Muud › Muud hagiasjad

kes lubas ka edaspidi toimida nii, et vesi voolaks korterisse nr 13 ning ka hageja korterisse. Kostja oma tegudega sundis hagejat lahkuma korterist, kuna elamine muutus võimatuks, seoses katuselt sissevoolanud vee ja vihmaveega lahustunud lindude väljaheidetest tekkinud haisuga. Üleujutuse tulemusena vajab korter remonti summas 5959 krooni . Hageja palub kostjalt välja mõista tekitatud kahju summas 5959 krooni ning menetluskulud. Kostja vastus Kostja oma vastuses hagi ei tunnista, kuna tema ei ole tekitanud hagejale kahju. Maja katus oli pikka aega halvas aseisukorras, telliskivid on pudedad ja katuses on augud. Nurkadesse koguneb vesi ja voolab mööda seinu alla, kuna puuduvad veeäravoolu rennid. Hageja korterit kostja uputada ei saanud, kuna ei ela selle korteri kohal. Korter, mis asub hageja korteri kohal on tühi. Kostja osales katuse remontimisel 2007 sügisel, kuid selle tegevuse käigus kahju hagejale ei ole tekitanud. Eelistung Eelistungil, mis toimus 30. aprillil 2008 kuulas kohus ära tunnistajad. Tunnistaja Lxxx Mxxx`i seletuste kohaselt oli ta maja vanem ajavahemiku 2004 kuni 2007. Katus oli katki ning selle probleemiga pöörduti linnavalitsuse poole. 2006 aastal pöördus hageja avaldusega maja vanema poole, et kuna katus laseb vett läbi, on toimunud tema korteris uputus. Maja vanem soovis pööningule minna, kuid võtit ei olnud. Korterisse nr 13 tilkus vesi, kuid nimetatud korteris kedagi ei elanud ja sealt jooksis vesi all asuvasse korterisse. Sügisel 2006 sai kraana tellitud ning katus parandatud. Kostja pani katuselt alla kukkunud eterniidi nii , et vesi tema korterisse ei voolaks. Hiljem, kui luuk sai avatud, selgus, et eterniidid on katuselt alla kukkunud. Tunnistaja eeldab, et kostja paigaldas eterniidi, nii, et vesi jookseks hageja korterisse, kuna soovis kõiki uputada, kuid ise seda tegevust tunnistaja ei näinud. Samas olid eterniidi tükid pööningul, kuna need olid katuselt sinna kukkunud. Tunnistaja arvab, et katuse luugi sulges kostja. Kelle käes oli luugi võti öelda ei oska. 2006 aasta kevadel oli torm ning seejärel hakkas katus vett läbi laskma. Katuse auk oli kostja korteri kohal. Katusel käidi vaatamas sügisel, rahapuuduse tõttu kohe parandama ei hakatud. Katuse parandasid Zxxx ja Sxxx , kusagil 2006 aasta lõpus. Töö tehti nende poolt tasuta, maksti ainult kraana eest. Töö teostamise osas sai kokku lepitud Sxxx. Katus sai remonditud ja peale seda vett läbi ei jooksnud. Tunnistaja Pxxx Sxxx`i selgituste kohaselt 2006 aasta kevadel, umbes mai kuus oli torm ja maja katusele tekkis 3 x 3 meetrine auk. Auk oli ühetoaliste korterite kohal, hageja elab kolmandal korrusel, neljanda korrusel korter oli tühi ja ka teise korruse korter oli tühi. Vesi jooksis esimese korruse korterisse. Esimese korruse elanikud hakkasid esimesena rääkima, et vesi tilgub läbi. Auk oli seina ääres ja mööda seina tuli vesi alla. Majavalitseja teadis, et katusel on auk, kuid raha ei olnud remontimiseks, kuna pooled majaelanikud ei maksnud üüri. Auk oli lahti kuni sügiseni, kuni tunnistaja hakkas asja ajama, et katus saaks parandatud, kuna veel ühe tormi korral võib katuse üldse lahti kiskuda. Sügisel majavalitseja otsis kraanat aga ei leidnud, tunnistaja leidis kraana, mis maksis 300 krooni tund. Koos kostjaga ja veel ühe mehe ja mingi katust parandama, siis oli juba sügis. Katusele pandi eterniit ja ka sissekäikude kohale pandi eterniit. Katuse parandamiseks kasutati pööningul leiduvaid eterniidi tükke. Terve maja katus lasi läbi. Mõnes kohas oli eterniit ära murdunud. Pööningul oli murdunud eterniidi tükke. Tunnistaja ei märganud sellist asja, et keegi oleks spetsiaalselt pannud eterniidi tükid pööningule, et juhtida vett kõrvale. Augu alla pööningule ei oldud pandud eterniiti. Auk oli maja serval, tunnistaja sissekäik on kõige äärmine. Auk oli korterite kohal. Seina mööda tilkus vesi alla kõikidesse ühetoalistesse korteritesse. Maja katus oli igalt poolt katki ja paistis läbi ja remondi käigus kinnitati ka lahtiseid eterniidi tükke, ainult augu kohal kaeti auk eterniidi tükkidega, mis olid pööningul mitmes kohas. Eterniiti oli pööningul nii palju, et sai lüüa kinni suure augu. Eterniidi tükid oli pööningul juba 2 (6)

