Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks-
20. oktoober 2008.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja kohtukantselei
Tsiviilasja number
2-05-15893
Tsiviilasi
KÜhagi SOÜ vastu
72 190,50 krooni saamiseks ja
SOÜvastuhagi KÜ vastu õiguse tunnustamiseks mitte maksta 74 445,95 krooni. Menetlusosalised ja nende
hageja KÜ (registrikood XXX asukoht XXX)
esindajad
hageja lepinguline esindaja O Smirnova kostja SOÜ(registrikood XXX, asukoht XXX) kostja seaduslik esindaja A Š ja lepinguline esindaja Nikolai Pozdnjakov
Kohtuistungi toimumise aeg
29.09.2008. a, avalik kohtuistung
Istungil osalenud isikud
hageja lepinguline esindaja Oksana Smirnova, seaduslik esindaja A
kostja
Š ja lepinguline esindaja Nikolai
Pozdnjakov, tõlk Ksenia Ess. Istungit protokollis sekretär Carmen Vahem.
SOÜ 42 474,60 krooni (nelikümmend kaks tuhat nelisada
seitsekümmend neli krooni ja kuuskümmend senti) KÜ kasuks.
tuhat viissada seitse krooni ja kakskümmend viis senti). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. KÜ hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 11.08.2005.a esitatud hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt sõlmisid KÜ juhatuse esimees BT ilma korteriühistu üldkoosoleku otsuseta ja SOÜ22.12.2004.a töövõtulepingu, mille objektiks oli Sõle 54 asuva elamu seina soojustamine. Tööde maksumus oli 184 362 krooni. KÜ on tasunud ettemaksu 78 090,50 krooni. KÜ põhikirja p 6.11 kohaselt kuulub juhatuse pädevusse üldkoosoleku otsuste täitmine, elamu haldamine ja majandamise jooksvate küsimuste otsustamine. Seina soojustamine ei ole jooksev küsimus. BT ei olnud õigust üldkoosoleku nõusolekuta lepingut sõlmida. Samuti ei olnud tal õigust tasuda ettemaksu summas 78 090,50 krooni. Kuna KÜ juhatus ületas oma pädevust, siis on töövõtuleping tühine ning S OÜ tuleb ettemaks tagastada. 24.12.2005.a alustas SOÜ ehitustöid. SOÜ teostas ehitustöid ilma projektita, eelarveta ja muu tehnilise dokumentatsioonita. Samuti teostati töid ilma ehitusloata ning omanikujärelvalveta. Seega ei olnud SOÜ õigus ehitustöid teostada. KÜ on töövõtulepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 655 lg 1 alusel üles öelnud. Ülesütlemine toimus tegevusega, mis seisnes selles, et KÜ keeldus SOÜ koostööd tegemast. Arvestades, et ehitustööd jäid tegemata, on KÜ õigus ettemaks tagasi nõuda. Kuna SOÜ oli andnud KÜ üle ehitusmaterjalid (prussid) summas 5900 krooni, siis on SOÜ saanud alusetult 72 190,50 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus KÜ välja mõista SOÜ 72 190,50 krooni. SOÜ vastuväited hagile ning vastuhagi SOÜ vaidles hagile vastu. Ebaõige on väide, et BT ei olnud õigust sõlmida KÜ nimel lepingut. BT oli õigus esindada korteriühistut kõigis õigustoimingutes. Majaseina soojustamise tööd ei nõua ehitusprojekti ega ehitusluba. SOÜ täitis oma kohustusi nõuetekohaselt, kuid oli sunnitud tööd peatama, kuna KÜ uus juhatus takistas tööde jätkamist. Kuna KÜ on oma tegevusega tekitanud SOÜ kahju, siis on SOÜ õigus jätta ettemaks kahju katteks. 29.02.2008.a esitas SOÜ vastuhagi. Vastuhagi ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid pooled 22.12.2004.a töövõtulepingu Sõle 54 asuva elamu otsaseina soojustamiseks. KÜ tasus SOÜ ettemaksu 78 090,50 krooni. Kuna osa korteriühistu liikmetest oli tööde teostamise vastu, siis peatati tööd KÜ algatusel, mille kohta koostati 04.01.2005.a akt. 23.02.2005.a sõlmisid pooled akti nr 2, milles leppisid kokku, et SOÜ jätkab töid alates 25. veebruarist 2005.a. 2005.a märtsi lõpus ütles KÜ lepingu ühepoolselt üles ning 29.03.2005.a ja 02.04.2005.a aktidega andis SOÜ KÜ üle ehitusmaterjalid. Lepingujärgsete tööde tegemisel on SOÜ kandnud kulusid summas 74 445,96 krooni, millest kulud ehitusmaterjalidele moodustavad 8572,50 krooni, transpordile 2249,50 krooni, töövahenditele 4834,87 krooni ja töötasule 40 226 krooni. Samuti on SOÜ teostanud töid summas 2960 krooni, tasunud käibemaksu 11 912,11 krooni ja tagastanud materjalid summas 3690,98 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus SOÜ tunnustada tema õigust mitte tasuda KÜ 74 445,95 krooni.
