust ja muid kaupu. Ostja, OÜ Puhu-Risti ei ole aga omapoolseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud- ei ole tasunud kauba eest. Hageja on saadud kauba kohta esitanud kostjale arved (t lk 14-19). Kostja on tunnustanud, et tal on hageja ees võlgnevus. VÕS § 76 sätestab, et kohustused tuleb täita vastavalt seadusele või lepingule. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hageja nõuabi kohustuse täitmist ja kohus leiab, et nõue tuleb rahuldada. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab ka, et võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Pooled on viivise nõudeõiguses kokku leppinud lepingu p. 2.5, mille kohaselt arvete tasumisega viivitamisel on müüjal õigus peatada ja/või lõpetada lepingu täitmine ja nõuda ostjalt viivist 0,3% tähtaegselt tasumata summalt päevas iga viivitatud päeva eest võlgnevuse tekkimise päevast arvates. Kuna ostja, OÜ Puhu-Risti ei täitnud kohustust nõuetekohaselt, on hagejal õigus arvestada ja nõuda temalt viivise tasumist. Hageja on esitanud kostjale viivisearved (t lk 20-30)varasemal perioodil mittenõuetekohaselt tasutud arvete osas arvestatud viiviste saamiseks. Arvete kohaselt on kostja võlgnevus viiviste osas 78 512.70 krooni. Põhivõlad, mille osas on viivised arvestatud, on kostja tasunud, kuid ei ole tasunud viiviseid. Kostja viiviste nõude ja arvutuse osas ei ole vastuväiteid esitanud. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivised käesoleva hagi põhinõudeks oleva võlgnevuse 200 257.12 krooni eest kuni põhivõla tasumiseni. Viivised palus hageja arvestada alates hagi esitamisest s.o 15.10.2008.a. Kuni kohtuotsuse tegemiseni oli kostja põhivõla tasumisega viivituses 140 päeva. Viivisesumma päevas on 200 257.12 X 0,3% =600.77 krooni. Viivisenõue kokku on 84 107.80 krooni. Kuna viivist võib nõud kuni kohustuse kohase täitmiseni, võib hageja kohtuotsuse tegemisele järgneva aja eest samuti nõuda viivist ja selles osas kuulub hagi samuti rahuldamisele.

Hageja on esitanud hagi lisaks põhivõlgnikule, kelleks on OÜ Puhu-Risti ka käendaja vastu. Hageja ja Uxxxx Pxxx on 29.09.2006.a sõlminud käenduslepingu (t lk 31-32), mille p 1.1 kohaselt võttis Uxxxx Pxxx endale kohustuse vastutada hageja ees hageja ja OÜ Puhu-Risti vahel 29.09.2006.a sõlmitud müügilepingu nõuetekohase täitmise eest. Lepingu p 1.2. sätestas, et käendaja vastutab võlausaldaja ees müügilepingu täitmise eest solidaarselt võlgnikuga (OÜga Puhu-Risti), kuid mitte suuremas ulatuses kui käenduslepingus sätestatud rahaline maksimumsumma. Maksimumsummaks on samas lepingu punktis märgitud 500 000 krooni. Vastavalt VÕS § 142 lg 1 kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama sätte lg 2 järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Kuna Uxxxx Pxxx on sõlminud hagejaga käenduslepingu, millega ta võttis endale solidaarselt OÜ-ga Puhu-Risti kohustuse täita 29.09.2006.a müügilepingust tulenevaid kohustusi, on hageja nõue Uxxx Pxxx vastu põhjendatud. Osaühingult välja mõistetavad summad jäävad alla lepingus kokku lepitud käenduse maksimummäära, mistõttu tuleb need täies ulatuses ka Uxxxx Pxxxxx välja mõista solidaarselt osaühinguga. Kohus märgib, et Uxxxx Pxxx vastuväited seoses rakse majandusliku olukorraga ei ole sellist laadi, et vabastaksid ta kohustuse täitmisest. Isikul on lepingut sõlmides vabadus ja ka kohustus hinnata oma äririske ja seejärel otsustada, kas sõlmida leping või mitte. Kohustuse täitmisest ei vabasta ka asjaolu, et Uxxxx Pxxx püüdis hageja esindajaga kokkulepet sõlmida, kuid kokkulepet ei saavutatud. Kokkulepe võla tasumiseks on alati tervitatav, kuid ka ilma kokkuleppeta tuleb isikul oma lepingust tulenevaid kohustusi täita. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue rahuldada kostjate suhtes solidaarselt. Kohtukulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg 2 ja 3 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 10 750 krooni ja hagi tagamise kautsjonit 13 938.49 (krooni (t lk 52-53). Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.