Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Anne Randjärv Istungisekretär Elen Kalm
Otsuse kuulutamise aeg ja
27. veebruar 2009 a. Raplas kohtukantselei kaudu
koht Tsiviilasja number
2-08-64841
Hagi ese Menetlusosalised ja nende
Rahalise kohustuse täitmise nõue Hageja: Marina Kuznetsova xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx xxxxxxxxxx Esindaja: vandeadvokaat Natalia Suvorova, Advokaadibüroo Legalia, Rapla, Sauna tn.10 Kostja: Tatjana Oništšenko xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxxxxxx, xxxxxxxxx x-xx
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Hagi rahuldada. Välja mõista Tatjana Oništšenko’lt( xxxxxxxxxxx) Marina Kuznetsova ( xxxxxxxxxxx) kasuks 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni. Menetluskulude jaotus Menetluskulud tsiviilasjas nr.2-08-64841 kannab Tatjana Oništšenko. Marina Kuznetsoval on õigus 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest taotleda kohtult menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist ja väljamõistmist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
Asjaolud ja hageja nõue 17.07.2002.a. laenas hageja kostjale 20 000 krooni. Kirjalikku lepingut ei sõlmitud, kuid laenu andmine on tõendatud hageja konto väljavõttega /t.l.4/. Laenu andmisel lepiti kokku, et kostja maksab laenu tagasi, kui tema poolt asutatav firma tööle hakkab ja vaba raha tekib. 2003.a. aprillikuus küsis hageja esmakordselt oma raha tagasi. Kostja soovinud laenu tagasimaksmise tähtaja pikendamist, kuna firmas ei olnud veel piisavalt „lahtist raha“. 2005 ja 2006 aastal lubanud kostja mitmel korral hagejale, et hakkab tasuma, kuid ei teinud seda. 2008.a. teatanud kostja hagejale, et viimase ema on temast halvasti rääkinud ning raha ta tagasi ei maksa. Hageja kirjalikule pretensioonile 29.07.2008.a. kostja ei reageerinud. Hageja taotleb 20 000 krooni väljamõistmist kostjalt, toetudes VÕS §-dele 2 lg.1,2, 11 lg.1, 76 lg.1 ja 2. Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja väidab, et on hagejalt võetud laenu tervikuna tagasi maksnud 2003.a. märtsikuus hageja emale L Kle. Viimane töötas siis kostjale kuuluvas baaris. Kui kostja L K töölt vabastas, lubanud viimane kätte maksta ja seda ta nüüd raha nõudes ka teeb. Laenu tagasimaksmist võib tõendada kostja poeg D L, kes oli raha tagasimaksmise päeval tööl ja nägi, kui kostja baari kassast raha võttis.
Kohtu seisukoht ja põhjendused VÕS § 396 lg.1 kohaselt on laenulepinguga tegemist juhul, kui üks isik kohustub teisele isikule andma rahasumma ja teine sama rahasumma ka tagastama. Hageja konto väljavõttest nähtuvalt on temale kuuluvalt kontolt tehtud 17.07.2002.a. kostjale kuuluvale kontole 20 000 krooni suurune ülekanne selgitusega LAEN. Kostja 20 000 krooni suuruse laenu saamist ei eita, kuid väidab, et sai laenu L Klt mitte hagejalt ning on selle L Kle tagasi maksnud. Kohtu hinnangul ei ole 20 000 krooni suuruse laenu tagastamine, mille saamist kostja ei eita, mitte millegagi tõendatud. Kostja väidab, et maksis laenu tervikuna tagasi hageja emale L Kle 2003.a. alguses, kui viimane töötas veel temale kuuluvas baaris. L K raha saamist eitab. Hageja selgituste kohaselt pöördus ta laenu tagasisaamiseks esmakordselt kostja poole 2003.a. aprillikuus /t.l.40/, seejärel 2005.a. jõulude ajal koos M Kga ja 2006.a. suvel. Esimesel korral palunud kostja laenu tagastamiseks pikendust, teisel korral lubanud kuu aja pärast ära maksta poole summast, kolmandal korral rääkis hageja kostja pojaga, kes samuti võlga tunnistanud ja lubanud, et seda hakatakse tagastama 1000 krooni kaupa. Kohtul puudub alus kahelda Marina Kuznetsova eelkirjeldatud selgituse tõesuses, mida kinnitavad tunnistajate L K ja M K ütlused, samuti tunnistaja D L ütlused, kes mäletab M K ja hageja ühist tulekut baari ja viimase vestlust emaga. Kuna antud asjas puuduvad tõendid, millised viitaksid hageja või tema ema võimalukule pahatahtlusele, ei pea kohus tõenäoliseks, et juhul, kui kostja oleks laenatud raha L Kle tagasi maksnud, oleks hageja seda korduvalt nii suuliselt kui kirja teel kostjalt nõudnud. Samuti oleks kostja sel juhul hageja põhjendamatutele nõudmistele veidi teisiti reageerinud. 19.11.2008.a. toimunud kohtuistungil väitis kostja, et võttis L Kle 20 000 krooni tagasimaksmise eesmärgil 8000 krooni laenu T Rilt ja „ülejäänud raha oli mul siis sularahas endal olemas“ /t.l.30/. 26.01.2009.a. toimunud kohtuistungil kinnitas kostja, et võttis laenu tagasimaksmiseks raha baari kassast, mida võib kinnitada tema poeg D L, kes oli nimetatud päeval baaris tööl /t.l.41/. Tunnistaja
D L ütlustest nähtuvalt võib ta võla tagasimaksmist kinnitada seeläbi, et „ema ei võta keset päeva niisama kassast raha“. Kui suure summa raha ema kassast võttis, seda tunnistaja ei tea, aga „päris mitu tuhat oli“. Raha üleandmist tunnistaja ei näinud, samuti ei saa ta tõendada väidetavalt üleantud rahasumma suurust, mistõttu tema seisukoht, et nimetatud päeval toimus võla tasumine, on oletuslik ja ebaveenev. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tagastamata laen summas 20 000 krooni.
Kohtunik:
Anne Randjärv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.