KÜ vastuväited vastuhagile KÜ palus vastuhagi jätta rahuldamata. SOÜ ei ole oma kulutusi tõendanud. Samas nõustus KÜ teostatud tööde maksumusega summas 2960 krooni ning transpordikuludega summas 99,90 krooni. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled 22.12.2004.a sõlminud töövõtulepingu, mille objektiks oli Tallinnas Sõle 54 asuva elamu seina soojustamine. Tööde kogumaksumuseks oli lepingu punkti 3.2 kohaselt 184 362 krooni. Vastavalt lepingu punktile 6.1 oli tööde teostamise algustähtaeg 22.12.2004.a ja lõpptähtaeg 21.02.2005.a. 04.01.2005.a on pooled allkirjastanud akti nr 1, millega otsustati alates 04.01.2005.a lõpetada ehitustööd seoses ebakõladega KÜjuhatuse ja korteriühistu liikmete vahel. 23.02.2005.a on pooled allkirjastanud akti nr 2, millega on otsustanud jätkata töid alates 25.02.2005.a. Tööde lõpptähtaeg oli akti kohaselt 10.04.2005.a. Pooled ei vaidle selle üle, et KÜütles töövõtulepingu üles VÕS § 655 lg 1 alusel. SOÜon 29.03.2005.a ja 02.04.2005.a aktidega andnud KÜe üle ehitusmaterjalid ning poolte vahel puudub vaidlus, et pärast seda mingeid ehitustöid tehtud ei ole. Asja materjalides olevatelt fotodelt nähtub, et SOÜoli lepingujärgsete kohustuste täitmiseks alustanud kandesõrestiku ehitamisega maja seinale. VÕS § 655 lg 1 esimene lause sätestab, et tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Vastavalt VÕS § 195 lg 5 peavad lepingu ülesütlemise korral lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Tagastamisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 189–191 sätestatut. Vaidlust ei ole, et KÜ on tasunud SOÜettemaksuna 78 090,50 krooni. SOÜei nõustu ettemaksu tagastama, põhjendades seda sellega, et ta on teinud töövõtulepingu täitmiseks kulutusi. Kohus leiab, et SOÜ kulutused töövahendite rentimisele on põhjendatud. Asja materjalidest nähtuvalt on OÜ B esitanud SOÜ töövahendite rentimise eest 30.12.2004.a arve summas 1180 krooni ja AS Ehitustööriist 15.01.2005.a arve summas 521,25 krooni, 28.02.2005.a arve summas 1180 krooni, 28.02.2005.a arve summas 986 krooni ja 15.03.2005.a arve summas 967,60 krooni. Seega on SOÜ esitatud töövahendite rentimise eest arveid summas 4834,85 krooni. AS Ehitustööriist arvetelt nähtuvalt on need arved esitatud seoses vaidlusaluse objektiga. Ka OÜ B arve käärtõstuki rentimise eest on esitatud ajal, mil kandesõrestiku töid teostati. Seega tuleb lugeda SOÜ kulutused töövahendite rentimisele summas 4834,85 krooni põhjendatuks. Samuti tuleb kohtu hinnangul lugeda põhjendatuks SOÜ kulutused materjalidele ja töövahenditele summas 8572,50 krooni. Materjalide ja töövahendite ostmist tõendavad OÜ D 22.12.2004.a arve summas 3791,35 krooni, AS Agrotarve 22.12.2004.a arve summas 486 krooni, OÜ E 22.12.2004.a arve summas 2174,40 krooni, OÜ E 23.12.2004.a arve summas 1614,60 krooni ja OÜ E01.03.2005.a arve summas 506,20 krooni. Transpordikulude tõendamiseks on SOÜ esitanud OÜ T poolt 02.03.2005.a esitatud arve summas 1100 krooni. Kohus leiab, et sellest arvest ei nähtu, et transporditeenused oleks osutatud seonduvalt Sõle 54 asuva maja ehitustöödega. Kuna aga KÜ on tunnistanud kulutusi
