Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE JA VASTUHAGI

Kostja nõustub kirjaliku vastuse ja selle täpsustuse kohaselt hagiavaldusele, et tal on hageja ees hoolduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevus summas 113 208,80 krooni. Samas märgib kostja, et hagejal on kostjale hüvitamata varaline kahju. Kahju on tekkinud seetõttu, et kostja ruumidesse jookseb parandamata torustike tõttu reovesi, mille tulemusena ei ole kostjal võimalik ruume kasutada. Korteriühistu eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Hageja seadusest ja põhikirjast tulenevaid kohustusi täitnud ei ole. Hageja omandas xxx asuva mitteeluruumi nr 179. Hageja poolt omandatud mitteeluruumi näol on tegemist elamu keldrikorrusel paiknevate ruumidega. Hageja omandas ruumid eesmärgiga kasutada neid kontoriruumidena ja laopinnana. Varsti pärast ruumidesse kolimist 2005.a. aprilli lõpul mai alguses ilmnesid esimesed probleemid kõnealuse pinnaga. Mais ja juunis 2005.a. olid pidevalt ummistunud maja kanalisatsioonikaevud, mistõttu tungis reovesi hageja kasutuses olnud ruumidesse. Augustis 2005.a. sai ummistuse käigus hageja ruumidesse voolanud reoveest kahjustatud ka hageja kaup. Novembris 2005.a. tekkis kanalisatsioonitorustikus taas ummistus. 26.novembril 2005.a. lõhkes keldriruumide kohal veetoru ning torust voolanud vesi rikkus ära hageja kauba. 2005.a. jõulupühade ajal tekkis taas hageja ruumides kanalisatsioonitorustiku ummistus, mistõttu kanalisatsioonikaevud ajasid üle ning tekitasid hageja ruumides fekaaliuputuse 2006.a. esimesel poolel oli kanalisatsioonitorustiku ummistusi kahel korral märtsi alguses ja mai alguses. 2006.a. aprillist kuni augustini teostati hageja tellimusel kostja ruumides vee – kanalisatsiooni- ja soojatrassi vahetustöid. Töid teostanud meeskond ei taastanud hageja ruumides endist olukorda. Ruumid anti kostjale üle lõhutud ja määrdunud kujul. Torud jooksid algselt põranda all ja seina sees, torude vahetamise käigus lõigati lahti torustikke katnud seinad ning seina peale paigaldatud

uut torustikku selle peitmiseks karkassiga ei kaetud. Septembris 2006.a. eemaldusid suurest reoveemahust tulenevalt kahe kanalisatsioonitorustiku püstiku põlved ning reovesi jooksis mööda hageja lao- ja kontoriruumide põrandat. Selle tulemusena said kahjustada hageja ruumide seinad, hageja laos olnud kaup ning kontorimööbel. 2006.a. sügisel alanud kütteperioodiga seoses selgus, et hageja ruumides lekivad keskküttetorud. 2006.a. detsembris oli hageja ruumide ühe laopoole põrand kattunud reovee ja fekaalide kihiga. 2007.a. toimus ummistusi vähem ja kostja alustas oma ruumides remondiga. 2007.a. detsembris toimus aga taas reoveetorustiku ummistus, mille tulemusena sai osaliselt kannatada hageja poolt teostatud remont. Kauba kahjustumisest tekkinud kahju saamata jäänud tulu näol moodustab 147 997,60 krooni, lisaruumide üürimisest tekkinud kahju moodustab 48 675,61 krooni, ruumide remondiks kulus 2 321,18 krooni. Samuti palub kostja välja mõista hagejalt tulevikus tekkiva kahju, mis seisneb selles, et kostja peab ruumide taastamiseks tegema kulutusi summas 94 234,80 krooni. Hageja on kostjale tekitanud kahju kogusummas 293 229,19 krooni. Kuna 16.06.2008.a. tasaarvestas kostja oma nõude summas 113 208,08 krooni hageja nõudega, siis palub kostja vastuhagis välja mõista hagejalt 180 020,39 krooni.

