Ulvi Loonurm, Ene Randmäe, Ülle Jänes Sõle 54 Korteriühistu hagi SHIRAL GRUPP Osaühingu vastu 72 190 krooni 50 sendi saamiseks ja SHIRAL GRUPP Osaühingu vastuhagi Sõle 54 Korteriühistu vastu õiguse tunnustamiseks mitte maksta 74 445 krooni 95 senti Harju Maakohtu 20.10.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
SHIRAL GRUPP Osaühingu apellatsioonkaebus
Hagi hind apellatsioonimenetluses
32 138 krooni 11 senti
Tsiviilasi
Asja läbivaatamise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
19.02.2009, avalik kohtuistung hageja Sõle 54 Korteriühistu (registrikood 80118655, asukoht Sõle 54-16, 10311 Tallinn) hageja lepinguline esindaja Oksana Smirnova kostja SHIRAL GRUPP Osaühing (registrikood 10938842, asukoht Priimula 1/Kupra 19, 11913 Tallinn) kostja esindajad Aleksei Širkovets ja Nikolai Pozdnjakov
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 20.10.2008 otsus muutmata, kuid sõnastada resolutsioon ümber järgmiselt: Rahuldada Sõle 54 Korteriühistu hagi 72 190 krooni 50 sendi väljamõistmises osaliselt 42 474 krooni 60 sendi ulatuses ja jätta rahuldamata 29 715 krooni ja 90 sendi ulatuses. Rahuldada SHIRAL GRUPP Osaühingu vastuhagi 74 445 krooni 95 sendi mittemaksmise õiguse tunnustamises osaliselt 33 507 krooni 25 senti ulatuses. Seoses hagi ja vastuhagi osalise rahuldamisega sõnastada täitmisele kuuluva otsuse resolutsioon järgmiselt: Välja mõista SHIRAL GRUPP Osaühingult 42 474 (nelikümmend kaks tuhat nelisada seitsekümmend neli) krooni 60 senti Sõle 54 Korteriühistu kasuks. Jätta apellatsioonikaebus rahuldamata ja apellandi menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse
avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud ja hageja nõue
1.22.12.2004 sõlmisid Sõle 54 Korteriühistu (edaspidi hageja) juhatuse esimees Boriss Tiits ja SHIRAL GRUPP Osaühing (edaspidi kostja) töövõtulepingu, mille kohaselt kostja kohustus tegema Tallinnas, Sõle 54 asuva paneelelamu otsaseina soojustustööd. Tööde maksumuseks oli 184 362 krooni ja sellest tasus hageja ettemaksuna 78 090 krooni 50 senti. 24.12.2005 alustas kostja ehitustöid. Hageja ütles töövõtulepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 655 lg 1 alusel üles. Ülesütlemine toimus tegevusega, mis seisnes selles, et hageja keeldus tegemast kostjaga koostööd. 11.08.2005 esitatud hagiavalduses ja selle täpsustustes leiab hageja, et sõlmitud leping on tühine, kuna juhatuse esimehel ei olnud õigust üldkoosoleku nõusolekuta lepingut sõlmida. Kuna kostja teostas ehitustöid ilma projektita, eelarveta ja muu tehnilise dokumentatsioonita, ilma ehitusloata ja omanikujärelvalveta, leidis hageja, et kostjal ei olnud õigus töid teostada. Hageja palub tagastada tasutud ettemaks. Kuna kostja oli andnud hagejale üle ehitusmaterjalid (prussid) 5900 krooni väärtuses, siis palus hageja kostjalt välja mõista 72 190 krooni 50 senti. Kostja vastuväited ja vastuhagi
2.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et hageja juhatuse esimehel Boriss Tiitsul oli õigus esindada korteriühistut kõigis õigustoimingutes. Majaseina soojustamise tööd ei nõua ehitusprojekti ega ehitusluba. Kostja täitis oma kohustusi nõuetekohaselt, kuid oli sunnitud tööd peatama, sest hageja uus juhatus takistas tööde jätkamist. Kuna hageja on oma tegevusega tekitanud kostjale kahju, siis on kostjal õigus jätta ettemaks kahju katteks. 29.02.2008 esitas kostja vastuhagi. Hageja algatusel peatati objektil töö, kuna osa korteriühistu liikmetest oli tööde teostamise vastu ja selle kohta koostati 04.01.2005 akt. 23.02.2005 leppisid pooled kokku, et kostja jätkab töid alates 25.02.2005. 2005 märtsi lõpus ütles hageja lepingu ühepoolselt üles ning 29.03.2005 ja 02.04.2005 aktidega andis kostja hagejale üle ehitusmaterjalid. Lepingujärgsete tööde tegemisel on kostja kandnud kulusid 74 445 krooni 96 senti, millest kulud ehitusmaterjalidele moodustavad 8572 krooni 50 senti, transpordile 2249 krooni 50 senti, töövahenditele 4834 krooni 87 senti ja töötasule 40 226 krooni. Samuti on kostja teostanud töid 2960 krooni ulatuses, tasunud käibemaksu 11 912 krooni 11 senti ja tagastanud materjalid 3690 krooni 98 sendi väärtuses. Eeltoodust tulenevalt palus kostja tunnustada õigust mitte tasuda hagejale 74 445 krooni 95 senti. Hageja vastuväited vastuhagile