rabedad ja pudenesid, oli näha et need olid juba mitu aastat katusel olnud. Katuse luuk oli kinni, tunnistaja ostis luku, võtmed olid temal ja kostjal, millal lukk osteti ei mäleta. Vihmaveerennid majal puuduvad, kuna need olid maha võetud ja siiamaani neid ei ole. Sarikad, mis hoiavad katust kinni on läbi mädanenud, katuse harja ei ole, mõnes kohas on mädanenud lauad ja katuse harjal ei ole katet peal. Katuse harja ei remonditud. Remontimise käigus ei tehtud juurde auke. Katuseluuk sulgeti lukuga, kuna joodikud hakkasid seal käima. Kohtuistung Kohtuistungil, mis toimus 21. mail 2008 jäi hageja esindaja kohtule esitatud haginõude juurde. Hageja esindaja seletuste kohaselt on hagi esitatud vastavalt VÕS § 127 lg 1, § 132 lg 1,3. Hageja leiab, et temale tekitatud kahjus on süüdi kostja, kes oma tegevuse on kahju tekitanud. Kostja poolt kahju tekitamist saab tõendada tunnistajate ütlustega. 2006 aasta novembris paigaldas kostja eterniidi nii, et vesi jookseks hageja kohal olevasse korterisse ning sealt edasi hageja korterisse. Nimetatud tegevust kinnistab tunnistaja ütlus ning korteriühistu poolt koostatud akt. Hageja eemaldas eterniidi, kuid kostja pani selle tagasi. Hageja seletuste kohaselt novembris 2006 aastal kuuldes trepikojas müra, läks hageja vaatama ning nägi, et kostja on pööningul. Kostja ähvardas, et vesi hakkab tema korterisse jooksma. Hiljem katusele minnes selgus, et pööningule oli paigaldatud eterniit nii, et august jookseks vesi tema korterisse. Hageja eemaldas selle eterniidi kolmanda isiku abiga. Sama päeva õhtul läks kostja koos tunnistaja Sxxx pööningule ning asetasid eterniidi tagasi. Sellest asjaolust teavitas hageja maja vanemat. Kostja tegevuse tõttu lahkus hageja korterist. Hageja isiklikult eterniidi paigaldamist ei näinud, kuid eeldab, et seda tegi kostja. Jaanuaris 2007 parandati katus, kuid see tilkus ikka läbi. Maja vanemale esitas hageja avalduse novembris 2006. Aprillis 2007 lahkus hageja korterist. Torm, mis katuse lõhkus toimus 2006 aasta mais ning 6 kuud hiljem hakkas hageja korterisse vesi tilkuma. Kostja on rikkunud oma tegevusega korteriomandiseadust. Vesi jooksis läbi maja. Kostja ähvardas, et teeb nii, et vesi hakkaks hageja korterisse jooksma. Kostjaks on isik, kes paigaldas eterniidi, nii et vesi jookseks hageja korterisse, kuid ise seda hageja ei näinud. Tunnistaja Sxxx ei andnud tõepäraseid tunnistusi, auk asus umbes kahe meetri kaugusel hageja korteri asukohast. Kostja hagi ei tunnista. Kostja esindaja seletuste kohaselt on hagi vale kostja vastu esitatud. Kostja ei ole seda eterniiti sinna pannud. Vastutama peaks korteriühistu, mis on elumajas loodud. Kostja osutas abi katuse remontimisel. Hageja ainult eeldab, et kostja pani eterniidi pööningul nii, et vesi hageja korterisse jookseks. Kostja ei ole korteriomandiseaduses toodud kohustis rikkunud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks rikkunud KOS § 11 toodud kohustusi. Hageja ja tunnistaja ütluste kohaselt on eeldus, et kostja pani sinna eterniidi, seega ei ole tegemist tõenditega vaid eeldustega. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks rikkunud kohustusi. Tunnistaja Mxxx väitis, et auk oli korteri nr 14 kohal, kuna käis üks kord katusel. Tunnistaja, kes tegi remonti väitis, et auk oli ühetoaliste korterite kohal, kuna tema tegeles katuse remondiga, seega oskas tunnistaja Sxxx anda ka tõepärasemaid ütlusi. Peale remontimist katus läbi ei laskunud, seda on ka väitnud tunnistajad. Kostja ei vaidle vastu, et hagejale on kahju tekitatud, kuid kostja ei tunnista asjaolu, et tema on selle kahju tekitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega, selle täpsustusega ja kostja vastusega, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused ja tunnistajad ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, leiab, et, hagi on põhjendamata ning kuulub rahuldamata jätmisele. Kohus on tuvastanud, et Lxxx Šxxx on omandanud korteri 05.04.2005 aastal, asukohaga xxx /tl. 8/. Käesoleval hetkel on hageja nimetatud korterisse sisse kirjutatud /tl. 10/. Kostjale kuulub korter asukohaga xxx, kus ta omab ka sissekirjutust /tl. 12, 49, 51/. 3 (6)