transpordile summas 99,90 krooni, siis tuleb lugeda 99,90 krooni osas SOÜkulutused transpordile põhjendatuks. SOÜ väitel on ta tagastanud KÜ materjale summas 3690,98 krooni. 29.03.2005.a allkirjastatud aktiga on SOÜ andnud KÜ üle 41 prussi ja 02.04.2005.a aktiga 132 naelutusnurka ja 100 tüüblit. Kohus leiab, et tagastatud materjalidele tehtud kulude hüvitamist nõudes, nõuab SOÜ seda teistkordselt, kuna tegemist on materjalidega, mida ta on ostnud OÜ Dja OÜ E ning need sisalduvad juba nõudes hüvitada kulutused ostetud materjalidele. Seega ei ole selles osas SOÜ nõue põhjendatud SOÜ on esitanud õiendi tööjõukulude arvestuse kohta, mille kohaselt moodustavad tööjõukulud (palk, sotsiaalmaks, töötuskindlustus, tasu alltöövõtjale) 40 226 krooni. Kohtu hinnangul on nimetatud kulud ülepaisutatud. Arvestades reaalselt teostatud tööde hulka, tuleb lugeda põhjendatud tööjõukuludeks 20 000 krooni. Teostatud töö eest, mis seisneb kandesõrestiku osalises paigaldamises, eraldi 2960 krooni nõudmine SOÜ poolt ei ole põhjendatud, kuna sisuliselt on tegemist teistkordse töövahendite rendikulu, materjalikulu ja tööjõukulu hüvitamise nõudega. Kulutused kandesõrestiku osalisele paigaldamisele juba sisalduvad töövahendite rendikuludes, materjalikuludes ja tööjõukuludes. SOÜ soovib ka tasutud käibemaksu summas 11 912,11 krooni hüvitamist. Kohus leiab, et selles osas ei ole SOÜ nõue põhjendatud, kuna tegemist ei ole ettemaksu arvelt töövõtulepingu täitmiseks tehtud kuluga. Seega tuleb lugeda, et SOÜ on teinud töövõtulepingu täitmiseks põhjendatud kulutusi summas 33 507,25 krooni. Eeltoodust tulenevalt tuleb ka vastuhagi rahuldada osaliselt ning tunnustada SOÜ õigust mitte tasuda KÜ 33 507,25 krooni. Kohus leiab, et VÕS § 195 lg 5 tähenduses on KÜ andnud SOÜüle lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta ette 42 474,60 krooni. Kohus on küll tuvastanud, et SOÜ on teinud põhjendatud kulutusi summas 33 507,25 krooni. Samas tuleb lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta üleantu hindamisel arvestada, et KÜ on juba arvestanud ettemaksust maha temale üleantud prusside väärtuse. Prusside ostmise tõendamiseks on SOÜ esitanud OÜ D22.12.2004.a arve summas 3791,35 krooni ning kohus on seda kulutust pidanud ka põhjendatuks. Seega ei saa KÜ nõude suuruse hindamisel nimetatud summat (3791,35 krooni) põhjendatud kulutuste hulka arvestada. Eeltoodust tulenevalt ongi KÜ üle andnud lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta ette 42 474,60 krooni (72 190,50 – 29 715,90). Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning SOÜ tuleb KÜ kasuks välja mõista 42 474,60 krooni. Ebaõige on KÜ seisukoht, et töövõtuleping on tühine seetõttu, et KÜ juhatuse liikmel BT ei olnud õigust korteriühistu nimel töövõtulepingut sõlmida. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 27 lg 1 sätestab, et juhatuse igal liikmel on õigus esindada mittetulundusühingut kõikides õigustoimingutes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt MTÜS § 27 lg 3 võib juhatuse õigust esindada mittetulundusühingut piirata põhikirjaga või üldkoosoleku otsusega. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Seega ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust, kas KÜ põhikiri võimaldas BT töövõtulepingut
sõlmida või mitte, kuna see piirang ei kehtiks kolmandate isikute suhtes. Seega on alusetu KÜ väide, et töövõtuleping on esindusõiguse puudumise tõttu tühine. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 1 kolmas lause sätestas, et hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Arvestades, et nii hagi kui ka vastuhagi kuuluvad rahuldamisele osaliselt, siis on põhjendatud jätta kummagi poole menetluskulud poole enda kanda.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.