3.Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata, kuna kostja ei ole oma kulutusi tõendanud. Samas
nõustus hageja teostatud tööde maksumusega 2960 krooni ja transpordikuluga 99 krooni 90 senti. Maakohtu otsus
4.Kohus rahuldas hagi ja vastuhagi osaliselt. Kohus mõistis hagejalt välja 42 474 krooni 60 senti ja jättis hagi rahuldamata osas, milles tunnustas kostja õigust mitte tasuda hagejale 33 507 krooni 25 senti. Pooled sõlmisid 22.12.2004 töövõtulepingu, mille alusel hageja tasus kostjale ettemaksu 78 090 krooni 50 senti. Vaidlust ei ole selles, et hageja ütles töövõtulepingu üles VÕS § 655 lg 1 alusel. Kostja on 29.03.2005 ja 02.04.2005 aktidega andnud hagejale üle ehitusmaterjalid ning puudub vaidlus, et pärast seda mingeid ehitustöid ei tehtud. Asja materjalides olevatelt fotodelt nähtub, et kostja oli lepingujärgsete kohustuste täitmiseks alustanud kandesõrestiku ehitamisega maja seinale. VÕS § 655 lg 1 esimene lause sätestab, et tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Vastavalt VÕS § 195 lg 5 peavad lepingu ülesütlemise korral pooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Tagastamisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 189–191 sätestatut. Vaidlust ei ole, et hageja tasus ettemaksuna 78 090 krooni 50 senti. Kostja ei olnud nõus ettemaksu tagastama, kuna ta on teinud töövõtulepingu täitmiseks kulutusi. Kohus luges põhjendatuks kostja kulutusi töövahendite rentimisele 4834 krooni 85 senti, materjalidele ja töövahenditele 8572 krooni 50 senti. Transpordikuludest arvestas kohus hageja poolt tunnistatud 99 krooni 90 senti. Kostja väitel on ta tagastanud hagejale materjale 3690 krooni 98 sendi maksumuses ja need aktiga hagejale üle andnud. Kohus leiab, et tagastatud materjalidele tehtud kulude hüvitamist nõuab kostja teistkordselt, kuna tegemist on materjalidega, mida ta on ostnud OÜ-lt Dales Production ja OÜ-lt Ehitusservice ning need sisalduvad juba nõudes hüvitada kulutused ostetud materjalidele. Seega ei ole selles osas kostja nõue põhjendatud. Kohus leidis, et kostja poolt nõutud tööjõukulud on üle paisutatud. Kostja esitatud arvestuse kohaselt moodustavad tööjõukulud (palk, sotsiaalmaks, töötuskindlustus, tasu alltöövõtjale) 40 226 krooni. Arvestades reaalselt teostatud tööde hulka, tuleb lugeda põhjendatud tööjõukuludeks 20 000 krooni. Teostatud töö eest, mis seisneb kandesõrestiku osalises paigaldamises, eraldi 2960 krooni nõudmine kostja poolt ei ole põhjendatud, kuna sisuliselt on tegemist teistkordse töövahendite rendikulu, materjalikulu ja tööjõukulu hüvitamise nõudega. Kulutused kandesõrestiku osalisele paigaldamisele juba sisalduvad töövahendite rendikuludes, materjalikuludes ja tööjõukuludes. Rahuldamisele ei kuulu kostja poolt tasutud käibemaksu 11 912 krooni 11 sendi nõue, kuna tegemist ei ole ettemaksu arvelt töövõtulepingu täitmiseks tehtud kuluga. Seega on kostja teinud töövõtulepingu täitmiseks põhjendatud kulutusi 33 507 krooni 25 sendi ulatuses ja selles ulatuses tuleb vastuhagi rahuldada. Kohus leiab, et VÕS § 195 lg 5 tähenduses on hageja andnud kostjale üle lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta ette 42 474 krooni 60 senti. Kohus on küll tuvastanud, et kostja on teinud põhjendatud kulutusi 33 507 krooni 25 senti. Samas tuleb lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta üleantu hindamisel arvestada, et hageja on juba arvestanud ettemaksust maha temale üleantud prusside väärtuse. Prusside ostmise tõendamiseks kostja esitanud OÜ Dales Production 22.12.2004 arve 3791 krooni 35 sendi kohta ja kohus on seda kulutust pidanud ka põhjendatuks. Seega ei saa hageja nõude suuruse hindamisel nimetatud summat 3791 krooni 35 senti põhjendatud kulutuste hulka arvestada. Eeltoodust tulenevalt ongi hageja üle andnud lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta ette 42 474 krooni 60 senti (72 190,50 – 29 715,90), milline summa tuleb kostjalt välja mõista.