Hageja palub kostjalt välja nõuda varaline kahju summas 5959 krooni, mis kulub korteri remondiks. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg ( põhjuslik seos). Kahju hüvitamise nõude puhul peab kahjustatud isik tõendama võlgnikupoolset kohustuse rikkumist, kahju olemasolu ja suurust, samuti põhjuslikku seost kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel.(P.Varul, I.Kull, V.Kõve, M. Käerdi; 2006; Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne; lk 435).

Kahju olemasolu ja suurus TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on asjaolude tõendamiseks esitanud kohtule remondi eelarve /tl. 4-5/, mille kohaselt moodustab remont koos materjalidega kokku 5959 krooni. Korteri ülevaatuse akti /tl. 6-7/, mille kohaselt on hageja korter ühetoaline, nurgakorter, ning asub neljakorruselises majas kolmandal korrusel. Ülevaatusel on tuvastatud, et kirdepoolse nurga seinad on kogu pikkuses, põhjapoolses seinas 70 cm laiuselt ja idapoolses seinas 120 cm laiuselt kaetud kuivanud, musta värvi hallituslaikudega, mida on läbi tapeedi näha . Samades kohtades on paisunud seinakrohv ja kohati laekrohv. Samuti on hageja esitanud kohtule pildid /tl. 86/, kust nähtub, et pööningul on eterniidid ning et korteris on seina nurkades näha kuivanud veelaike. Kohtusse on kutsutud tunnistajad, kes on tunnistanud, et maja katuses oli auk, mille kaudu sadas vihma sisse. Katuse parandas kostja ja üks tunnistaja, võttes maja pööningult seal olnud eterniiditükke. Seega vaidlust selle üle poolte vahel ei ole, et maja katuses oli auk, mille kaudu sisenes vesi maja pööningule. Kostja ei esitanud kohtule vastuväited asjaolu suhtes, et hagejale on kahju tekkinud. Kohtule esitatud tõenditest saab järeldada, et hagejale on tekkinud kahju selle tagajärjel, et vesi on korterisse jooksnud ning selle tagajärjel kahjustanud hageja korterit. Nimetatud asjaolu tõendab ka kohtule esitatud akt ning pilt hageja korterist. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust kahju suuruse suhtes. Hageja poolt kohtule esitatud akti kohaselt on kahju suurus 5959 krooni. Seega on hageja poolt tõendatud kahju olemasolu ja selle suurust. Põhjuslik seos kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 1050 lg 1-2 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Isiku süü hindamisel arvestatakse muu 4 (6)

