Ljubov Šitova hagi Viktor Zubko vastu varalise kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
5959 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 17. juuni 2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ljubov Šitova apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
3. veebruar 2009
Menetlusosalised ja nende
Apellant: Ljubov Šitova, esindaja advokaat Eduard Bulattšik
esindajad
Vastustaja: Viktor Zubko, esindaja advokaat Irina Gromtsev
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Viru Maakohtu 17. juuni 2008 otsus muutmata.
Menetluskulude jaotus
Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Ljubov Šitova kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Edasikaebamise kord
Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada
kirjalikus menetluses. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Ljubov Šitova esitas 30.08.2007 Viru Maakohtule Victor Zubko vastu hagi varalise kahju 5959 krooni hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt oli V. Zubkole kuuluva korteri, asukohaga XXX XX , kohalt katki elumaja katus. Katus lasi vett läbi ning kostja suunas eterniidi abil veevoolu nii, et vesi hakkas jooksma korterisse XXX , mis asub hageja korteri kohal. Kuna korteris XXX keegi ei elanud, jõudis vesi hageja korterisse. Maja pööningul avastati, et eterniit oli paigaldatud nii, et vesi voolas korterisse XXX ning sealt hageja korterisse (XXX XX ). Üleujutuse tulemusena vajab hageja korter remonti summas 5959 krooni. VÕS § 127 lg 1 ja § 132 lg 1, 3 alusel tuleb kostjalt kahju välja mõista.
2.Kostja V. Zubko vaidles hagiavalduse vastu. Vastuväidete kohaselt oli maja katus pikka aega halvas seisukorras. Vesi voolas mööda maja seinu alla, kuna puuduvad veeäravoolu rennid. Hageja korterit kostja uputada ei saanud, kuna ei ela selle korteri kohal. Korter, mis asub hageja korteri kohal, on tühi. Kostja osales katuse remontimisel 2007 sügisel, kuid selle tegevuse käigus ei ole hagejale kahju tekitanud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohtu 17. juuni 2008 otsusega jäeti L. Šitova hagi V. Zubko vastu rahuldamata. Otsuse kohaselt peab VÕS § 127 lg 4 kohaselt kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 1050 lg 1-2 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-54-07 järgi tuleb delikti üldkoosseisul põhineva vastutuse eeldustena kõigepealt kindlaks teha kahju põhjustamine kostja poolt ning kostja teo õigusvastasus ning alles seejärel eeldatakse VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kostja süüd. Hageja väite kohaselt oli maja katuses auk kostja korteri kohal ning kostja paigaldas eterniidi nii, et vesi jookseks hageja kohal asuvasse korterisse ja sealt hageja korterisse. Samas ei ole hageja näinud, et kostja eterniidi sinna just nii paigaldas. Hageja eeldab kostja tegevust, kuna viimane ähvardas, et vesi hakkab jooksma hageja korterisse. Hageja leiab, et tema väited on tõendatud tunnistaja L. Martõneni ütlustega ning kohtule esitatud fotoga, kust nähtub, et maja pööningul on eterniidi tükid. Nimetatud pilti ei saa kohus käsitleda tõendina, kuna pildilt ei nähtu, kas eterniidi
kohal on auk ning, kas eterniiti mööda oleks vett juhitud hageja kohal asuvasse korterisse, mille kaudu vesi tilkus hageja korterisse. Eterniit oli kogu pööningul ning selgusetu on, mis ajal ja kus nimetatud pilt on tehtud. Kostja väidab, et tema ei ole pööningule eterniiti paigaldanud, kuna seal oli eelnevalt olemas eterniit, millega katus hiljem parandati. Kostja tugineb oma väites tunnistaja P. Saveljevi ütlustele, mille kohaselt ei olnud eterniiti augu alla paigaldatud nii, et sealt oleks võinud vett hageja korterisse suunata. Tunnistaja väidab, et kogu katus oli katki ja vesi tuli sisse. Maakohus leidis, et kuna tunnistaja P. Saveljev osales ka katuse parandamisel, saab nimetatud väiteid lugeda tõeseks, sest tunnistaja L. Martõnen tunnistab, et käis reaalselt ainult üks kord katusel. Tunnistaja P. Saveljev, teostades katuse remonti, käis katusel mitmeid kordi, seega oli temal suurem võimalus tuvastada, kus katusel olev eterniit asus ning, milliste korterite kohal oli katuseauk. Seega ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks toime pannud teo, mille tagajärjel tekkis hagejale kahju. Nimetatud asjaoludel ei saa ka tuvastada, et kostja oleks korteriomanikuna rikkunud korteriomandiseaduse § 11 tulenevaid kohustusi.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.L. Šitova esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 17. juuni 2008 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega mõista V. Zubkolt välja tekitatud kahju 5959 krooni. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei arvestanud maakohus objektiivseid sündmusi ja ei saanud aru hagiavalduse sisust. Kõik maakohtus tunnistusi andnud isikud nõustusid, et läbi katuse tilkunud vesi voolas pööningule laotud eterniitplaadi kaudu korterisse XXX , seejärel apellandi korterisse XXX . Nii kostja V. Zubko kui ka tunnistaja P. Saveljev kinnitasid, et lukustasid pööningule viiva luugi, võti oli ainult V. Zubkol ja P. Saveljevil; 2) kinnitasid nii kostja V. Zubko kui ka tunnistaja Saveljev, et maja katusel oli eterniit, nad ainult eitasid, et see eterniit oli laotud korteri XXX suunas. Sissekäigu vanem L. Martõnen sai 05.12.2006 apellandi avalduse palvega võtta kasutusele meetmed selleks, et V. Zubko koristaks ära tema poolt laotud ning apelllandi korteri poole suunatud eterniitplaadi. V. Zubko ei reageerinud avaldusele kuidagi peale ähvarduse, kuid luugi kaudu pööningule pääsemine oli juba võimatu. Apellant on seisukohal et tema korterile tekkis kahju ainult V. Zubko tegevuse tagajärjel; 3) on maakohus olukorda hinnanud arusaamatul viisil ning tõlgendanud eakate tunnistajate segadust kuupäevadega valeandmete esitamisena.
