Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

Väljaarvamise alused on kirjas kostja põhikirja p-s 6.2, lisaks võib liikme välja arvata põhikirjas sätestatust sõltumata MTÜS § 16 lg 2 alusel, kui ta on jätnud täitmata põhikirja sätted või ühingut olulisel määral kahjustanud. Hageja väljaarvamine on motiveerimata ja selleks puudus õiguslik alus. Otsuse tühistamise nõude aluseks märkis hageja MTÜS § 16 lg 1 ja IRL-i põhikirja p 6.2. Hageja taotleb ka põhjendatud menetluskulude hüvitamist. 10.12.2008, pärast kostja vastuse saamist, esitas hageja avalduse hagi eseme muutmiseks. Selle avalduse kohaselt on hageja nõudeks kooskõlas MTÜS § 16 lg 4, § 24 lg 1 kostja eestseisuse 09.06.2008 otsuse kehtetuks tunnistamine. Hageja ei soostu kosja seisukohaga hagi aegumise kohta. Vaidlustatud otsuse sai hageja alles 26.09.2008. 16.06.2008 sai hageja vaid erakonna esimehe kirja (teade) hageja erakonnast väljaarvamise kohta eestseisuse poolt vastavalt aukohtu otsusele. Hageja suhtes võeti otsus vastu küll 09.06.2008, kuid hagejat teavitati sellest nõuetekohaselt ja häid tavasid silmas pidades alles 26.09.2008. Hageja arvates tuleb TsÜS § 38 lg 5 sätestatud 3-kuulise tähtaja algust lugeda alates 26.09.2008 või äärmisel juhul 16.06.2008, mistõttu nõue oleks aegunud 17.09.2008. Kooskõlas TsMS § 65 tuleb hageja poolt maakohtule 29.09.2008 esitatud hagiavaldus lugeda õigeaegselt esitatuks, kuna hageja esitas kaebuse halduskohtule 15.09.2008. Juhul, kui kohus leiab, et nõue on aegunud, taotleb hageja TsMS § 67 lg 1 alusel menetlustähtaja ennistamist. Taotlust põhjendab hageja kostja põhikirja p 6.3, hea usu põhimõtte (VÕS § 6 lg 1, 2), mõistlikkuse põhimõtte (VÕS § 7) kohaldamise vajadusega. Kostja vastuväited Hagile esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja taotleb aegumise kohaldamist. Kostja eestseisus otsustas 09.06.2008 hageja erakonnast välja arvata. Hageja esitas hagi 26.09.2008. TsÜS § 38 lg 5 kohaselt on organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude aegumise tähtaeg kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Nõue aegus 10.09.2008. Kostja taotleb aegumise kohta vaheotsuse tegemist TsMS § 349 alusel. Enne aegumise kohaldamise küsimuses vaheotsuse tegemist või lõppotsuse tegemist ei pea kostja otstarbekaks omapoolsete sisuliste vastuväidete esitamist. Kostja esitab sisulised vastuväited koheselt pärast seda kui kohus jätab vaheotsusega aegumise kohaldamise nõud rahuldamata. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist, kuna nõue on aegunud. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. 07.01.2009 vastuses kostja hagieseme muutmisele ja hageja poolt täiendavate tõendite esitamisele vastu ei vaidle, küll aga menetlustähtaja ennistamisele. Koos 16.06.2008 teatega sai hageja kätte ka 07.05.2008 eestseisuse otsuse, milles hageja erakonnast väljaarvamist oli sisuliselt põhjendatud. Hageja väited, et ta ei saanud olla veendunud selle otsuse vastuvõtmises, sest sellel puudus allkiri, on asjakohatud. Teate allkirjastas erakonna esimees, kes teatas hagejale tema erakonnast väljaarvamisest ja saatis aukohtu otsuse, mistõttu puudub mõistlik põhjendus kahelda otsuse olemasolus. TsÜS § 38 lg 5 kohaselt on otsuse kehtetuks tunnistamise nõude aegumistähtaeg 3 kuud pärast otsuse vastuvõtmist. Seega hakkab aegumistähtaeg kulgema otsuse vastuvõtmisest, mitte otsusest teatamisest. Hagejal oli piisavalt aega hagi tähtaegseks esitamiseks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus määras 14.11.2008 kohtumäärusega poolte nõusolekul asja lahendamiseks kirjaliku menetluse. Tutvunud poolt seisukohadega ja esitatud tõenditega, leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu. Esialgse hagiavalduse resolutsioonis taotles hageja kostja eestseisuse 16.06.2008 otsuse