VASTUHAGIS KOSTJA SEISUKOHT

Kostja vastuhagis (edaspidi hageja) vastuhagi ei tunnista. Kostja ei ole tõendanud, et tema poolt viidatud kuupäevadel toimunud sündmused olid põhjustatud sellest, et hageja rikkus oma kohustust. 2006.a. toimunud fekaaliuputus toimus seetõttu, et kostja eemaldas kahekordse põranda teise kihi ja avas sellega vanade torude otsad. Kostja kahju suurust tõendanud ei ole. Hageja on seisukohal, et oluliselt peale kahju tekkimist väljastatud müügiarvetega ei ole võimalik tõendada milline kaup sai millise sündmuse käigus rikutud. Kostja ei ole tõendanud ka kauba õiget hinda ning seetõttu on tõendamata ka allahindlusest tekkinud kahju suurus. Kostja poolt esitatud kahju on ebaõige, kuna arvestuse aluseks on võetud käibemaksuga summad. Kahju arvestamisel tuleb aga lähtuda käibemaksuga maksustamata summadest. Hageja leiab, et kostja poolt võõrandatud kauba näol on tegemist hooajakaubaga, mistõttu allesjäänud kauba realiseerimine väljaspool hooaega allahindlusega on tavapärane majandustegevus. Lisaks on üllatav, et kostja esitas kahjunõude ühistule alles 2007.a. suvel, kuigi osa kaupa võõrandati 2005.a. ja osa 2007.a. alguses. Kostja on väitnud, et kahjustada said kauba pakendid. Kaup ise rikutud ei olnud ja seetõttu leiab hageja, et 40 % allahindlus on ilmselgelt põhjendamatu. Tõendamata on ka rikutud kauba kogused ja sortiment. Hageja leiab, et kostja üritab rikastuda tema arvel. Kostja ei ole tõendanud, et ruumide üürimise AS-ilt Etingis hagejapoolne tegevus või tegevusetus. Nagu näha jätkas kostja kauba ladustamist asuvates ruumides paralleelselt ajaga, mil ta üüris ruume AS-ilt Eesti Post. Üürilepingut esitatud ei ole, seega ei ole võimalik tuvastada, millal üürileping sõlmiti. Ruumide rikkumisest tekkinud kahjunõude osas on tõendamata, et kahju tekkis hageja tõttu. Tõendamata on ka kahju tekkimine, kuna ei ole võimalik tuvastada plaatide ja talade kahjustumist. Kostja seisukohad on vastuolulised, kuna kahju tekkis väidetavalt 2007.a. detsembris aga materjalid kahju kõrvaldamiseks osteti juba augustis 2007.a. Torustike peitmisega seotud kulutuste tekkimise eest ei ole vastutav korteriühistu. Paralleelselt torustike vahetamisega alustas kostja oma ruumides remondiga, mille käigus eemaldas mitmed vaheseinad ja topeltpõrandad. Seoses seinte ja põrandate eemaldamisega kostja poolt ei olnud võimalik torusid paigaldada endistele kohtadele ja vastavalt poolte kokkuleppele paigaldati torustikud uude asukohta. Torustiku ümberpaigutamisel kostja soovil ei ole hageja kohustatud kandma täiendavaid kulutusi torustiku peitmiseks. Märkimisväärne on ka see, et vastav nõue esitati alles siis, kui hageja pöördus kohtusse. Hageja palub jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud jätta kostja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hoolduskulu ja kommunaalmaksed seisuga 31.05.2008.a. 76 483,55 krooni, inkassofirmale tasutud võla sissenõudmise kulud 8 024 krooni ja viivis summas 28 701,25 krooni ning alates 01.06.2008.a. viivis arvestatuna põhinõudest s.o. 76 483,55 krooni viivisemääraga 0,07 % päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kostja võttis hageja nõude õigeks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 järgi kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Võlaõigusseaduse § 108 lg 1järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 16.06.2008.a. tasaarvestusavaldusega (tlk 105-106) tasaarvestas kostja oma nõude summas 113 208, 80 krooni hageja nõudega. VÕS § 197 lg 1 järgi kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) on nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Hageja vaidleb tasaarvestusele vastu. Kostja on tuginenud asjas sellele, et hageja on tekitanud temale kahju sellega, et vee-, kanalisatsiooni – ja soojatrassi vahetamisel paigaldati uus torustik seina peale ning peale tööde valmimist seda karkassiga ei kaetud. Torude peitmiseks kulub vastavalt ajatundja arvamusele (tlk 191) 95 934 krooni ja kostja on seisukohal, et nimetatud summa tuleb hagejal tasuda kostja kahju hüvitamiseks. Asjas puudub vaidlus, et hageja poolt teostati mh kostjale kuuluvates ruumides vee, kanalisatsiooni- ja soojatrassi vahetus, uued torud paigaldati teise kohta ja hageja peale uute torude paigaldamist neid ei katnud. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et vanade torude asemele uusi panna ei saanud. Kohus leiab, et käesolevas asjas on vaja tuvastada, miks oli vajalik torude asukohta muuta. Asja materjalidele lisatud plaanilt (tlk 198) nähtub kostjale kuuluvate ruumide hulk ja asend projekti järgi. Asjas puudub vaidlus selles, et kostja on nimetatud ruumides teinud ümberehitustöid. Asjaolu, et ümberehituse käigus muudeti seinte asetust on tõendatud tunnistaja AV`i ütlustega. Ka tunnistaja AV`i ütlustega on tõendatud, et remondi käigus lõhkus kostja vaheseinu maha. Arvestades asjaolu, et asjas on tõendamist leidnud, et kostja on muutnud temale kuuluvate ruumide planeeringut, siis leiab kohus, et usutav on hageja väide, mille kohaselt ei olnud võimalik eeltoodu tõttu torusid endistele kohtadele panna ning kostja initsiatiivil paigaldati torud uude asukohta. Korteriomandiseaduse § 11 lg 1 p 3 kohaselt on korteriomanik kohustatud võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Seeläbi tekkinud kahjud tuleb omanikule hüvitada. Arvestades asjaolu, et torud paigaldati teise kohta kostjast tulenevatel asjaoludel, leiab kohus, et nende torude katmistööde maksumuse hüvitamist kostja hagejalt nõuda ei saa. Kahju hüvitamise nõude eelduseks on asjaolu, et võlgnik on kohustust rikkunud. Käesolevas asjas seda tõendatud ei ole. Täiendavalt peab kohus vajalikuks märkida, et asjas ei ole tõendatud ka kahju tekkimine. Esitades nõude rikutud ruumide taastamiseks vajalike kulutuste hüvitamiseks tugineb kostja sellele, et tema omandit on kahjustatud, seega on sisuliselt omandi väärtus vähenenud. Arvestades asjaolu, et kostjale kuuluvad keldriruumid, mida ta kasutab laoruumidena ning kus siseviimistlus on olematu (näit. tlk 233 pilt 3) või tagasihoidlik (tlk 202 , foto nr 2) ja asjast nähtub ka, et torude kohal olev lagi on täielikult viimistlemata (tlk 22), siis leiab kohus, et asjaolu kas torud on ruumides kaetud või katmata ei muuda ruumide väärtust.