hulgas tema olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid ja muid isiklikke omadusi. VÕS § 104 lg 1-5 kohaselt seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-54-07 leidnud, et delikti üldkoosseisul põhineva vastutuse eeldustena tuleb kõigepealt kindlaks teha kahju põhjustamine kostja poolt ning kostja teo õigusvastasus ning alles seejärel eeldatakse VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kostja süüd. Alljärgnevalt analüüsib kohus, kas eksisteerib seos kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel. Hageja väite kohaselt oli maja katuses auk kostja korteri kohal ning kostja paigaldas eterniidi nii, et vesi jookseks august hageja kohal asuvasse korterisse ja sealt edasi hageja korterisse. Samas ei kinnita hageja, et ta oleks näinud, et kostja eterniidi sinna just nii paigaldas. Hageja eeldab kostja tegevust, kuna viimane ähvardas, et vesi hakkab jooksma hageja korterisse. Hageja leiab, et kostja on rikkunud korteriomanikuna oma kohustusi. Hageja on oma väite tõendamiseks esitanud pildi, kust nähtub, et maja pööningul on eterniidi tükid. Hageja leiab, et tema väited on tõendatud tunnistaja L. Mxxx`i ütlustega ning kohtule esitatud fotoga.Tunnistaja on pildi kohata tunnistanud, et foto on tehtud pööningul olevatest eterniidi tükkidest. Nimetatud pilti ei saa kohus käsitleda tõendina, kuna pildilt ei nähtu, kas eterniidi kohal on auk ning kas eterniiti mööda oleks vett juhitud hageja kohal asuvasse korterisse, mille kaudu vesi tilkus hageja korterisse. Samuti jääb arusaamatuks hageja väide, ja esitatud pildid, et eterniidi tükid olid tema korteri kohal, kuna eterniiti oli kogu pööningul ning selgusetu on, mis ajal ja kus nimetatud pilt on tehtud. Samas juhib kohus tähelepanu asjaolule, et tunnistaja oma ütlustes eeldab, et kostja paigaldas eterniidi pööningule, ise ta paigutamist ei näinud. Kostja väidab, et tema poolt ei ole pööningule eterniiti paigaldatud, kuna seal oli eelnevalt olemas eterniit, millega ka katus hiljem parandati. Kostja tugineb oma väites tunnistaja P. Sxxx`i ütlustele, kes tunnistas, et eterniiti ei olnud augu alla paigaldatud viisil, et sealt oleks võinud vett just hageja korterisse suunata, samuti viitab kostja asjaolule, et tunnistaja on tunnistanud, et katusel oleva auk paiknes ühetoaliste korterite kohal. Samuti ei tekitatud katuse remondi käigus auke juurde, kust vesi oleks hageja korterisse saanud voolata. Tunnistaja väidab. Et kogu katus on katki ja vett tuli sisse. Kuna tunnistaja osales ka katuse parandamises saab nimetatud väiteid lugeda tõeseks, sest tunnistaja L. Mxxx tunnistab, et käis reaalselt üks kord katusel. Tunnistaja P. Sxxx käis katusel mitmeid kordi, kuna teostas katuse remonttöid. Seega oli temal suurem võimalus tuvastada, kus katusel olev eterniit asus ning milliste korterite kohal oli katuseauk. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks toime pannud teo, mille tagajärjel tekkis hagejale kahju. Nimetatud asjaoludel ei saa ka tuvastada, et kostja oleks korteriomanikuna rikkunud korteriomandiseaduse § 11 tulenevaid kohustusi. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 230; 434-442; KOS § 11 jätab kohus haginõude rahuldamata. Menetlus- ja kohtukulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti; lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa 5 (6)

arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Hagiavalduse esitamisel on Lxxx Sxxx tasunud riigilõivu summas 350 krooni. Kuna haginõue jäetakse rahuldamata jätab kohus hageja poolt tasutud riigilõivu tema enda kanda. Viru Maakohtu 13. juuli 2007 määrusega on Lxxx Sxxx`le antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Advokatuuri poolt on hageja esindajaks määratud vandeadvokaat Exxx Bxxx.

Kohtunik: / allkiri/ Ärakiri õige:

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.