tühistamist. Hagiavalduses märgitud asjaolude kohaselt võttis eestseisus vaidlustatud otsuse, millega hageja erakonnast välja arvati, vastu 09.06.2008. Teate otsuse kohta saatis kostja hagejale 16.06.2008. Seega tuleb hageja poolt vaidlustatuks lugeda 09.06.2008 (mitte 16.06.2008) otsus. Hageja poolt kohtule 10.12.2008 esitatud avalduses märgib hageja, et esitas Tallinna Halduskohtule 15.09.2008 kaebuse, milles palus tühistada kostja eestseisuse 09.06.2008 otsuse, millega hageja arvati välja kostja liikmeskonnast. Tallinna Halduskohtu kohtumääruse (asi nr 308-1836) kohaselt kuulub vaidluse lahendamine maakohtu pädevusse. Harju Maakohtusse esitas hageja hagi 29.09.2008. Kostja taotleb vaheotsuse tegemist aegumise suhtes. Vaheotsuse tegemist reguleerib TsMs § 449. Kooskõlas TsMS § 449 lg 3 võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kuna kohus asub seisukohale, et nõue on aegunud, on käesolev otsus lõppotsuseks. Kostja on erakond Erakonnaseaduse (EKS) § 1 mõistes. Sama paragrahvi 2.lõike kohaselt on erakond mittetulundusühing. Erakonnale laieneb mittetulundusühingute seadus niivõrd, kuivõrd erakonnaseaduses ei sätestata teisiti. EKS § 5 lg 2 järgi kohaldatakse erakonna liikmeks astumisele, samuti väljaastumisele ja väljaarvamisele mittetulundusühingute seadust, kui erakonnaseadusest ei tulene teisiti. EKS-s muid sätteid, mis reguleeriksid erakonnast väljaarvamist, ei ole. Seega kohaldatakse erakonnast väljaarvamisele mittetulundusühingute seadust. Kooskõlas MTÜS § 16 lg 1 võib liikme mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Põhikirjaga võib ette näha, et liikme väljaarvamise otsustab üldkoosolek. Hageja arvati erakonnast välja eestseisuse otsusega. Eestseisuse sellist õigust hageja ei vaidlusta. Eestseisuse pädevus otsustada liikme erakonnast väljaarvamist tuleneb kostja põhikirja p 13.9 alap-st 4. MTÜS § 16 lg 3 sätestab kostja kohustuse välja arvatud liikmele tema ühingust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada. Hagejale teatati erakonnast väljaarvamisest 16.06.2008 teatisega, otsuse enda erakonnast väljaarvamise kohta sai hageja väidetavalt 26.09.2008. Teatise kohaselt oli eestseisuse otsuse aluseks erakonna aukohtu 07.mai 2008 otsus ning otsus oli teatisele lisatud (tlk 11). Seega tuleb ülalviidatud MTÜS § 16 lg 5 järgi mittetulundusühingust väljaarvamisest väljaarvatud liikmele teatada. Kostja järgis seadust saates hagejale teate tema erakonnast väljaarvamise kohta, seadus ei sätesta otsuse esitamise kohustust. MTÜS § 24 lg 1 alusel võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Viidatud paragrahvi 7.lõike kohaselt võib nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist. Ka TsÜS § 38 lg 5 järgi on juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude aegumistähtaeg kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Hageja poolt vaidlustatud otsus võeti vastu 09.06.2008. Kuni 01.01.2009 kehtinud TsMS § 65 redaktsioon sätestas, et kui menetlusosalise saadetud dokument saabus kohtualluvuselt ebaõigesse kohtusse, saadetakse see edasi õigele kohtule. Menetlustoimingu tegemiseks ettenähtud tähtaeg loetakse sel juhul järgituks, kui menetlusdokument jõudis kohtualluvuselt ebaõigesse kohtusse õigeaegselt. Sellest tulenevalt tuleb hageja poolt esitatud hagiavaldus lugeda kohtusse esitatuks 15.09.2008, mil hageja esitas kaebuse Tallinna Halduskohtule.

Kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (TsÜS § 143). Kostja taotles aegumise kohaldamist ja vaheotsuse tegemist aegumise kohta. Kuna aegumist loetakse seaduses sätestatu kohaselt vaidlustatud otsuse vastuvõtmisest, mitte otsusest teatamisest või vaidlustajale kätteandmisest, ei oma tähtsust asjaolu, et otsuse sai hageja tema väidetel kätte 26.09.2008. Ülalmärgitud põhjendustest tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi on aegunud ning kuna kostja taotles aegumise kohaldamist, tuleb hagi aegumise tõttu jätta rahuldamata. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hagejal oli piisavalt aega hagi tähtaegseks esitamiseks. Hageja poolt taotletud TsMS § 67 menetlustähtaja ennistamiseks kohaldamisele ei kuulu. Nimetatud säte võimaldab kohtul ennistada mõjuval põhjusel möödalastud menetlustähtaega. Aegumine on materiaalõiguses sätestatud tähtaeg, mitte menetlustähtaeg. Kohtu selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu otsustega 3-2-1-70-03, 3-2-1-108-08, milles on märgitud, et seaduses sätestatud aegumistähtaja sees ei saa üldjuhul määrata veel täiendavat hea usu põhimõttest lähtuvat mõistlikku tähtaega, mille jooksul hageja võib oma õiguste kaitseks hagi esitada. Seda õigustaksid ainult erandlikud asjaolud. Käesoleval juhul ei esine selliseid asjaolusid. Kuigi käesolev otsus on motiveeritud hageja poolt Harju Maakohtule 29.09.2008 esitatud hagiavaldusest lähtudes, peab kohus vajalikuks märkida, et hagi aluseks olevatest asjaoludest tuleneva nõude esitas hageja alles 10.12.2008 hagi eseme muutmise avalduses. Kuna hagi aluseks on hageja märkinud asjaolu, et vaidlustatud ostus ei vasta seaduse ja põhikirja nõuetele, pidanuks ta esitama otsuse kehtetuks tunnistamise nõude (MTÜS § 24). Hageja esitas aga otsuse tühistamise nõude (MTÜS § 241). Hagiavalduse pealkirjas märkis hageja küll et hagi on esitatud otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kuid kohus lahendab nõuet hagiavalduse resolutsiooni järgi (Riigikohtu otsus asjas 3-2-1-53-07). Seega seadusele vastava nõude esitas hageja alles 10.12.2008 elik 6 kuud pärast otsuse vastuvõtmist. Tulenevalt TsMS § 131 lg 2 on hagi hinnaks 20 000 krooni. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.