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja kahju hüvitamise nõue summas 94 234, 80 krooni on tõendamata. Kostja leiab, et hageja on temale tekitanud kahju ka seoses sellega, et ta pidi üürima alates jaanuarist 2006.a. AS E ruume Otepääl, kuna XXX, Tallinn asuvaid ruume ta kasutada ei saanud. Kohus leiab, et asja materjalidele lisatud väljavõttega (tlk 206) on tõendatud, et aadressil XXX, Tallinn toimusid juunis, augustis, novembris ja detsembris 2005.a. ummistused. Asjas puudub vaidlus, et kostja üüris AS-ilt E ruume jaanuarist 2006.a. kuni juunini 2007.a., see on tõendatud ka asja materjalidele lisatud arvetega (tlk 207-232). Kohus leiab samas, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et ruumide üürimine toimus seetõttu, et XXX, Tallinn kostjale kuuluvates ruumides toimunud ummistuste tõttu ei saanud kostja ruume sihtotstarbeliselt kasutada. Asjas puudub vaidlus, et kostja tegeleb ka Otepääl asuva suusabaasiga ning müüb seal talvespordiks kasutatavaid kaupu. Asja materjalidele lisatud AS E arvest (tlk 207) nähtub, et kostjal oli üürileping AS- E sõlmitud varem kui jaanuaris 2006.a. kuivõrd nimetatud arvega nr 36 nõudis üürileandja kostjalt ka 2005.a. detsembri kütte eest tasumist. Ebausaldusväärne on kostja poolt väidetu ka seetõttu, et puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks pidi kostja üürima ruumid Otepääle, kui tema üheks tegevuskohaks oli senini olnud Tallinn. Kohus osutab ka asjaolule, et kostja nõuab hagejalt saamata jäänud tulu seoses kauba kahjustumisega XXXruumides, seejuures suurem osa sellest väidetavast kahjust on tekkinud seoses 2006.a. detsembris toimunud uputusega. Kohus leiab, et ka see asjaolu viitab sellele, et kostja kasutas XXXruume ka 2006 a. laoruumidena, seega vastavalt sihtotstarbele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole veenvalt tõendanud, et ta sõlmis AS-iga E üürilepingu seetõttu, et ta ei saanud XXX, Tallinn asuvaid ruume kasutada. Seega on kahju summas 48 675,61 krooni tõendamata. Kuna XXX, Tallinn kostjale kuuluvates ruumides toimusid reovee uputused, mis lähtusid xxx kanalisatsioonitrassidest, siis on kostja seisukohal, et hagejal on kohustus hüvitada kostjale kauba kahjustumise tõttu saamata jäänud tulu kokku summas 147 997,60 krooni. Saamata jäänud tulu tekkis kostja väidete kohaselt nii 2005.a. suvel, 2005.a. novembris, 2006.a. detsembris toimunud reovee uputuste tagajärjel. Asja materjalidele lisatud arvetelt nr 653 (tlk 146), nr 664 (tlk 147) ja S-4 (tlk 149) nähtub, et kostja on OÜ-le C müünud vastavalt 11.11.2005, 13.12.2005 ja 13.03.2006 jalgratastega seotud kaupu allahindlusega 40 %. Kostja väidab, et allahindluse põhjuseks oli asjaolu, et kaup kahjustus 2005.a. augustis ja 26.novembril 2005 XXX, Tallinn kanalisatsioonitorudest kostja ruumidesse voolanud reovee tagajärjel. Asja materjalidele lisatud väljavõttest (tlk 206) nähtub tõepoolest, et 19. augustil 2005.a. toimus keldris ummistus ja 26.novembril 2005.a. toimus keldris veeavarii. Arvestades asjas esitatud tõendeid kogumis leiab kohus siiski, et asjas ei ole kostja veenvalt tõendanud, et 2005.a. toimunud avariide tõttu tekkis tal kauba kahjustumise tõttu kahju saamata jäänud tulu näol. Kohus osutab, et asja materjalidele ei ole lisatud tõendeid sündmuskoha kohta 2005.a. avariide toimumise järgselt, hagejat sündmuskohta fikseerima ei kutsutud, kauba kahjustumisest talle ei teatatud, pretensioone ei esitatud. Esimene viide milles kostja osutab, et temale on seoses avariidega tekkinud probleeme pärineb 2007.a. aprilli poolte kokkuleppe (tlk 56) p-s 4. Ka tunnistaja JP`i