5.V. Zubko vaidleb apellatsioonkaebuse vastu ning palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Vastuväidete kohaselt: 1) on arusaamatu apellandi väide, et kohus lähtus subjektiivsest seisukohast, arvestamata objektiivseid sündmuseid, ja ei saanud aru isegi hagiavalduse sisust. Vastustaja leiab, et kohtuotsuse tegemisel lähtus maakohus just nendest faktilistest asjaoludest, millised olid esitatud hageja hagiavalduses, ning samuti kohtuistungil antud ütlustest; 2) ebaõige on apellandi väide, et kohus on valesti hinnanud esitatud tõendeid ja teinud neist ebaõiged järeldused. Vesi voolas apellandi korterisse korteri XXX kaudu, kuid apellandi ja vastustaja seisukohad, miks vesi voolas korterisse XXX , on erinevad. Apellant leiab, et vesi
voolas tema korterisse V. Zubko tegevuse tõttu, kes ladus eterniiti katusele selliselt, et vesi ei voolaks tema korterisse, vaid voolaks korterisse XXX ning selle kaudu apellandi korterisse. Vastustaja väidab, et ta ei ole midagi sellist teinud. Katus oli auklik, nurkadesse kogunes vesi ja voolas mööda seinu alla, kuna puudusid vee äravoolurennid. Apellandi väite, et V. Zubko oma tegudega (ladudes eterniitplaadid selliselt, et vesi voolaks korterisse XXX ) tekitas kahju apellandile, kinnituseks on apellandi ja tunnistaja L.Martõneni oletused ja muud tõendid puuduvad. Vastustaja väited on täielikult tõendatud tunnistaja P. Saveljevi ütlustega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 25. juuni 2008 otsus muutmata. Kuna kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
7.Nähtuvalt hagiavaldusest, tugineb hageja nõue deliktiõigusele, s.o hageja poolt väidetu kohaselt on kostja tekitanud talle õigusvastaselt kahju. Vastavalt VÕS §-le 1043 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse.
8.Käesoleval juhul on hageja tõendanud kahju olemasolu, kuid tõendatud ei ole kostja tegu, millega ta oleks põhjustanud hagejale kahju. Hageja poolt tõendatud kahju seisneb korteri remondikulus. Vaidlust ei ole menetlusosaliste vahel selles, et hageja korterit kahjustas vesi, mis jooksis katkise katuse kaudu pööningule ning sealt edasi korterisse. Hageja väite kohaselt paigaldas kostja eterniidi pööningule nii, et läbi katuseaukude tilkunud vesi voolas eterniitplaadi kaudu korterisse XXX ja seejärel apellandi korterisse XXX . Hageja ei ole ise näinud, et kostja oleks pööningule tema poolt väidetud viisil eterniitplaadi paigaldanud. Oma väite kinnitamiseks on ta esitanud tunnistaja L. Martõneni, kelle ütluste kohaselt ta ei näinud, et kostja oleks pööningule paigaldanud eterniitplaadi nii, et vesi voolaks hageja korterisse; ta lihtsalt eeldas seda, sest tema arvates oli katuseluugi võti kostja käes. Hageja poolt maakohtule esitatud fotod (tl ) ei tõenda samuti seda, et kostja oleks paigaldanud eterniitplaadi pööningule nii, et vesi voolaks hageja korterisse. Fotodel on fikseeritud olukord pööningul, nendelt nähtub see, et seal vedeles eterniit, kuid fotodelt ei selgu, et mööda eterniiti oleks juhitud vett hageja korterisse. Kostja on eitanud seda, et ta paigaldas eterniitplaani pööningule nii, nagu väidab hageja. Oma vastuväite tõendamiseks on ta esitanud tunnistaja P. Saveljevi, kelle ütluste kohaselt oli maja katus igalt poolt katki, pööningul oli murdunud eterniidi tükke, kuid ei olnud aru saada, et keegi oleks spetsiaalselt pannud eterniidi tükid pööningule, et vett kõrvale juhtida; katuse luugi võti oli nii temal kui kostjal. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti hinnanud nimetatud tõendeid ning leidnud, et hageja ei ole tõendanud kostja poolt teo toimepanemist, mille tagajärjel oleks hagejal tekkinud kahju, s.o korteri remondikulu. Kuna puudub kostja tegu, siis ei ole alust kohaldada deliktilist vastutust.
9.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetlusosaliste apellatsiooniastmes kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
poolt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.