Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

6.Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kannab kostja. AS Hansapank menetluskulu on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 461.62 (nelisada kuuskümmend üks krooni ja 62 senti) krooni, mis kuulub hagejale tagastamisele ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 7500.00 (seitse tuhat viissada) krooni. Edasikaebamise kord Kadri Palmeos ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kadri Palmeos võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000.00 krooni (TsMS § 142 lg-d 1 ja 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. AS Hansapank võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kättetoimetatud kostja abikaasale isiklukult allkirja vastu (tl 36). TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohtu tuvastaud asjaolud ja põhjnedused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. 20.juunil 2002.a. sõlmisid pooled teleteenuste lepingu (tl 20), mis oli seotud kostja arvelduskontoga. Hageja väljastas kostjale arvelduskonto kasutamiseks vajaliku kasutajatunnuse ja paroolid, mille abil toimub kasutaja identifitseerimine ja laenulepingu sõlmimine interneti vahendusel ning see loetakse võrdseks kirjaliku allkirjaga. 13.detsembril 2007.a. sõlmisid hageja ja kostja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu (tl 21) nr 07-216262-EG (edaspidi Leping 1), mille alusel hageja andis kostja kasutusse Visa püsimaksega kaardi, mis ole seotud limiidikontoga ja arvelduskontoga ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehinguste teostamiseks 6000.00 krooni ulatuses intressiga 16% aastas. Lepingu 1 sõlmimisel leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale lepingus sätestatud

tingimustel ja korras igakuiselt püsimakseid, kohustudes tagama maksepäeval püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol summas 240.00 krooni kalendrikuu 01.kuupäeval. Kostja jäi püsimaksete tasumisega võlgnevusse alates 15.01.2008 ning ajavahemikus 01.06.2008 – 01.11.2008 kostja püsimakseid tasunud ei ole. 30.novembril 2007.a. sõlmisid pooled hanza.neti vahendusel laenulepingu (tl 24-25) nr 07216265-VL (edaspidi leping 2) summas 44 000 krooni intressimääraga 19% aastas. Hageja omapoolsed kohustused täitis ja kandis kokkulepitud summa kostja kontole ning kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 15.kuupäeval. 21.novembril 2008.a. sulges hageja lepingu 1 kasutuslimiidi ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr 08-271863-KE alla (tl 23). Kokkulepitud rahalisi kohustusi kostja ei täitnud, s.t. ei taganud maksepäevadel piisavate rahaliste vahendite olemasolu arvelduskontol intresside tasumiseks ja laenude kohustusliku tagasimakse tegemiseks. Nimetatud asjaolud annavad tunnistust, et kostja rikkus mõlemast Lepingust tulenevaid omapoolseid rahalisi kohustusi. Sellest tulenevalt oli hageja õigustatud Lepingutes sätestatud korras tegema tegusid, mille tagajärjel Lepingud lõppesid 12.novembril 2008.a. Lepingute lõppemisel tekkis kostjal kohustus tagastada hagejale tagastamata krediidisummad ning tasuda lepingujärgsed intressid. Kostja endale võetud kohustusi vabatahtlikult ei täitnud ja hageja oli sunnitud esitama maksekäsu kiirmenetluse avalduse summas 50 532.50 krooni Pärnu Maakohtusse. 22.detsembril 2008.a. lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kostjal on laenulepingust nr 08-271863-KE tulenevat põhivõlga 6844.75 krooni ja intresse 6.60 krooni ning laenulepingust nr 07-216265-VL tulenevat põhivõlga 43 983.46 krooni ja intresse 3529.14 krooni. Hageja nõue tagastamata krediidisummade ja tasumata intresside saamiseks hagis nõutud ulatustes on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab need. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Kuna kostja rikkus lepingulist raha maksmise kohustust, oli hageja õigustatud lepingulised suhted lõpetama ning nõudma lepinguliste kohustuste täitmist kohtu kaudu. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Asjaolu, et kostja ei täitnud Lepingust tulenevat raha maksmise kohustust tähtaegselt, annab tunnistust, et kostja viivitas selle kohustuse täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt viivist ja seda ka Lepingus kokkulepitud määras, s.o. seadusega kehtestatud määras tasumata summalt kalendripäevas. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud ja kostja ei ole seda vaidlustanud. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale viiviseid kokku summas 789.56 krooni. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. Lepingu järgi kohustus kostja TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni alates hagi esitamise kuupäevast, s.o. 16.01.2009 TsMS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas, hagi esitamise hetkel 0.026 % põhivõlast päevas). VÕS § 159 lg 1 mõtte kohaselt võib kahjustatud lepingupool lisaks kohustuse täitmise nõudmisele nõuda ka kokkulepitud leppetrahvi. Lepingu sõlmimisel nõustus kostja, et hageja

võib temalt nõuda leppetrahvi juhul, kui arvelduskontol ei ole piisavalt rahalisi vahendeid kohustusliku tagasimakse tasumiseks (Lepingu punktid 6.6 ja 8.4 (tl 22)). Kuna kostja arvelduskontol ei olnud piisavalt rahalisi vahendeid kohustuslike tagasimaksete tasumiseks, on hageja nõue 624.73 krooni leppetrahvi saamiseks asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulu koosneb maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivust 461.62 krooni ja hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust 7500.00 krooni. Hageja on kohtule esitanud taotluse enammakstud riigilõivu 461.62 krooni tagastamiseks. Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 1 ja TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 147 lg 5 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivuga. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 25.novembril 2008.a tasunud riigilõivu 461.62 krooni Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606, viitenumber 2900072369, selgitusse on märgitud „Riigilõiv Aktsiaselts Hansapank avalduse eest Kadri Palmeos vastu“ ning hagimenetluses on hagihinnalt 46 502.91 krooni tasutud riigilõivu 7500.00 krooni 15.jaanuaril 2009.a. Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumber 2900072369, selgitus „Kadri Palmeos ,15-Jan-09, hagi esitamise eest“. RLS § 56 lg 1 lisa 1 alusel hagihinnalt 46 502.91 krooni arvutatud riigilõiv on 7500.00 krooni. Kuna hageja on riigilõivu kokku tasunud 7961.62 krooni, tuleb hageja taotlus rahuldada ja riigilõiv enam tasutud osas tagastada. Tagastamisele kuulub 461.62 krooni. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. Kostjal tuleb hagejale hüvitada menetluskuluna riigilõiv 7500.00 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.