ütlustest nähtub, et kahjustatud kaupa ostis ta ühel aastal, mitte mitmel järjestikusel. Tunnistaja oskas kirjelda ühte sündmust, kus ta käis kahjustatud kaupa valimas. Kostja ruumide olukorra kirjeldusest nähtuvalt leiab kohus, et tegemist oli 2006.a. detsembris reovee sissevoolamise järgse olukorraga. Tunnistaja AVi ütlustest nähtub, et 2005.a., kui tema kostja juures töötas, kostja ruumides reovee uputused olid, kuid kas selle tõttu sai kaup kahjustada, tema hinnata ei osanud, samuti nähtub nimetatud tunnistaja ütlustest, et 2005.a. oli nimetatud ruumides peale kostja kauba ka ÄÜVkaup. Kuna nii tunnistaja JP`i kui ka AV`i ütlustest tuleneb, et kostja poolt müüdavate kaupade allahindlus võib olla seotud ka hooaja

lõppemisega, siis leiab kohus, et kostja ei ole usutavalt tõendanud temale kahju tekkimist 2005.a. avariide tagajärjel. Seega tuleb kostja arvetest nr 653, 664, S-4 lähtuv kahju nõue 51 191,60 krooni osas jätta rahuldamata. Asja materjalidele lisatud arvetelt nr S-116, S-117, S-121, S-122, S-124, S-131 (tlk 150-158) nähtub, et kostja on OÜ-le C müünud 2007.a. jalgratastega seotud kaupu allahindlusega 40 %. Kostja väidab, et allahindluse põhjuseks oli asjaolu, et kaup kahjustus 2006.a. detsembris XXX, Tallinn kanalisatsioonitorudest kostja ruumidesse voolanud reovee tagajärjel. Asja materjalidele lisatud väljavõttest (tlk 206) ei nähtu, et 2006.a. aastal kostja ruumidesse reovee tungimine oleks fikseeritud. Samas nähtub asja materjalidele lisatud fotodelt (tlk 233-235), et reovee olemasolu kostja ruumides on tõendatud. Arvestades asjaolu, et san-tehnikuna töötava tunnistaja AV`i ütlustest nähtub, et kostja ruumides toimusid kanalisatsioonitorudest lähtuvad uputused, siis leiab kohus, et puudub alus kahelda kostja väites, mille kohaselt toimus 2006.a. detsembris XXX, Tallinn kanalisatsioonitorudest lähtunud reostus kostja ruumides. Käesolevas asjas on eelnimetatud fotodega ja tunnistaja JP`i tõendatud, et kahjustus ka kostjale kuulunud kaup. Tunnistaja JPi ütlustega on kohtu arvates tõendamist leidnud, et asja materjalidele lisatud 2007.a. arvetel kajastatud kaup müüdi allahindlusega OÜ- le C just seetõttu, et kaup sai reoveest kahjustada. Kohus leiab seega, et asjas on tõendamist leidnud kostjale tekkis nimetatud sündmusest kahju saamata jäänud tulu näol. Kohtu arvates on põhjendatud hageja vastuväide, et saamata jäänud tulu sisse on kostja arvestanud käibemaksu. Kuna kostja müüs kaubad 40 % allahindlusega, siis ka käibemaksu tasumise kohustus oli tal müügisummalt, mis ta sai peale allahindlust. Kuna arvete nr S-116, S-117, S-121, S-122, S124, S-131 alusel müüdud kaupade hind ilma allahindluseta (kuid koos käibemaksuga) oleks olnud 241 015 krooni, kuid allahindluse tõttu tasuti kostjale 145 209 krooni, siis vahe moodustab 96 806 krooni. Nimetatud summast tuleb maha arvestada käibemaks 18% s.o. 17 425,08 krooni. Seega jäi kostjal kaupade kahjustumise tõttu saamata 79 380,92 krooni. Kohus leiab, et kahju tekkimine kostjale summas 79 380,92 krooni on tõendatud. Korteriomandiseaduse § 2 järgi on korteriomandi eseme reaalosaks piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomandi eseme reaalosa ei ole ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Eeltoodust tuleneb, et elamusisesed vee- ja kanalisatsioonitorud on korteriomanike kaasomandis. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 1 lg 1 sätestab korteriühistu õigusliku seisundi. Korteriühistu eesmärk on sätestatud KÜS §-s 2. Selle paragrahvi 1. lõike kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu esmaseks kohustuseks on hoolitseda ühise omandi korrapärase majandamise eest. KÜS §151 lg-e 2 järgi loetakse eluruumi hoolduseks korteriühistu seaduse tähenduses töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks korteriühistuseaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Seega on elamu vee- ja kanalisatsioonitorustike korrashoid korteriühistu majandustegevusest tulenev kohustus. Käesolevas asjast nähtub, et hageja ei ole suutnud tagada torustiku korrashoidu, kuna torustikust tungis 2006.a.detsembris kostja ruumidesse reovesi. Kohus leiab, et hageja väide

mille kohaselt tekkis reostus seetõttu, et kostja eemaldas ise torudelt otsad ei ole asjas millegagi tõendamist leidnud. VÕS § lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kuna asjas on tõendatud, et sissevoolanud reovee tagajärjel sai kahjustada kostjale kuuluv kaup ning selle tagajärjel jäi tal saamata tulu, siis leiab kohus, et kostja tasaarvestus summas 79 380,92 krooni on põhjendatud. Kostja leiab, et hageja on tekitanud temale kahju ka sellega, et 2007.a. detsembris toimunud reovee uputuse tagajärjel pidi ta kulutama oma ruumide remondile 2 321,18 krooni. Kostja on nimetatud kahju tõendamiseks esitanud ehitusmaterjalide ostu tõendid 2007.a. augustist s.o. 4 kuud varem kui toimus väidetav kahjujuhtum. Kohtu arvates muudab see asjaolu, et ehitusmaterjalid osteti varem kui toimus väidetav kahjujuhtum, kostja väited tekkinud kahju kohta ebausaldusväärseks. Kuigi kostja on asja materjalidele lisanud fotod (tlk 236) millest nähtub, et seinte, mida katavad OSB-plaadid, juures on reovesi, ei ole asjas millegagi tõendatud, et seinad on saanud kahjustada. Tõendatud ei ole ka nimetatud seinte kattematerjali väljavahetamine. Seega leiab kohus, et hageja kahjunõue summas 2 321,18 krooni tuleb jätta rahuldamata. Hageja palus hagis kostjalt välja mõista 113 208,80 krooni, eeltoodu kohaselt on asjas tõendamist leidnud, et hageja on kostjale põhjustanud kahju summas 79 380,92 krooni. Selles summas on kostja tasaarvestus põhjendatud. Seega tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt hageja kasuks välja mõista 33 899,88 krooni. Kuna summat 79 380,92 ületavas osas ei leidnud kostjale kahju tekkimine tõendamist, siis leiab kohus, et vastuhagi tuleb rahuldamata jätta.

MENETLUSKULUD

Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata, siis leiab kohus arvestades hagi rahuldatud osa, et hageja kanda tuleb jätta 25 % memetluskuludest ja kostja kanda tuleb jätta 75 % menetluskuludest. Tunnistajana istungil osalenud AV esitas asjas taotluse tunnistajatasu väljamaksmiseks. Kohtumääruse kohaselt tasutakse see riigeelarvest selleks ettenähtud vahenditest. Vastavalt kohtu poolt otsustatud poolte mentluskulude jaotusele tuleb hagejal ja kostjal nimetatud summa tasuda tagasi riigieelarvesse. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest, lg 3 järgi hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Krista Kirspuu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.