Ebaõige on hageja seisukoht, et töövõtuleping on tühine seetõttu, et hageja juhatuse liikmel ei olnud õigust korteriühistu nimel töövõtulepingut sõlmida. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 27 lg 1 sätestab, et juhatuse igal liikmel on õigus esindada mittetulundusühingut kõikides õigustoimingutes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. MTÜS § 27 lg 3 kohaselt võib juhatuse õigust esindada mittetulundusühingut piirata põhikirja või üldkoosoleku otsusega. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Seega on alusetu hageja väide, et töövõtuleping on esindusõiguse puudumise tõttu tühine. Kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 kohaselt jättis kohus hagi ja vastuhagi osalise rahuldamise korral kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Apellatsioonkaebus
5.Kostja palub kohtuotsus tühistada osas, milles kohus jättis vastuhagi osaliselt rahuldamata 32 138 krooni 11 sendi osas, so tööjõukulude 20 226 krooni ja käibemaksu 11 912 krooni 11 sendi osas. Kohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid. Kostja on ülalnimetatud tööjõukulusid ja hagejalt saadud ettemaksu summast tasutud käibemaksu tasumist tõendanud 15.09.2005 õiendiga nr 3, FIE Vladimir Karpoviga 22.12.2004 sõlmitud töövõtulepingu ärakirjaga, FIE Vladimir Karpovi poolt esitatud arvetega, konto väljavõttega ja väljavõtte ärakirjaga käibemaksu tasumise kohta. Kostja on töötajatele maksnud 40 226 krooni ja kohus on põhjendamatult vähendanud summat 20 000 kroonini ja jätnud arvestamata käibemaksu. Vastus apellatsioonkaebusele
6.Hageja palub jätta maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu otsus
7.Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtuotsust on vaidlustatud osas, milles maakohus jättis kostja vastuhagi osaliselt rahuldamata. Seega vaatab ringkonnakohus otsuse läbi osas, milles kohus ei tunnustanud kostja nõuet mitte tasuda 20 226 krooni tööjõukulu ja 11 912 krooni 11 senti käibemaksu. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et kaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Arvestades, et kostja tegi objektil tööd väga lühikest aega ja jõudis selle aja jooksul lisatud fotodest nähtuvalt alustada kandesõrestiku ehitamisega, on kohus põhjendatult vähendanud tööjõukulutustele arvestatud summat. Kostja on kinnitanud tööde aktis, et tal oli 22 reast kinnitatud prusse kandesõrestiku jaoks 8 rida. Kui kohus oleks nõustunud kostja arvestusega, tähendanuks see, et kostjal oleks pidanud olema ligi pool lepingus kokkulepitud tööst tehtud, mitte kandesõrestik 9-kordse maja 3-nda korruseni (t. lk 138). Hageja on kirjalikus vastuses selgitanud, et ebaõige oli arvestada kõikide kuude lõikes arvestatud ja makstud palkasid kantud kuluks, sest näiteks raamatupidaja palka ei saanud arvestatud ainult ühe objekti eest. Ringkonnakohtu istungil selgitas kostja seaduslik esindaja, et samaaegselt toimus neil töö kolmel objektil. 15.09.2005 kostja
poolt koostatud õiendi kohaselt arvestati töötajatele ja juhatuse liikmele tasu ka veebruari eest, kuigi veebruaris objektil peaaegu ei töötatud. Samuti ei ole käibemaks ettemaksu arvelt töövõtulepingu täitmiseks tehtud kulu. Pooltevahelisest tehingust ei ole kostjal tekkinud maksuõigussuhet ega maksukohustust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga, otsuse põhjendustega ja leiab, et ükski kaebuse väide ei anna alust otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust ja apellandi menetluskulud jäävad tema enda kanda. Seoses vastuhagi esitamisega märgib ringkonnakohus järgmist. Kostjal oli õigus esitada oma vastuväited hagile kas kirjalike vastuväidetena või vormistada eraldi vastuhagina. Kostja esitas vastuhagi. Maakohus hindas kostja vastuväiteid õigesti ja sellest tulenevalt rahuldas nii hagi kui ka vastuhagi osaliselt, kuid jättis resolutsioonis märkimata, et kostjalt väljamõistmisele kuuluv summa 42 474 krooni 60 senti on arvestatud peale vastuhagi osalise rahuldamise arvestamist ning täitmisel enam vastuhagi osalise rahuldamisega arvestama ei pea. Käesoleva otsuse täidetavuse tagamiseks sõnastab ringkonnakohus resolutsiooni ümber, sest otsus peab olema üheselt arusaadav. Ringkonnakohus ei muuda sellega otsuse sisu, kuid soovib vältida kohtuotsuse täitmisel probleemide tekkimist. Maakohus jättis kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS kohaselt menetluskulud poolte enda kanda. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja apellandi poolt kantud apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda. Vastaspool kulude väljamõistmist ei taotlenud.
U.Loonurm
E.Randmäe
Ü.Jänes
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.