2-08-90630/3 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

10.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja võlgniku avaldus OÜ T esitas 29.12.2008.a kohtule avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. 13.01.2009. a kohus algatas pankrotimenetluse ja määras ajutiseks halduriks vandeadvokaat Mare Armi. Ajutise halduri aruanne OÜ T on registrisse kantud 22.02.2005.aastal, äriühingu põhitegevusaladeks on äriregistri andmetel elamute ja mitteeluhoonete . Osanikud on 45% ulatuses OÜ T ja 55% ulatuses A OÜ. Juhatuse liikmed on SA ja JL, alates 09.01.2009 ka K K . OÜ T oli väike firma, kes teostas allhanketöid tel. 2006.aasta müügitulu oli 45,3 miljonit, kasum 2,3 miljonit. 2007.aasta müügitulu oli 40,8 miljonit, kasum 800 tuhat. Alates 2007.aasta sügisest peeti läbirääkimisi OÜ A osade müügi üle. Osade müük toimus 2008.aasta kevadel, kui oli juba tunda üldist majanduse pidurdumist. Osade müügi huvi oli OÜ A poolt tõenäoliselt asjaolu, et OÜ T rahalised näitajaid olid küllaltki head – näiteks oli raha pangas üle 9 miljoni krooni, see kajastus bilansis ja on reaalselt olemas olnud pangakonto väljavõtte alusel. Juhatuse liikmed on andud kohtusse võlgniku pankrotiavalduse, avalduse lisas on antud omapoolne selgitus maksejõuetuse kujunemise kohta. Kokkuvõttes võib pankroti põhjustena välja tuua alljärgnevad asjaolud: Üldine majanduse olukord maailmas ja Eestis, mis väga teravalt mõjutas kinnisvara- ja sellega seotud turgu, mõjutas omakorda kogu ega seotud ettevõtlust, kõige kiiremini väiksemaid alltöövõtjaid; 2008.aasta mais-juunis ei olnud äriühingul tööd, võlad hakkasid kuhjuma; Osade müük suuremale äriühingule ei andnud loodetud tulemust paremaid objekte ei saadud, selline oli seisund kinnisvara- ja turul; Soov suuremaid töid ette võtta ei osutunud jõukohaseks, tööde praktilisel teostamisel tekkisid puudused; Tõrked pooleliolevatel objektidel takistasid uute tööde saamist. Suurimaks komistuskiviks kujunes alltöövõtt AS K (edaspidi tekstis ka KKE), kus tehti suures mahus töid, kuid raha jäi saamata. KKE ütles lepingu üles ja suur osa töid jäid akrediteerimata. Maksejõuetuse kujunes välja 2008.aasta septembriks, mil äriühingu omakapital muutus negatiivseks. Raskused arvete maksmisel olid tekkinud juba 2008.a.mais-juunis, kuna sellel perioodil ei olnud tööd. Käesoleval ajal on äriühing oma tegevuse täielikult lõpetanud, 12 töötajat on saanud oma viimase palga septembri eest, töölepingud on lõpetamata.

100,0 Ülejäänud võlad jäävad alla 100 tuhande krooni. Muud võlad moodustavad kokku 2 miljonit krooni, sealhulgas võlad töötajatele 400 tuhat krooni, maksuvõlg 27 tuhat krooni. Võlgnikul kinnisvara puudub, kinnistusregistri andmetel ei ole tal kunagi kinnisvara olnud. Vallasvarana näitab võlgnik oma pankrotiavalduse lisas materjali jääki (liiv), kuid praktiliselt sellel väärtus puudub. Pangakontodel raha ei ole. Bilansi järgi on võlgnikul materiaalset vara kokku 1,9 miljonit krooni. Nimetatud real on kajastatud liisitud masinaid, nimetatud asjaolu kinnitab ka Autoregistrikeskuse vastus halduri järelpärimisele. Seega tuleb märkida, et võlgnikul puudub igasugune materiaalne vara. Võlgniku bilansis on näidatud debitoorseid nõudeid kokku summas 3,7 miljonit krooni, samas on nad hinnatud 100% ebatõenäoliselt laekuvateks arveteks. Suurim nõue ja olulisem vaidlus, millel käesolevas ettekandes tuleks peatuda, on nõue K K vastu, summas ca 3 miljonit krooni. Võlgniku hinnangul on nõue sissenõutav, ehkki eeldab kohtusse pöördumist. Võlgniku juhatuse liikmete sõnul ei ole seda seni tehtud kuna puudus raha riigilõivu tasumiseks. OÜ T makseraskused algasid 2008 mais-juunis, maksejõuetus kujunes lõplikult välja 2008. a. sügisel. Kokkuvõtvalt saab teha järeldused, et maksejõuetus on tekkinud tulenevalt võlgniku vigadest üle jõu käivate lepingute täitmisele võtmisest, samaaegselt on makseraskusi mõjutanud ka üleüldine olukord majanduses, tööjõu ja materjalide hindade tõus ja majanduse kõrgperioodil püstitatud liigoptimistlikud äriplaanid. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. Võlgniku esindaja möönab ärilisi vigu ebaõigete hinnangute näol, siiski ei ole need Riigikohtu praktika järgi kvalifitseeritavad raskete juhtimisvigadena (selleks on tulenevalt PankrS § 28 lg.2le kohustuste rikkumine tahtlikult või raske hooletuse tõttu). Ajutise halduri seisukoht on, et majanduse kõrgperioodil ei osanud valdav enamus äriühinguid prognoosida tulevast langust ja oodatud äritegevuse äralangemist. Enamus ettevõtjaid olid haaratud pidevast käibe kasvust ja selle peatumine oli suures osas sõltuv kogu majanduse sattumisest kriisiolukorda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ T pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Maire Armi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on likviidset vara 0 krooni, võlgniku kohustuste mahuks on 13,6 miljonit krooni. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku makseraskused algasid 2008 mais-juunis, maksejõuetus kujunes lõplikult välja 2008. a sügisel. Kohtu hinnangul on võlgnik õigeaegselt pankrotiavalduse esitanud. Ajutine haldur on tuvastanud, et maksejõuetus on tekkinud tulenevalt võlgniku vigadest üle jõu käivate lepingute täitmisele võtmisest, samaaegselt on makseraskusi mõjutanud ka üleüldine olukord majanduses, tööjõu ja materjalide hindade tõus ja majanduse kõrgperioodil püstitatud liigoptimistlikud äriplaanid. Arvestades eeltoodud asjaolusid ja ajutises pankrotimenetluses kogutud andmeid, ei ole alust pidada võlgniku maksejõuetuse põhjusteks raskeid juhtimisvigu PankrS § 28 tähenduses. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Selgeid tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liige SA ja juhatuse liige JL. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Võlgniku osanik A OÜ on tasunud deposiidi pankrotimenetluse kulude katteks, seega on kohtul võimalik pankrot välja kuulutada vaatamata võlgnikul vara puudumisele. Ajutine pankrotihaldur Maire Arm on esitanud tasunõude 23 töötunni eest kokku summas 17 250 krooni. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Justiitsministri 18.12.2003. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 17 250 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 2 714 krooni. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.